Obsah (12)

§ 266§ 263§ 199§ 87§ 75§ 215§ 64§ 74§ 68§ 66§ 69§ 65

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-5822 (kohtueelses menetluse

§ 266

lg 2 p 3; § 215 lg 2 p 2 järgi advokaat Vello Sikut P.V (isikukood xxx; elukoht xxxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxxxxxxx)

§ 263

p 4; § 199 lg 1; § 266 lg 2 p 3; § 215 lg 2 p 1,2 järgi advokaat Vello Sikut alaealine Sander Vaarpuu (isikukood 39112104217; elukoht xxxxxx xxx xx xxxxx xxxxxxxx)

§ 266

lg 2 p 3järgi advokaat Vello Sikut I.U (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx )

§ 263

p 4; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi advokaat Margo Normann L.S (isikukood xxx; elukoht xxxxx x xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx )

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi advokaat Margo Nomrmann G.D (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx )

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi advokaat Margo Nomrann alaealine U.Z (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx)

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi advokaat Endel Tomson alaealine R.V (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx) Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

§ 199

lg 2 p 4,7,8; § 215 lg 2 p 1,2; järgi advokaat Endel Tomson alaealine M.V (isikukood xxx; elukoht xxxxxx x-x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx )

§ 263

p 4; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi advokaat Endel Tomson RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Kalev Lahesalu süüdi karistusseadustiku (

) § 266 lg 2 p 3 ja § 215 lg 2 p 2 järgi; vabastada Kalev Lahesalu karistusest ja kohaldada talle mõjutusvahendina

§ 87

lg 1 p 2 alusel allutamist 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule; määrata Kalev Lahesalule katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi; kinnitada Kalev Lahesalule katseajaks

§ 75

lg 2 p 4 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena jätkata hariduse omandamist; määrata Kalev Lahesalule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx, tühistada Kalev Lahesalule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada P.V süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 7 (seitse) kuud ning tunnistada P.V süüdi

§ 199

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud ning tunnistada P.V süüdi

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud ning tunnistada P.V süüdi

§ 215

lg 2 p 1,2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 7 (seitse) kuud;

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata P.V-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 7 (seitse) kuud ei pöörata täitmisele, kui P.V ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata P.V-le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi; kinnitada P.V-le katseajaks

§ 75

lg 4 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena otsida endale 3 (kolme) kuu jooksul töökoht; määrata P.V-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx x-x xxxxxxxx xxxxxxxxxx; tühistada P.V-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada Sander Vaarpuu süüdi karistusseadustiku (

) § 266 lg 2 p 3 järgi; vabastada Sander Vaarpuu karistusest ja kohaldada talle mõjutusvahendina

§ 87

lg 1 p 2 alusel allutamist 6 (kuueks) kuuks käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule; määrata Sander Vaarpuule katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi; kinnitada Sander Vaarpuule katseajaks

§ 75

lg 2 p 4 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena jätkata hariduse omandamist; määrata Sander Vaarpuule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxx xx xxxxx xxxxxxxx ; tühistada Sander Vaarpuule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.4 tunnistada I.U süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud ning tunnistada I.U süüdi

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva s.o 05.02.2008 – 06.02.2008 karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata I.U-le katseaeg 2 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui I.U ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; kinnitada I.U-le katseajaks

§ 75

lg 4 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena otsida endale 4 (nelja) kuu jooksul töökoht; määrata I.U-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xx-xx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ; tühistada I.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.5 tunnistada L.S süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, s. o 6660 (kuus tuhat kuussada kuuskümmend) krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 6 (kuue) kuu jooksul, s. o 1110 (üks tuhat ükssada kümme) krooni kuus; 1.6 tunnistada G.D süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

§ 69

alusel asendada G.D-le mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud; üldkasuliku töö tegemisel allutada G.D

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; 1.7 tunnistada U.Z süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7,8 järgi; vabastada karistusest ja kohaldada talle mõjutusvahendina

§ 87

lg 1 p 2 alusel allutamist 6 (kuueks) kuuks käitumiskontrollile vastavalt

§-s 75 sätestatule; määrata U.Z-ile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi; kinnitada U.Z-ile katseajaks

§ 75

lg 4 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena jätkata hariduse omandamist; määrata U.Z-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada U.Z-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.8 tunnistada R.V süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud ning tunnistada R.V süüdi

§ 215

lg 2 p 1,2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu;

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) kuud vangistust;

§ 65lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu 06.

detsembri 2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 (neli) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust; karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 18. veebruar 2008; kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata R.V-le tõkendina kohaldatud vahistamine; 1.9 tunnistada M.V süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu ning tunnistada M.V süüdi

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) kuud vangistust;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata M.V-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 2 (kaks) kuud ei pöörata täitmisele, kui M.V ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata M.V-le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume; määrata M.V-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; tühistada M.V-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Kalev Lahesalult (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) ja P.V-lt 3 1132 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaks) krooni 24 senti Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Jaanus Tepperi tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Kalev Lahesalult (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt), P.V-lt ja R.V-lt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) 3500 (kolm tuhat viissada) krooni Jaanus Tepperi kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult Viiratsi Vallavalitsuse tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt P.V-lt ja M.V-lt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) 1455 (üks tuhat nelisada viiskümmend viis) krooni 30 senti Viiratsi Vallavalitsuse kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult Viiratsi Vallavalitsuse tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt P.V-lt ja I.U-lt 15 302 (viisteist tuhat kolmsada kaks) krooni Viiratsi Vallavalitsuse kasuks; 2.1.5 rahuldada täielikult Ain Jürimaa tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt I.U-lt, R.V-lt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) ja M.V-lt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) 8000 (kaheksa tuhat) krooni Ain Jürimaa kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 P.V-lt sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 5038 (viis tuhat kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti riigi kasuks; 2.2.2 alaealiselt Sander Vaarpuult (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) riigi õigusabi tasu 3429 (kolm tuhat nelisada kakskümmend üheksa) krooni 20 senti riigi kasuks; 2.2.3 I.U-lt sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 2208 (kaks tuhat kakssada kaheksa) krooni 95 senti riigi kasuks; 2.2.4 L.S-ilt sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 2208 (kaks tuhat kakssada kaheksa) krooni 95 senti riigi kasuks; 2.2.5 G.D-lt sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 2208 (kaks tuhat kakssada kaheksa) krooni 95 senti riigi kasuks; 2.2.6 alaealiselt U.Z-ilt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) riigi õigusabi tasu 2808 (kaks tuhat kaheksasada kaheksa) krooni 50 senti riigi kasuks; 2.2.7 alaealiselt R.V-lt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) riigi õigusabi tasu 4295 (neli tuhat kakssada üheksakümmend viis) krooni 30 senti riigi kasuks; 2.2.8 alaealiselt M.V-lt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) riigi õigusabi tasu 4047 (neli tuhat nelikümmend seitse) krooni 50 senti riigi kasuks; 2.2.9 alaealise Kalev Lahesalu menetluskulud riigi õigusabi tasuna 3452 (kolm tuhat nelisada viiskümmend kaks) krooni 80 senti jätta riigi kanda; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Vello Sikutile 2329 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) krooni 65 senti (776.55+776.55+776.55), Margo Normannile 2761 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend üks) krooni 20 senti (920.40+920.40+920.40), Endel Tomsonile 2329 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) krooni 65 senti (776.55+776.55+776.55). Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 4 3.3 rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035); 3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt: 1) prokurör nõuab Kalev Lahesalu süüdi tunnistamist

§ 266

lg 2 p 3 ja § 215 lg 2 p 2 järgi ning karistusest vabastamist ja tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist – käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75

sätestatule 1 (üheks) aastaks.

§ 75

lg 1 kohaselt on Kalev Lahesalu kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et Kalev Lahesalu ei või tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et Kalev Lahesalu peab jätkama hariduse omandamist. 2) P.V-le mõistetavaks karistuseks

§ 263

p 4 järgi vangistus 7 kuud;

§ 199

lg 1 järgi vangistus 3 kuud;

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistus 3 kuud;

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 4 kuud.

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui P.V 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et P.V ei või tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et P.V peab 3 kuu jooksul otsima endale töökoha. 3) prokurör nõuab Sander Vaarpuu süüdi tunnistamist

§ 266

lg 2 p 3 järgi ning karistusest vabastamist ja tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist – käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75

sätestatule 6 (kuueks) kuuks.

§ 75

lg 1 kohaselt on Sander Vaarpuu kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxx xx xxxxx xxxxxxxxx ;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et Sander Vaarpuu ei või tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et Sander Vaarpuu peab jätkama hariduse omandamist. 4) I.U-le mõistetavaks karistuseks

§ 263

p 4 järgi vangistus 2 kuud;

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi vangistus 6 kuud.

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva s.o 05.02.2008 – 06.02.2008 karistuse tähtaja hulka ja lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui I.U 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada

§ 75

lg 1 p 1 alusel I.U katseajal alaliselt elama: xxxxxxx xx-xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx .

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et I.U peab 4 kuu jooksul otsima endale töökoha. 5) L.S-ile mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 6660 krooni.

§ 66lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 6 kuu jooksul, s.

o 1110.- krooni kuus. 6) G.D-le mõistetavaks karistuseks

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 2 kuud.

6

§ 69

alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (2 kuud vangistust = 60 päeva x 2), s.o üldkasuliku tööga 120 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 6 kuu jooksul.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 sätestatule. 7) prokurör nõuab U.Z-i süüdi tunnistamist

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi ning karistusest vabastamist ja tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist – käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75

sätestatule 6 (kuueks) kuuks.

§ 75

lg 1 kohaselt on U.Z kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et U.Z ei või tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et U.Z peab jätkama hariduse omandamist. 8) R.V-le mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi vangistus 2 kuud;

§ 215

lg 2 p 1,2 järgi vangistus 1 kuu.

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 06.

detsembri 2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 18. veebruar 2008. 9) M.V-le mõistetavaks karistuseks

§ 263

p 4 järgi vangistus 1 kuu;

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi vangistus 2 kuud.

§ 64

lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui M.V 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada

§ 75

lg 1 p 1 alusel M.V katseajal alaliselt elama: xxxxxx x-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx.

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et M.V ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi ja narkootikume. 7

1. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud motiveeringud 2.
2. Kalev Lahesalule, P.V-le , Sander Vaarpuule, I.U-le , L.S-ile , G.D-le , U.Z-ile , R.V-le ja M.V-le esitatud süüdistused ja õiguslikud Kalev Lahesalu on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema et ta tungis valdaja tahte vastaselt
3. detsembril
4. a kella 22.00 paiku koos Hardi Vene, P.V ja Sander Vaarpuuga aknaklaasi prügikastiga katki viskamise teel sisse Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevis Sakala 4 asuvasse Viljandi Tarbijate Ühistu Viiratsi kauplusesse A ja O, kust varastas ühe 1,0 l viina „Lauaviin„ väärtusega 114 krooni, kolm 0,5 l pudelit viina „Lauaviin„ väärtusega kokku 152.70 krooni, seitse 0,5 l pudelit viina „Ekstra viin„ väärtusega kokku 380.80 krooni, kaks 0,5 l pudelit viina „Rahva viin„ väärtusega kokku 101.40 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 748.90 krooni ja akna lõhkumisega kahju 1894.38 krooni (kahju kokku 2643.28). Kuna osa varastatud viinadest on omanikule tagastatud, siis lõplik kahju on kokku 2264.48 krooni. Kalev Lahesalu tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi, s.o grupis valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisena. Samuti süüdistatakse Kalev Lahesalu selles, et ta koos R.V ja P.V-ga kasutas

1. jaanuari
2. a õhtul kella 21.20 paiku Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevis maja eest eelnevalt omavoliliselt ajutiselt kasutada võetud Jaanus Tepperile kuuluvat sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga 366 AUD Viljandi maakonnas Viiratsi vallas ringisõitmiseks. Omavolilise auto kasutamisega põhjustati kahju kokku 3500.- krooni. Kalev Lahesalu tegu on talle kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 2 järgi, s.o grupis omastamise eesmärgita võõra vallasasja omavolilises kasutamises. P.V on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos Mairo Koskelaineni ja M.V-ga lõhkus jaanuari alguses

1. a kella 19.00 paiku Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevis Viiratsi Vallavalitsusele kuuluva kool – huvikeskuse seinalt ventilatsioonitorustiku, millega põhjustas kahju kokku 2183 krooni ja pani toime avaliku korra raske rikkumise. Veel süüdistatakse P.V selles, et ta ajavahemikul
2. jaanuar
3. a kell 20.00 kuni
4. jaanuar
5. a kell 07.00 koos I.U-ga Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevis lõhkus Viiratsi Vallavalitsusele kuuluva kool – huvikeskuse seinaplaate, millega põhjustas kahju kokku 15302.- krooni ning pani toime avaliku korra raske rikkumise. P.V tegu on talle kvalifitseeritud

§ 263p 4 järgi, s.o grupi poolt rahu ja avaliku korra rikkumisega.

Veel süüdistatakse P.V selles, et ta

1. novembril
2. a kella 23.15 paiku viibides Viljandi linnas Musta tee 16 maja ees, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Musta tee xx maja ette pargitud Arvi Allevile kuuluva sõiduauto VW Caravelle reg nr 270TDT küljest 4 VW originaalilukilpi, koguväärtusega 2000 krooni. P.V tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 1 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Veel süüdistatakse P.V selles, et ta tungis valdaja tahte vastaselt 27. detsembril 2007.a kella 22.00 paiku koos Hardi Vene, Kalev Lahesalu ja Sander Vaarpuuga aknaklaasi 8 prügikastiga katki viskamise teel sisse Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevis Sakala 4 asuvasse Viljandi Tarbijate Ühistu Viiratsi kauplusesse A ja O, kust varastas ühe 1,0 l viina „Lauaviin„ väärtusega 114 krooni, kolm 0,5 l pudelit viina „Lauaviin„ väärtusega kokku 152.70 krooni, seitse 0,5 l pudelit viina „Ekstra viin„ väärtusega kokku 380.80 krooni, kaks 0,5 l pudelit viina „Rahva viin„ väärtusega kokku 101.40 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 748.90 krooni ja akna lõhkumisega kahju 1894.38 krooni (kahju kokku 2643.28). Kuna osa varastatud viinadest on omanikule tagastatud, siis lõplik kahju on kokku 2264.48 krooni. P.V tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi, s.o grupis valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisena. Samuti süüdistatakse P.V selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse koos R.V ja Kalev Lahesaluga kasutas

1. jaanuari
2. a õhtul kella 21.20 paiku Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevis Ehitajate x maja eest eelnevalt omavoliliselt ajutiselt kasutada võetud Jaanus Tepperile kuuluvat sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga 366 AUD Viljandi maakonnas Viiratsi vallas ringisõitmiseks. Omavolilise auto kasutamisega põhjustati kahju kokku 3500.- krooni. P.V tegu on talle kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, s.o grupis omastamise eesmärgita võõra vallasasja omavoliline kasutamine, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Sander Vaarpuud on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tungis valdaja tahte vastaselt

1. detsembril
2. a kella 22.00 paiku koos Hardi Vene, P.V ja Kalev Lahesaluga aknaklaasi prügikastiga katki viskamise teel sisse Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevis Sakala 4 asuvasse Viljandi Tarbijate Ühistu Viiratsi kauplusesse A ja O, kust varastas ühe 1,0 l viina „Lauaviin„ väärtusega 114 krooni, kolm 0,5 l pudelit viina „Lauaviin„ väärtusega kokku 152.70 krooni, seitse 0,5 l pudelit viina „Ekstra viin„ väärtusega kokku 380.80 krooni, kaks 0,5 l pudelit viina „Rahva viin„ väärtusega kokku 101.40 krooni, põhjustades vargusega kahju kokku 748.90 krooni ja akna lõhkumisega kahju 1894.38 krooni (kahju kokku 2643.28). Kuna osa varastatud viinadest on omanikule tagastatud, siis lõplik kahju on kokku 2264.48 krooni. Sander Vaarpuu tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi, s.o grupis valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisena. I.U on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema I.U süüdistatakse selles, et ta ajavahemikul

1. jaanuar
2. a kell 20.00 kuni
3. jaanuar
4. a kell 07.00 koos P.V-ga Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevis lõhkus Viiratsi Vallavalitsusele kuuluva kool – huvikeskuse seinaplaate, millega põhjustas kahju kokku 15302.- krooni ning pani toime avaliku korra raske rikkumise. I.U tegu on talle kvalifitseeritud

§ 263p 4 järgi, s.o grupi poolt rahu ja avaliku korra rikkumises.

Samuti süüdistatakse I.U selles, et ta 2007 aasta suvel õhtusel ajal, isikute grupis koos M.V ja R.V-ga tungis Viljandimaal Viiratsis Tiigi xx Ain Jürimaa kasutuses olevale laoplatsile, kust varastas 4 erinevat elektrimootorit. Vargusega põhjustati varalist kahju 8000.- krooni. Veel süüdistatakse I.U selles, et ta varem varguse toime pannud isikuna, koos G.D-ga ajavahemikul

1. september
2. a kuni
3. oktoober
4. a varastas Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevikus Tiigi tänavalt AS Viljandi Veevärgile kuuluvad 2 malmist kanalisatsiooni kaevuluuki. Vargusega põhjustati varalist kahju 5000.- krooni. 9 Samuti süüdistatakse I.U selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, koos G.D-ga ja M.V-ga ajavahemikus
5. oktoober
6. a kuni
7. oktoober
8. a varastasid Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevikus Tiigi tänavalt AS Viljandi Veevärgile kuuluvad 6 malmist kanalisatsiooni kaevuluuki. Vargusega põhjustati varalist kahju 15000.- krooni. Samuti süüdistatakse I.U ka selles, et ta isikuna, kes on varem toimepannud varguse, varastas koos M.V-ga , R.V-ga , U.Z-iga ja L.S-iga
9. veebruaril
10. a kella 22.00 paiku Viljandimaal Pärsti vallas Mustivere külas Tomuskis, AS VTÜ Varumine aiaga piiratud alalt OÜ Rombile kuuluvad metallist ehitustellingud. Vargusega põhjustati varalist kahju 4700.- krooni. I.U tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, s.o isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja sissetungimisega. L.S on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikute grupis koos I.U-ga , M.V-ga , R.V-ga ja U.Z-iga varastas

1. veebruaril
2. a kella 22.00 paiku Viljandimaal Pärsti vallas Mustivere külas Tomuskis, AS VTÜ Varumine aiaga piiratud alalt OÜ Rombile kuuluvad metallist ehitustellingud. Vargusega põhjustati varalist kahju 4700.- krooni. L.S tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis sissetungimisega. ja G.D on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et ta isikute grupis koos I.U-ga ajavahemikul

1. september 2007.a kuni
2. oktoober 2007.a varastas Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevikus Tiigi tänavalt AS Viljandi Veevärgile kuuluvad 2 malmist kanalisatsiooni kaevuluuki. Vargusega põhjustati varalist kahju 5000.- krooni. Samuti süüdistatakse G.D selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, koos I.U-ga ja M.V-ga ajavahemikus
3. oktoober
4. a kuni
5. oktoober
6. a varastas Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevikus Tiigi tänavalt AS Viljandi Veevärgile kuuluvad 6 malmist kanalisatsiooni kaevuluuki. Vargusega põhjustati varalist kahju 15000.- krooni. G.D tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi, s.o isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis. on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et ta isikute grupis koos I.U, U.Z-i M.V, R.V ja L.S-iga varastas

1. veebruaril
2. a kella 22.00 paiku Viljandimaal Pärsti vallas Mustivere külas Tomuskis, AS VTÜ Varumine aiaga piiratud alalt OÜ Rombile kuuluvad metallist ehitustellingud. Vargusega põhjustati varalist kahju 4700.- krooni. U.Z-i tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja sissetungimisega. R.V on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 2007 aasta suvel õhtusel ajal isikute grupis koos I.U ja M.V-ga tungis Viljandimaal Viiratsis Tiigi 30 Ain Jürimaa kasutuses olevale laoplatsile, kust varastas 4 10 erinevat elektrimootorit. Vargusega põhjustati varalist kahju 8000.- krooni . Samuti süüdistatakse R.V selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varastas koos I.U, M.V, U.Z-i ja L.S-iga 04. veebruaril 2008. a kella 22.00 paiku Viljandimaal Pärsti vallas Mustivere külas Tomuskis, AS VTÜ Varumine aiaga piiratud alalt OÜ Rombile kuuluvad metallist ehitustellingud. Vargusega põhjustati varalist kahju 4700.- krooni. R.V tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, s.o isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja sissetungimisega. Samuti süüdistatakse R.V selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, koos P.V ja Kalev Lahesaluga kasutas

1. jaanuari
2. a õhtul kella 21.20 paiku Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevis Ehitajate x maja eest eelnevalt omavoliliselt ajutiselt kasutada võetud Jaanus Tepperile kuuluvat sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga 366 AUD Viljandi maakonnas Viiratsi vallas ringisõitmiseks. Omavolilise auto kasutamisega põhjustati kahju kokku 3500.- krooni. R.V tegu on talle kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, s.o grupis omastamise eesmärgita võõra vallasasja omavolilise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. M.V on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et ta koos Mairo Koskelaineni ja P.V-ga lõhkus jaanuari alguses 2007. a kella 19.00 paiku Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevis Viiratsi Vallavalitsusele kuuluva kool – huvikeskuse seinalt ventilatsioonitorustiku, millega põhjustas kahju kokku 2183.- krooni ja pani toime avaliku korra raske rikkumise. M.V tegu on talle kvalifitseeritud

§ 263p 4 järgi, s.o grupi poolt rahu ja avaliku korra rikkumisena.

Samuti süüdistatakse M.V selles, et ta 2007 aasta suvel õhtusel ajal, isikute grupis koos I.U ja R.V-ga tungis Viljandimaal Viiratsis Tiigi xx Ain Jürimaa kasutuses olevale laoplatsile, kust varastas 4 erinevat elektrimootorit. Vargusega põhjustati varalist kahju 8000.- krooni. Veel süüdistatakse M.V selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, koos G.D-ga ja I.U-ga ajavahemikus

1. oktoober
2. a kuni
3. oktoober
4. a varastasid Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi alevikus Tiigi tänavalt AS Viljandi Veevärgile kuuluvad 6 malmist kanalisatsiooni kaevuluuki. Vargusega põhjustati varalist kahju 15000.- krooni. Samuti süüdistatakse M.V selles, et ta isikuna, kes on varem toimepannud varguse, varastas koos I.U , R.V-ga , U.Z-iga ja L.S-iga
5. veebruaril
6. a kella 22.00 paiku Viljandimaal Pärsti vallas Mustivere külas Tomuskis, AS VTÜ Varumine aiaga piiratud alalt OÜ Rombile kuuluvad metallist ehitustellingud. Vargusega põhjustati varalist kahju 4700.- krooni. M.V tegu on talle kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, s.o isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja sissetungimisega. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes 11 Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Kalev Lahesalu tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 266

lg 2 p 3; § 215 lg 2 p 2 järgi; P.V tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 263

p 4; § 199 lg 1; § 266 lg 2 p 3; § 215 lg 2 p 1,2 järgi; Sander Vaarpuu tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 266

lg 2 p 3 järgi; I.U tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 263

p 4; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi; L.S tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi; G.D tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi; U.Z tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi; R.V tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 199

lg 2 p 4,7,8; 215 lg 2 p 1,2 järgi ja M.V tuleb süüdi tmõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 263p 4; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagide otsustamine Viljandi Tarbijate Ühistu esindaja Maire Ilves on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1132.24 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Jaanus Tepper on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3500 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Viiratsi Vallavalitsuse esindaja Sulev Kannimäe on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1455.30 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Viiratsi Vallavalitsuse esindaja Sulev Kannimäe on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 15 302 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Ain Jürimaa on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 8000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 266

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;

§ 215

lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Kalev Lahesalu karistamise kokkuleppemenetluses. Kalev Lahesalu karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 263

p 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega;

§ 199

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega;

§ 266

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;

§ 215

lg 2 p 1,2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis 12 välistaksid P.V karistamise kokkuleppemenetluses. P.V karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 266

lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Sander Vaarpuu karistamise kokkuleppemenetluses. Sander Vaarpuu karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 263

p 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega;

§ 199

lg 2 p 4,7,8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid I.U karistamise kokkuleppemenetluses. I.U karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 199

lg 2 p 7,8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid L.S karistamise kokkuleppemenetluses. L.S karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 199

lg 2 p 4,7 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid G.D karistamise kokkuleppemenetluses. G.D karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 199

lg 2 p 7,8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid U.Z-i karistamise kokkuleppemenetluses. U.Z-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 199

lg 2 p 4,7,8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega;

§ 215

lg 2 p 1,2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid R.V karistamise kokkuleppemenetluses. R.V karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 263

p 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega;

§ 199

lg 2 p 4,7,8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid M.V karistamise kokkuleppemenetluses. M.V karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. 13 Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 2676.25 krooni. Süüdistatava Kalev Lahesalu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 776.55 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 4262.15 krooni. Süüdistatava P.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 776.55 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 2652.65 krooni. Süüdistatava Sander Vaarpuu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 776.55 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.55 krooni. Süüdistatava I.U kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 920.40 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.55 krooni. Süüdistatava L.S kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 920.40 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.55 krooni. Süüdistatava G.D kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 920.40 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 2031.95 krooni. Süüdistatava U.Z-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 776.55 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 3518.75 krooni. Süüdistatava R.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 776.55 krooni. Kaitsja 14 esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 3270.95 krooni. Süüdistatava M.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 776.55 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele (KrMS 188). Arvestades süüdistatavate Kalev Lahesalu, Sander Vaarpuu, U.Z , R.V ja M.V alaealisust tuleb nende sundraha jätta välja mõistmata. Arvestades süüdistatavate P.V , I.U , L.S ja G.D sissetulekuid ja majanduslikku olukorda, tuleb neilt väljamõistetavat sundraha vähendada ½ võrra. Arvestades asjaolu, et alaealise Kalev Lahesalu seaduslikuks esindajaks on eestkosteasutus, tuleb Kalev Lahesalu kohtukuludest vabastada, jättes need riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) P.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262.50 krooni, riigi õigusabi tasu 5038.70 (4262.15 + 776.55) krooni riigi kasuks; 2) alaealiselt Sander Vaarpuult (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 3429.20 (2652.65 + 776.55) krooni riigi kasuks; 3) I.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262.50 krooni, riigi õigusabi tasu 2208.95 (1288.55 + 920.40) krooni riigi kasuks; 4) L.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262.50 krooni, riigi õigusabi tasu 2208.95 (1288.55 + 920.40) krooni riigi kasuks; 5) G.D-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262.50 krooni, riigi õigusabi tasu 2208.95 (1288.55 + 920.40) krooni riigi kasuks; 6) alaealiselt U.Z-ilt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 2808.50 (2031.95 + 776.55) krooni riigi kasuks; 7) alaealiselt R.V-lt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 4295.30 (3518.75 + 776.55) krooni riigi kasuks; 8) alaealiselt M.V-lt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 4047.50 (3270.95 + 776.55) krooni riigi kasuks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. 15 Alaealine R.V on viibinud eelvangistuses alates
5. veebruar 2008.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses R.V-le karistusena vangistuse mõistmine tuleb temal karistuse vangistuse kandmise alguseks lugeda 18. veebruar 2008 ning kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata R.V-le tõkendina kohaldatud vahistamine. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 16