← Eesti

1-06-16474/3

Obsah (5)§ 199§ 25§ 65§ 68§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja 12.mai 2009.a. Tallinn koht Kriminaalasja number 1-06-16474 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Paavo Randma ja Igor Amann Kriminaalasi

§ 199

lg 2 p 4, 7 –

§ 25

lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 17.märts 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav H.N Süüdistatav H.N RESOLUTSIOON H.N-i poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 17.märtsi 2009.a. otsusele – jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Harju Maakohus otsustas 17.märtsi 2009.a. otsusega tunnistada süüdi H.N

§ 199

lg 2 p 4, 7 –

§ 25lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu 10 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o.

2 Harju Maakohtu 04.10.2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 6 kuu võrra ning liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud 10 (kümme) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.N-i eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse algust arvestada alates tema kinnipidamise päevast 12.02.2009.a. Tõkend - vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. H.N on mõistetud süüdi selles, et tema grupis Aleksandr Mašiniga, 01.11.2006.a kella 14.30 paiku kaupluses E. L.C. aadressil XXXXXXXXX XXX XX, Tallinn, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil „Play Station 2“ väärtusega 2590 krooni, möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni. Karistuse mõistmisel H.N-ile arvestas maakohus süüdistatava süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Maakohus märkis, et süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras varavastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, kuid eelmise kohtuotsuse tegemisel määras kohus karistust täitmisele mitte pöörata tingimusega, et H.N ei pane uut kuritegu toime.

§ 74

lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg 2 sätestatule.

Seega kaitsja taotlus eelmise karistuse mittearvestamise ja liitkaristuse mittemoodustamise kohta, ei ole kooskõlas seaduse ega väljakujunenud kohtupraktikaga. H.N pani arutatava kuriteo toime vähem, kui kuu aja möödudes pärast eelmise kohtuotsuse tegemist. Arvestades eelöeldut aga ka seda, et H.N ei oma tööd ega sissetulekut, ei pidanud maakohus võimalikuks karistada H.N rahalise karistusega. Kohaldatava karistuse eripreventiivse mõju seisukohalt on oluliseks asjaoluks H.N-i kõrvalehoidumine käesolevast kohtumenetlusest. Toimiku materjalidest nähtuvalt, kohaldati tema suhtes 01.11.2006.a. tõkendina elukohast lahkumise keeld, mis seisnes kohustuses mitte lahkuda oma elukohast aadressil XXXXXXXX XX-XX Tallinn ilma menetleja loata kauem kui üheks ööpäevaks. Samal päeval taotles H.N lühimenetluse kohaldamist, mis eeldab tema teadmist, et kriminaalasi saadetakse lähiajal kohtulikuks arutamiseks, kriminaaltoimik saabus kohtusse 2006.aasta detsembris. Tegelikult aga H.N juba 04.11.2006.a. sõitis Eestist ära Venemaale, mistõttu oli ca 2 aastat tagaotsitav. Iseloomustava materjalina luges maakohus H.N-ile karistuse mõistmisel asjaolu, et teda kahtlustatakse lisaks ka kelmuste toimepanemises 2007.aasta detsembris. Tema karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamliku kahetsuse, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades kõike ülaltoodut, leidis maakohus, et mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes vangistus. Vangistuse pikkuse üle otsustamisel kohus lähtus järgmistest asjaoludest: varalise kahju puudumine, toimepandu jäi katse staadiumisse, kuriteo toimepanemisest on 3 möödunud üle kahe aasta. Seega vangistuse pikkus võib jääda sanktsiooni alammäära piiridesse. APELLATSIOONI SISU: Esitatud apellatsioonis leiab süüdistatav, et maakohtu poolt mõistetud 1 ku ja 10 kuuline vangistus on liialt karm karistus. Apellant on seisukohal, et kohus ei ole põhjendamatult arvvestanud, et tegelikult on tal see 1 kuu ja 10 päevane karistus juba ära kantud kuna ta on vahi all 12.02.2009.a. Apellatsioonis taotlebki apellant, et apellatsioonikohus loeks 1 kuu ja 10 päevase karistuse kantuks ning ei pööraks täitmisele eelmist tingimuslikku karistust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium leiab, et H.N-i poolt esitatatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja selles esitatud lõpptaotlus on vastuolus seaduses sätestatud liitkaristuse mõistmise põhimõtetega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on H.N-ile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi

§-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud varguse katse eest H.N-i karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest H.N-ile mõistetud karistus on ligilähedane seaduses ettenähtud minimaalseima vangistusmääraga. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegu on toime pandud vähem kui 1 kuu möödudes peale eelmise kohtuotsuse tegemist, millega H.N-ile mõisteti analoogilise kuirteo eest tingimuslik vangistus. Arvestades eeltoodut ei saa vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud ärakandmisele kuuluvat 1 kuu ja 10 päeva pikkust vangistust lugeda põhjendamatult karmiks karistuseks. Maakohus on põhjalikult ja arusaadavalt motiveerinud H.N-ile mõistetud karistusmäära ja liiki. Kuna H.N pani uue kuriteo pani toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis

prg. 65 lg 2 kohaselt tuleb enne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusele liita täielikult eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus.

prg. 65 lg 2 sätestatud põhimõtte kohaselt tuleb mõlema kohtuotsusega mõistetud karistused reaalselt ära kanda. Seaduslikud alused kohtuotsuse tühistamiseks puuduvad. Seejuures ei toimu liitkaristuse mõistmine mitte nii nagu seda apellatsioonis kujutab ette apellant. Liitkaristust ei saa mõista selliselt, et esialgu arvestatakse, kui palju on alates vahi alla võtmisest isik jõudnud ära kanda uue kuriteo eest mõistetavast karistusest ja siis järelejäänud karistusmäärale liidetakse ärakandmata karistus. Seaduse kohaselt moodustatakse enne liitkaristused, mille liidetavateks on uu(t)e kurite(gude)o eest mõistetud karistus täielikult ja eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse osas. Ärakandmata karistuse osa arvestatakse teises kriminaalasjas vahi alla võtmise kuupäeva(mis on ka liitkaristuse kandmise aja algus) seisuga. 4 Otsustamaks käesoleval juhul esitatud apellatsiooni läbivaatamata jätmise üle, juhindub kohtukolleegium ka Riigikohtu poolt väljaöeldud seisukohast. Nimelt on Riigikohus oma määruses nr. 3-1-1-55-07 öelnud järrgmist: Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada H.N-i poolt apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil.. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Julia Katškovskaja Paavo Randma Igor Amann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.