järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust ning
järgi mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõistetud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõisteti L.B-le liitkaristus vangistusena 3 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati L.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 1 aasta võrra ja mõisteti L.B-le ärakantavaks karistuseks vangistus 2 aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.09.2007.a. L.B karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 16.09.2009.a. 08.08.2008.a. arutas Tartu Maakohus L.B tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla, jättes isiku vabastamata. 11.12.2008.a. arutas Tartu Maakohus L.B tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist, jättes isiku vabastamata.
lg 1 p 2 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud vähemalt poole talle mõistetud karistusajast, s.h mitte vähem kui 6 kuud. L.B on varem kriminaalkorras karistatud:
Väärteokorras L.B karistatud ei ole. Tartu Vanglast väljastatud iseloomustuse kohaselt on L.B üks kehtiv distsiplinaarkaristus, vanglaametniku korralduse eiramise eest. Kinnipeetava sõnul on ainus lähedane inimene ema M. N., keda on karistatud kuriteos kaasosalemise eest, mille kinnipeetav sooritas. Kinnipeetava suhtumine oma kuriteosse tundub olevat hoolimatu, tagajärgedega mittearvestav, puudub reaalne arusaam sooritatud kuriteost. Kinnipeetavat on varem karistatud kriminaalkorras isikuvastase kuriteo eest. Vangistuses on karistust kandnud eelnevalt 2 korda, vabaduses viibitud aeg karistuste kandmise vahel on olnud mõlemal korral umbes aasta. Kinnipeetav on alkoholijoobes sooritanud kuriteo koos vägivallaga. Kinnipeetaval on haginõudeid väidetavalt 26 000 krooni ulatuses. Väidetavalt tarbis kinnipeetav alkoholi paaril korral kuus, mõnikord paar päeva järjest. Kinnipeetava sõnul oleks tal vaja läbida alkoholisõltlastele suunatud programm. Kinnipeetav on aastaid saanud psühhiaatrilist ravi oma vaimse seisundi tõttu. Kinnipeetav on mitmel korral viibinud Jämejala haiglas. Kinnipeetava puhul on märgata kalduvust emotsionaalsele ebastabiilsusele, kõrge emotsionaalne erutusjõud ületab pidurdusjõu. Viha emotsiooni kogemisel võib kaotada enesevalitsuse ega suuda mõelda oma tegude tagajärgedele. Emotsioone muudab omakorda jõulisemaks alkoholi tarvitamine. Minapilt näib olevat segane ja enesehinnang madalapoolne. Kriminaalhooldusametnik ei nõustu L.B vangistusest tingimise enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et analüüsides riskifaktoreid ja toetava võrgustiku ja elukoha puudumist on L.B ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Ema M. N. ei ole nõus ennetähtaegse vabastamise korral poega oma üüripinnale elama võtma, ega teda materiaalselt toetama. L.B on korduvalt karistatud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. L.B kinnitas kohtuistungil, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Prokurör ei toetanud L.B ennetähtaegselt vanglast vabastamist.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ning arvestades kohtule esitatud ettekandeid, kinnipeetava enda, tema kaitsja ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et L.B ennetähtaegne vangistusest vabastamine katseaja kohaldamisega ei ole põhjendatud, kuigi
Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kannab L.B käesolevat karistust isikuvastase ja surnuvastase süüteo toimepanemise eest. Varasemalt on L.B kriminaalkorras karistatud kahel korral ja sealhulgas raskeima isikuvastase kuriteo eest. Varasemad karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud, vaid ta on alati asunud toime panema uusi kuritegusid. Vaatamata pikaaegsele vangistusele jätkas isik kuritegude toimepanemist. L.B ennetähtaegset vabanemist on käesoleva vangistuse kestel arutatud kahel korral. Vaatamata sellele ei teinud L.B sellest mingeid järeldusi ja pani nende vahepeal toime distsipliinirikkumise ja seega ei ole suutnud selle lühikese aja jooksul kuni käesoleva ajani enda käitumist kontrollida. Tema motivatsioon vabanemiseks paistab kohtule esitatud ettekannetest nähtuvalt olema madal ning tal ei ole vabaduses elu- ega töökohta. Kohtuistungil selgus, et L.B puudub igasugune ülevaade oma arvatava elukoha seisukorra ja võimalikkuse kohta. Tal puudub igasugune side sugulastega ja samuti ei ole tal inimesi, kes teda aidata saaksid. Sellistel asjaoludel on kohtul tekkinud tõsised kahtlused tema õiguskuulekas hakkamasaamises. Reaalse elukoha puudumise tõttu ei ole võimalik isikut ka kriminaalhooldusele määrata. Tartu Vangla ettekande kohaselt on L.B kanda ka rahalised kohustused, milline asjaolu suurendab tema poolt uute kuritegude toimepanemise riski veelgi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohtunik, et kuivõrd kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema poolt toimepandud kuriteod on rasked, varasem pikaajaline vangistus ei ole talle positiivset mõju avaldanud ning ka vanglas on ta toime pannud distsipliinirikkumise, siis ei ole tema vangistusest ennetähtaegne vabastamine võimalik. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata L.B (IK xxx) temale Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.04.2008.a. otsusega mõistetud karistusaja kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.