1-07-10263\6

Kriminaalasi nr.1-07-10263 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11.10.2007.a Harju Maakohus koosseisus kohtunik Merike Allikmäe sekretär Ave Mõistlik, tõlk Imbi kangur – Popova juuresolekul prokurör Raivo Kala kaitsja Ingrid Trofimova kannatanu esindaja Aleksandr Nauts osavõtul arutas kriminaalasja lühimenetluses Tallinnas 10.10.2007.a. J.F , elukoht xxx, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel - vene keel, töötab OÜ A, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 4 korral, tõkend – ei ole kohaldatud;süüdistusasja KarS § 422 lg 1 järgi. J.F-i süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes 30.10.2006.a. kella 15.36 paiku juhtis mootorsõidukit XXXreg.nr XXXmillega liikus Maardus mööda Keemikute tänavat Nurga tänava suunas. Lähenedes Keemikute tänava 39 juures asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis on tähistatud teekattemärgisega 945 (vöötrada), V.J.F sõidukiiruse valikul ei arvestanud liikluse tihedust, ilmastiku tingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Samas ta ei olnud ka piisavalt tähelepanelik ja ei vähendanud vajalikul määral kiirust ega ei peatunud enne ülekäigurada, et anda teed jalakäijale. Seetõttu ta sõitis otsa jalakäijale AS, kes ületas sõiduteed ülekäigurajal vasakult paremale sõiduauto liikumissuunas. Oma tegevusega J.F rikkus Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a. määrusega nr 48 „Liikluseeskiri“ toodud järgmisi liiklusnõudeid: § 44/ juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat…/ § 46/lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/ § 76 p 1/ juht ei tohi olla joobeseisundis/ § 123/juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab … teeolusid, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust… ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees/. Liiklusnõuete rikkumisega J.F põhjustas ettevaatamatusest jalakäijale AS´le parema häbemeluu ja selle harude nihkumisega murru, ristluu murru ja parema sääreluu dupleksmurru, mille paranemine kestab üle 4 kuu, s.o. raske tervisekahjustuse. Seega J.F pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise kui sellega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Tõendite loetelu: - skeem (tl. 3) 30.10.2006.a kl 15:27 Maardu linnas Keemikute 39 jalakäijaga toimunud liiklusõnnetusest, mille kohaselt juhtis sõidukit XXX XXXJ.F ja jalakäijaks oli AS. Liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt reguleerimata ülekäigurajal sõitis otsa teed ületanud jalakäijale. 2 - - - - sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl. 4 – 5), sündmuskoht Keemikute 39 maja juures Maardus. Vaatluse all on Keemikute 39 juures olev reguleerimata ülekäigurada vaatlussuunaga Kallasmaa tn poolt Nurga tn suunas, mis on ühtlasi sõiduauto XXX reg.nr XXX sõidusuunaks. Sõidutee on kaetud asfaltbetoonkattega ilma aukude ja kõrgemate kohtadeta. Teekate on märg. On valge aeg. Ilm pilvine ja sajab vihma. Keemikute teel kahesuunaline liiklus. Mõlemas sõidusuunas on üks sõidurada, millest Kallasmaa tn suunas viiv sõidusuund on 6,6 m lai. Nurga tn suunas viival pärisuunalisel sõidusuunal on paremal 3,1 m laiuse haljasala kõrval 4,4 m laiuselt parkimisala ja sellele järgneb 2,7 m laiuselt sõidutee. Sõidusuunad on eraldatud katkendjoonega. Pärisuunalise sõidutee haljasalale järgneb 2,9* m laiune kõnnitee. Vasakult, vastassuunaliselt teelt viib juurdesõidutee keemikute 39 maja juurde. Keemikute 39 maja Nurga tn poolsest küljest 1,3 m Nurga tn poole on 2,6 m laiune reguleerimata ülekäigurada üle Keemikute tänava. Juurdesõidutee ja Keemikute ristmiku nurgal on LM 221 „Anna teed“, see on ühtlasi ka kohaks kus poolt tuli jalakäija. Pärisuunalisel teel 1,4 m enne ülekäigurada lõpeb kõnnitee ja sõidutee vahel ole haljasala. Haljasala lõpust 6,4 m Nurga tn suunas on sõiduteel suunaga Nurga tn poole sõiduauto XXX. XXX paikneb oma tagumise parema rattaga 0,3 m ja esimese parema rattaga 0,25 m kaugusel sõidutee ja haljasala piiri mõttelisest pikendusest sõidutee poole. Ülekäigurajal ja sõiduteel XXX juures on suur veelomp. Haljasala lõpust 14,8 m Nurga tn poole ristub paremal keemikute tn-ga juurdesõidutee. Muid liiklusõnnetuses puutuvaid esemeid ja jälgi ei leitud. fototabelid (tl. 6 – 10) sündmuskohalt; liiklusvahendi vaatlusprotokoll (tl. 11 – 12), vaadeldavaks liiklusvahendiks sõiduauto XXX reg.nr XXX, omanikuks AS SEB Ühisliising, oli korras. Välistest vigastustest on fikseeritud esinumbrimärk koos alusega, radiaatori võre, kapott. protokoll alkoholijoove tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl. 13), 30.10.2006.a. kell 16.07 tuvastati J.F 1,68 mg/l alkoholijoove. isiku kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 76 (tl. 27 – 28), AS´il tuvastati 30.10.2006.a. AS Ida – Tallinna Keskhaiglas parema häbemeluu ja selle harude nihkumisega murd, ristluu murd ja parema sääreluu dupleksmurd. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud löögist liikuvalt sõidukilt ning sellele järgnevast paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, kuid vajavad paranemiseks aega, mille kestus ületab 4 kuud. kannatanu AS ülekuulamise protokoll (tl. 33 – 34, 35 – 36), 30.10.2006.a. kella 15.30 ajal hakkas Maardus Keemikute tänaval ületama reguleerimata ülekäigurada Ringi tänava suunas. Ilm oli pilves ja vihma tibutas. Teekate oli vist märg. Selajs oli sulejope ja teksad. Peakate ja vihmavari puudus, mis takistaks nägemisulatust. Enne ülekäiguraja ületamist peatus, et vaadata kas autosid sõidab, vaatas paremale ja vasakule poole. Nägemisulatus oli hea, mingeid teised objektid nägemist ei varjanud. Kuna vasakult poolt ühtegi autot ei sõitnud, alustas sõidutee ületamist. Liikumistempo oli rahulik. Ülekäigurajal oli üksi, keegi teine sõiduteed ei ületanud. Kui oli jõudnud poole sõiduteest ületada peatus sõiduradasid eraldava katkendjoone juures uuesti ja vaadates paremale kus nägi, et paremalt poolt liikunud punast värvi sõiduauto oli peatunud, et teda üle tee lasta. Sõiduauto peatus suunaga Nurga tn poole. Teisi sõidukeid ei näinud. Jätkas liikumist, kui järsku sai löögi paremalt poolt alakeha piirkonda / puusast alla poole/. Kukkus asfaldile ja kaotas teadvuse. Teadvusele tuli mõni aeg hiljem sündmuskohal, lebades asfaldil. Sai teada, et talle sõitis otsa auto. Seda ei tea, kes kutsus kiirabi ja politsei. Kiirabi toimetas ta haiglasse. Haiglas viibis 2 nädalat. Peale haiglast lahkumist käis taastusravil ning oktoobris 2007.a. peab uuesti minema operatsioonile. Liiklusõnnetusega tekitati talle moraalne- kui ka materiaalne kahju. kahtlustatava J.F-i ülekuulamise protokoll (tl. 41 – 44), 30.10.2006.a. oli töö juures sünnipäev ning lõuna ajal tarbis kanget alkoholi. Alkoholi tarbimise lõpetas umbes kell 13.00 ajal. Kell 16.00 ajal sõitis töölt koju. Enesetunne oli normaalne, samas teadis, et on alkoholijoobes. Väljas hakkas juba pimedaks minema, sadas vihma. Teekate oli märg. Tema poolt juhitud sõiduauto oli tehniliselt korras. Sõitis Vana Narva mnt 24 3 juures Kellamäe tn suunas. Keemikute tänaval on 2 ülekäigurada, esimesel peatus ja lasi jalakäijad üle tee. Teise ülekäigu juures, mis asub Keemikute 39 maja juures jalakäijat ei märganud, kuna tema ees sõitis hallikas sõiduauto, mille juht peatus enne Keemikute 39 maja juures asuvat reguleerimata ülekäigurada sõidusuundasi eraldava katkendjoone lähedal ning lülitas sisse vasakpoole suunatule. Arvas, et ta sooritab vasakpöörde ning sõitis sellest autost paremalt poolt mööda, jätkates sõitmist otse suunas. Kui oli jõudnud ülekäigurajale, siis järsku sõitis ülekäigurajal otsa jalakäijale, kes oli liikunud tema suhtes vasakult poolt paremale. Teda ennem ta ei näinud. Sõiduauto kiirus otsasõidu hetkel oli umbes 45 – 50 km/h. Enne ülekäigurada ei pidurdanud, vaid jätkas paremalt poolt möödasõitu sujuvalt liikudes. Otsasõidu hetkel pidurdas küll. Peale otssõitu peatas koheselt auto ning läks vaatama kannatanut. Jalakäija oli šokis ja vaikis. Ta oli saanud löögi sõiduauto esiosa kapoti piirkonda, parempoolse esitule kõrvale. Autol oli vigastatud kapott ja paremal pool üleval esiklaas. Koheselt helistas hädaabi numbrile. Talle anti korraldus puhuda ning alkomeeter näitas 1,68 mg/l alkoholijoovet. Tulemusega oli nõus ja ekspertiisi ei nõudnud. Sõidab seda teed iga päev ja tea, et Keemikute 39 juures asub reguleerimata ülekäigurada, mis on tähistatud vöötrajaga. Kui sõitis jälgis pidevalt teed, autos mängis küll muusika, kuid see ei seganud teda. Ülekäigurajal oli ainult üks inimene. On kannatanuga haiglas rääkimas käinud. - Teatis (tl. 47 – 48), millest nähtub, et J.F on 3 korral väärteokorras karistatud. - Teatis J.F keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl. 51), millest nähtub, et keskmine päevasissetuleku suurus on 103,- krooni. - Taotlus (tl. 56), J.F taotleb lühimenetluse kohaldamist ning on lühimenetluse tingimustega tutvunud. - Hagiavaldus (tl. 75 – 84), millest nähtub, et kannatanu AS on esitanud tsiviilhagi summas 403 083.54 krooni ulatuses, vastavalt arstliku ekspertiisi otsusele nr 346535 on tal töövõime kaotus 100%, temaga lõpetati tööleping alates

1. maist 2007, ta vajab lisaravi. Kohtuistungil J.F seletas, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning tuleb kvalifitseerida KarS § 422 lg 1 järgi. Kriminaalasjas on esitanud AS tsiviilhagi 403 083.54 krooni juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 2 ja Võlaõigusseaduse § 128, 130, 136,
2. Ta põhjendab et
3. oktoobril 2006 kella 15:30 paiku toimus liiklusõnnetus Maardus Keemikute tänaval, talle sõitis autoga otsa alkoholijoobes kostja ja tekitas talle kehavigastused ning vastavalt arstliku ekspertiisi otsusele nr 346535 on tal töövõime kaotus 100% (lisa nr 1). Seoses sellega ei ole ta võimeline jätkata tööd ning temaga lõpetati tööleping alates
4. maist 2007 (teatise lisa nr 2). Tema tervis on käesoleval ajal halb ja ta vajab lisaravi (arstitõend lisa nr 3 ja konsultatsiooni otsus lisa nr 4) ning märtsis 2008 on planeeritud uus operatsioon. Talle on määratud alates
5. aprillist 2007 pension summas 2736,45 krooni (otsus nr 302134 lisa nr 5) ning juulist 2007 summas 3006 krooni. Tema sissetulek põhitöökohas oli keskmiselt 12 540.64 krooni kuus (palgatõend lisa nr 6). Lähtudes eeltoodust vähenes tema sissetulek oluliselt alguses 9804,19 krooni ja peale pensioni suurendamist 9534.64 krooni. Ta esitab haginõude ning nõuab kahju hüvitist järgmiselt: №vember 2006 – aprill 2007 5540.64 krooni x 6 kuud = 33243.84 krooni on maha arvestatud haigekassa poolt tasutud igakuised 7000 krooni. Mai – juuni 2007 eest 9804.19 krooni x 2 kuud = 19608,38 krooni Juuli – september 2007 eest 9534.64 krooni x 3 kuud = 28603.92 krooni KOKKU 81456.14 krooni Samas soovib ta, et kohus oma otsuse tegemisel arvestaks sellega, et VÕS § 136 lg 2 kohaselt tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetega, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana, ta arvab, et on mõistlik tasuda ühekordselt hüvitist, mis annab võimaluse talle edaspidi teha välismaal kvaliteetse operatsiooni ja läbi käia rehabiliteerimise, mis talle teatati, et 4 selline teenus läheb maksma umbes 25 000 USD ning on vaja veel sõiduraha temale ja ka saatjale, mis on umbes 4000 USD, vastavalt Eesti Panga vahetuskursile 1 USD = 11.09060 EEK, summa, mida ta vajaks, on 321 627.40 krooni. Samas ei ole ta teadlik, kas kostja edaspidine materiaalne seisund jääb endisele tasemele või nagu tihti juhtub, langeb oluliselt. Lähtudes eeltoodust, soovib saada ühekordse hüvitise summas 403 083.54 krooni. Kui kohus arvestab VÕS § 136 lg 3 kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei otsusta teisiti, siis tuleks arvestada hüvitist perioodiliselt kolme kuu kaupa alates oktoober-detsember 2007 9534.64 krooni x 3 kuud = 28 603.92 EEK. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et J.F pani toime sõidukijuhina liiklusnõuete rikkumise millega ettevaatamatusest tekitas inimesele raske tervisekahjustuse 30.10.06.a. kohtualuste enda ütlustega ja kannatanu AS ütlustega ning skeemi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabelite; liiklusvahendi vaatlusprotokolliga, protokolliga alkoholijoove tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, eksperdi arvamusega, mille kohaselt tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, kuid vajavad paranemiseks aega, mille kestus ületab 4 kuud, tsiviilhagi materjalidega. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu eeluurimisel antud ütlustes selle kohta, et 30.10.2006.a. kella 15.30 ajal hakkas ta Maardus Keemikute tänaval ületama reguleerimata ülekäigurada Ringi tänava suunas, kui järsku sai löögi paremalt poolt alakeha piirkonda / puusast alla poole/. Kukkus asfaldile ja kaotas teadvuse. Teadvusele tuli ta mõni aeg hiljem sündmuskohal, lebades asfaldil. Ta sai teada, et talle sõitis otsa auto. Kiirabi toimetas ta haiglasse, kus ta viibis 2 nädalat. Peale haiglast lahkumist käis taastusravil ning oktoobris 2007.a. peab uuesti minema operatsioonile. Liiklusõnnetusega tekitati talle moraalne- kui ka materiaalne kahju. Kohtualuse ütlused seonduvad kannatanu poolt antud ütlustega toimunud sündmuse aja ja koha suhtes 30.10.2006.a kella 15.30 ajal kui kannatanu hakkas Maardus Keemikute tänaval ületama reguleerimata ülekäigurada Ringi tänava suunas ja kohtualune samal ajal teel liikles. Vladimir J.F on eeluurimisel andnud ütlusi, mille kohaselt Keemikute 39 maja juures jalakäijat ei märganud, kuna tema ees sõitis hallikas sõiduauto, mille juht peatus enne Keemikute 39 maja juures asuvat reguleerimata ülekäigurada sõidusuundasi eraldava katkendjoone lähedal ning lülitas sisse vasakpoole suunatule. J.F arvas, et ta sooritab vasakpöörde ning sõitis sellest autost paremalt poolt mööda, jätkates sõitmist otse suunas. Kui ta oli jõudnud ülekäigurajale, siis järsku sõitis ta ülekäigurajal otsa jalakäijale, kes oli liikunud tema suhtes vasakult poolt paremale, keda ta ennem ei näinud. Dokumentaalsetest tõenditest nähtub olustik sündmuskohal, mis on Keemikute 39 juures olev reguleerimata ülekäigurada vaatlussuunaga Kallasmaa tn poolt Nurga tn suunas, mis on ühtlasi sõiduauto XXXreg.nr XXXsõidusuunaks. Skeemi kohaselt juhtis sõidukit XXXXXXJ.F ja jalakäijaks oli AS. Sündmuskohast on tehtud fototabelid ning liiklusvahendi välistest vigastustest on fikseeritud esinumbrimärk koos alusega, radiaatori võre, kapott. Juhi seisund tuvastati indikaatorvahendi abil, s.o. 30.10.2006.a. kell 16.07 s.o. 37 minutit pärast liiklusnõuete rikkumist tuvastati J.F 1,68 mg/l alkoholijoove. Kannatanu poolt antud ütlused selle kohta, et ta sai löögi paremalt poolt alakeha piirkonda / puusast alla poole/, et ta kukkus asfaldile ja kaotas teadvuse ning et teadvusele tuli mõni aeg hiljem sündmuskohal, lebades asfaldil; sai teada, et talle sõitis otsa auto seonduvad eksperdi poolt antud arvamusega, selle kohta, et tervisekahjustused võisid olla tekitatud löögist liikuvalt sõidukilt ning sellele järgnevast paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. J.F-i tegu on toime pandud tahtlikult, kuna materjalide kohaselt ta tarvitas samal päeval kangeid alkohoolseid jooke ja ta teadis, et on joobes, kuid sellele vaatamata läks sõitma. Ta kinnitas, et enesetunne oli normaalne, samas teadis, et on alkoholijoobes. Kohus jõuab järeldusele, et J.F võis kannatanule põhjustatud tagajärge mitte soovida. Kohus leiab, et sõidukiiruse valikul oleks ta pidanud arvestama ilma ja kellaajaga (oli hämar), lähenedes ülekäigurajalae vähendama kiirust, arvestama muid liiklusolusid, et mitte ohustada jalakäijat. KarS § 422 on blanketne kuriteokoosseis ning osutada tuleb teise õigusharu normatiivaktile, millise rikkumine moodustab süüteo. Antud juhul J.F rikkus Vabariigi 5 Valitsuse 02.02.2001.a määruses nr 48 „Liikluseeskiri“ toodud liiklusnõudeid. Nimetatud eeskirja § 44 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat…; § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; § 76 p 1 /juht ei tohi olla joobeseisundis; § 123 / juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab… teeolusid, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust… ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees/. Liiklusnõuete rikkumisega J.F põhjustas ettevaatamatusest jalakäijale A.S parema häbemeluu ja selle harude nihkumisega murru, ristluu murru ja parema sääreluu dupleksmurru, mille paranemine kestab üle 4 kuu, s.o. sõiduki liiklusnõuete rikkumisega põhjustas ta tagajärjena raske tervisekahjustuse. Kohus leiab, et liiklusnõuete rikkumine oli raske tervisekahjustuse saabumise eeldus, kuna materjalide kohaselt ilma selleta ei oleks tagajärge, s.o. V.J.F-i liiklusnõuete rikkumisest hoidumise korral ei oleks A.S saabunud tervisekahjustusi. Materjalide kohaselt 30.10.2006.a kl 15:27 Maardu linnas Keemikute 39 jalakäijaga toimunud liiklusõnnetuses juhtis sõidukit XXXXXXJ.F ja jalakäijaks oli AS. Eksperdi arvamuse kohaselt võisid tervisekahjustused olla tekitatud löögist liikuvalt sõidukilt ning sellele järgnevast paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Liiklusõnnetuse aktilt (lk 2) nähtub, et sõiduki XXXXXXkapotil tuvastati mõlk. Kohus, kuulanud ära kannatanu esindaja ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on J.F-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on kohtualuse käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteona. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isiku süüd ja leiab, et tema käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtul puudub alus J.F karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. J.F-i karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus arvestab, et kuriteoga raskeid tagajärgi ei saabunud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuste isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust. Kohtualune J.F on varem kohtu poolt karistamata. Väärteo korras on teda karistatud korduvalt, ta omab alalist elu- ja töökohta. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada tingimusliku vangistusega. Kohus leiab, et sellega saavutatakse karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse ka ühiskondlikku arvamust õiguserikkujate suhtes ning saavutatakse hukkamõist sellisele teguviisile. KrMS § 179 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 5400 krooni riigituludesse, hüvitamisele kuulub ekspertiisitasu. Kannatanu AS tsiviilhagi 403 083.54 krooni ulatuses on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 9; § 237; § 238; § 310; § 311; § 312 ja § 313, kohus O t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.F KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista talle karistus 2 aastat vangistust. KrMS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega. 6 KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui J.F ei pane 3 ( kolme) aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 alusel võtta J.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Välja mõista J.F-ilt XXX, elukoht Kellamäe 2 – 40, Maardu, sundraha 5400,- krooni ja ekspertiisitasu 2875,- krooni riigituludesse. Väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „J.F , 1-07-10263, sundraha, ekspertiisitasu“. Sundraha ja ekspertiisitasu täitmise tähtajaks määrata 31.12.2007.a. Välja mõista J.F-ilt tsiviilhagi 403 083.54 krooni kannatanu AS, ik XXX, eluk XXX, kasuks tasudes kannatanule hiljemalt 31.10.2007.a 81 456.14 krooni ning iga järgmise kolme kuu eest tasuda perioodiliste maksetena 28 603.92 krooni. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe