1-08-12637\9

(07244001651)Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungi sekretär Ivika Zvonova Tõlk Inga Kaljus Kriminaalasi N.M süüdistuses KarS § 118 p.1 järgi lühimenetluses Prokurör Mariza Lillepea Süüdistatav N.M Isikukood XXX, elukoht: xxx, töökoht xxx. Karistatus Kriminaalkorras karistamata Kaitsja Nikolai Rõžov Tõkend Elukohast lahkumise keeld I. Süüdistusakti sisu N.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema lõi 20.09.

1. ajavahemikul 02.30 kuni 04.00-ni oma elukohas xxx ühise alkoholi tarvitamise ja T M lähenemiskatsete järel kannatanule sepavasaraga kaks korda pähe, tekitades talle eluohtliku tervisekahjustuse - haava paremal kiiru piirkonnas, otsmikuluu murru vasakul ja kuklaluu murru paremal, peaaju põrutuse ja peaaju kelmetealused verevalumid ning verevalumi kaelal, mis põhjustab tavalise kulu korral lühiajalise tervisekahjustuse kestvusega mitte enam kui neli nädalat. Seega N.M, kahjustades teise inimese tervist ja tekitades teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse, pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud 1 Süüdistatav N.M kinnitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ja oli nõus, et kriminaalasja lahendamine toimub lühimenetluses. Enda ülekuulamist kohtuistungil N.M ei soovinud. Kohtuistungil avaldati kriminaalasja materjalid: Kannatanu T M eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud ütlustest (k.1 tl.50-54) nähtub, et ta ei mäleta midagi juhtunu kohta. Ei mäleta, kuidas sõitis XXX. Ei mäleta naisterahva nime, ei mäleta, kuidas ta välja nägi ja kus elab. Ei mäleta, mis asjaoludel sai trauma. Mäletab vaid, et ärkas Puru haiglas. Haiglast kirjutati välja detsembris ja siis haiglas vormistati invaliidsuspension - 100 % töövõimetust. Soovib esitada tsiviilhagi, kuna seoses traumaga ta ei ole töötanud, oli haiglas, kulutas raha ravile ja käesoleval ajal töötada ei suuda. Kohtuistungil T M tsiviilhagi ei ole esitatud. Selgitas, et talle on tekitatud materiaalne kahju kuid pabereid esitada tal ei ole. Kahtlustatava N.M eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud ütlustest (k.1 tl.8-12,64-68 ) nähtub, et 14.09.2007 a. XXX bussipeatuses tutvus ta T-nimelise mehega. Rääkisid juttu, vahetasid telefone ja sealsamas bussipeatuses ta tegi ettepaneku astuda temaga suguühtesse, so bussipeatuses, aga N.M keeldus. Siis ta sõitis Sillamäele, aga T sõitis Tallinnasse. 19.09.2007 a. hommikul T helistas N.M-ile ja ütles, et tuleb tema juurde. N.M ütlesin talle kohe, et seksi nende vahel ei tule. Kui lihtsalt rääkida, siis tulgu. Kell 19.00 N.M kohtas teda XXX bussipeatuses, nad läksid poodi, kus ta ostis viina ja tordi ja kohe läksid N.M õe I Š juurde, kes elab aadressil XXX. Õe juures nad jõid, N.M õlut, T viina. Ta tuli juba purjus olekus. Õe juures T jäi väga purju, temal ilmnes mingi ebatavaline agressioon, so nad mängisid N.M õepojaga kaarte, T hakkas millegipärast kaarte laualt maha loopima. Siis kella 21 paiku koos T N.M läks enda juurde koju. N.M arvas, et nad lihtsalt istuvad ja napsitavad. T jälle jõi viina, andis N.M-ile raha, et ta käiks veel viina toomas. Ta käis kaupluses ja ostis veel viina. Koos M nad jõid viina. Viinajoomise ajal M tegi korduvalt talle ettepanekuid astuda temaga, suguühtesse aga ta keeldus, kuna on abielus naine. T tahtis tema juurde ööbima jääda. Kuna tema buss läks alles öösel kell 03.15, siis N.M oli nõus, et M tema juurde jääks. Siis hakkas N.M pesu kokku korjama, et pesta ja M palus teda pesta ka tema pesu puhtaks - sokid ja aluspüksid. Ta pani ka M pesu pesumasinasse. T võttis ennast päris paljaks ja N.M pakkus talle, et ta heidaks diivanile pikali. N.M on ühetoaline korter. Ta tahtis eraldi oma voodis magada. Jõi veel viina, võttis ennast ka riidest lahti - paljaks, ja heitis oma voodisse magama. Ärkas üles valust, sellest, et T viib oma sugutit tema pärakusse. N.M sai pahaseks, kuna ei tahtnud suguakti. Siis lükkas ta teda eemale, kargas voodist püsti ja haaras vasara - suure puuhaamri, mida tema mees kasutab tööl, see seisis N.M diivani kõrval ja ta lõi selle vasaraga T 2 korda vastu pead. Löömise ajal T seisis, pärast lööke ta kukkus maha. Peast hakkas verd jooksma. N.M laks kohe õe juurde, et ta aitaks kiirabi välja kutsuda. Õde tuli kohale ja kutsus kiirabi välja, T v ii d i minema. N.M jäi magama, ärkas 20.
2. kell 09 hommikul ja läks ema juurde ja teda ei olnud kodus terve päev. 2002 a. N.M vägistati, selle fakti kohta oli alustatud kriminaalasi ja süüdlased mõisteti süüdi. Seetõttu sel ööl ta enam ei tahtnud saada vägistatuks ja teades, et T ta teistmoodi toime ei tule, kuna ta on fü üs ilis elt temast tugevam, siis lõi teda nimelt haamriga. Kui oleks teda lihtsalt tõuganud, ta oleks teda vägistanud. See haamer seisis N.M diivani kõrval, ta panin selle sinna juba ammu, et tema juures elav kassipoeg, teritaks oma küüsi selle varre vastu. Järgmisel päeval pärast juhtunut viskas ta kõik pudelid minema, pesi nõud puhtaks, pesi puhtaks jope, millega aitas T kiirabisse viia. Löömise ajal, tal mingeid riideid seljas ei olnud. Tunnistaja I Š eeluurimisel antud ja kohtus avaldatud ütlustest (k.1 tl.2-7,35-38) nähtub, et 19.09.2007 k ella 21 paiku tema õde N.M-i tuli tema juurde koos tundmatu meesterahvaga. Nad tõid tordi kaasa, jõid teed. Natalja esitles meest kui oma sõpra T, kus ta temaga tutvunud oli, õde ei öelnud. Š nägi seda meest esmakordselt. T jõi ära kaks pitsi viina. Ta oli lõbus, naljatles, agressiivne ei olnud, mängis koeraga ja Š väikese lapsega. Nad istusid umbes pool tundi ja läksid Natalja juurde. Natalja mees on kaugsõiduautojuht ja oli sõidus. Nataljal on 11-aastane tütar, keda hooldab vanaema. Natalja ise ei saanud last kasvatada, kuna toob tihti mehi koju, joob, 2 varem tarvitas narkootikume. Kella 22-st hakkas Š helistama tema õde N.M, ta elab naabersissekäigus korteris nr XXX. Kui ta Š esimest korda helistas, siis ütles, et ta lõi meest ja mehel tuleb verd, mille peale Š ütles talle, et kui verd tuleb, siis on vaja minna traumapunkti. Kui õde veel kord helistas, siis oli juba ebakaines olekus. Pärast ta helistas veel mitu korda, aga Š ei võtnud toru, kuna arvas, et ta lollitab, kuna on purjus. Siis jäi ta magama. Kell 01.30 ärkas telefonihelina peale, helistas Natalja. Seekord ta ütles: „Tapsin ta suure haamriga ära, I, aita!" Š ütles talle, et tal on kolm last ja tema ennast sellistesse asjadesse ei topi. Öelnud talle, et ta kutsuks kohale kiirabi ja politsei, pani toru ära. Umbes 5 min pärast Š helistas ema ja teatas, et Nataša oli talle helistanud. Ema palus, et Š käiks tema juures ja vaataks järele, mis juhtus. Siis Š läks naabersissekäiku Nataša juurde, kes juba hoidis trepikoja ust lahti. Nad läksid kolmandale korrusele tema korterisse. Nataša oli väga rahulik, Š pani see imestama. Kui Š korterisse läks, siis koridorist vaatas suurde tuppa. Nägi toas vaiba keskel täiesti alasti meest lamamas. Lamas seliti jalgadega akna poole ja peaga ukse poole. Pea oli pööratud paremale, pea all oli veri, aga seda ei olnud väga palju. Palju verd oli akna juures, nurgadiivani kõrval. Seal oli lausa vereloik, mida oli läinud ka vaiba peale, diivanikate oli verine. Mehe nägu oli verine, suu lahti ja suus oli ka verd. Š kuulis, et ta korises. Akna juures oli veri juba kuivanud. Natalja ei rääkinud midagi, Š ütles talle, et ta paneks talle püksid jalga ja et ta läheb kutsub kiirabi välja. Pärast seda Š väljus, kutsus kiirabi välja ja jäi trepikojaust lahti hoidma ja ootama kiirabi kohalesaabumist. Natalja jäi ülesse. Kiirabi tuli kohale umbes 15 min pärast. Š läks trepist üles koos kiirabitöötajatega. Arstid k üsisid mis juhtus. Natalja rääkis neile, et jõid koos, et mees hakkas külge lööma ja Natalja lõi talle suure haamriga mitu korda vastu pead. Arstid küsisid, kust ta haamri võttis. Siis ta võttis suures toas ukse tagant suure haamri - ese pikkusega ca 70 cm, puust varrega ja ruudukujulise metallist löögiosaga. Samal momendil arstid pöörasid mehe pead ja ta nägi, et tema pea oli lõhki löödud. Ütles Nataljale, et mida sa küll tegid, mille peale ta vastas: „Nii oli talle vajagi!" Selle jutustamise käigus, mis juhtunud oli, ta kogu aeg itsitas, jäi selline mulje, et ta ei ole tema ise. Arst ütles Š kohe, et asi on väga tõsine, et seisund on väga raske. Natalja juures ta enam öösel ei käinud. Ootas hommiku ära ja hakkas helistama selle mehe telefonis olevatele numbritele, et kellelegi sugulastest teatada sellest, mis oli juhtunud, Ta võttis selle telefoni oma kätte, et Natalja seda kuhugi ei paneks. Hommikul, kui ta oli lapse lasteaeda viinud, läks ema juurde (XXX). Samal ajal oli seal Natalja. Š küsis temalt, et mis ta siis teinud oleks, kui mees oleks surnud, et just nii ju olekski juhtunud, kui ta poleks sinna läinud. Selle peale ta vastas, et tükeldaks ära ja viskaks tükid minema. Pärast seda ta hakkas Š peale karjuma, sõimama. Š oli šokis ja pärast seda sõitis XXX politseisse ja rääkis konstaabliga. Natalja rääkis talle, et ta oli purjus, jäi magama. Ärkas valu peale, sellest, et T püüdis oma sugutil talle pärakusse panna. Ta oli haaranud suure haamri, mis seisis alati diivani kõrval ja löönud sellega meest. Tõepoolest arvab, et ta võis seda teha, kuna ta on tasakaalutu, teda on varem vägistatud, kõvasti pekstud, pärast seda ta kardab kõike. Ta muutub agressiivseks, kui joob. Kohtus avaldatud teatistest 2402,07,0,0027226 (k.
3. tl.1)) nähtub, et politsei ühtses infosüsteemis POLIS oli 20.09.
4. a kell 04:00 registreeritud teade selle kohta, et 20.09.2007.a kella 03:00 paiku oli aadressil XXX linn kiirabi poolt toodud traumapunkti teadvuseta T M ik.XXX diagnoos: Peaaju põrutus. Hospitaliseeritud SA Ida-Viru Keskhaigla reanimatsiooni osakonda. Kohtus avaldas sündmuskoha vaatlusprotokollist (k.1 tl.13-19 ) ilmneb, et XXX vaatlusega tuvastati alljärgnevat: vaadeldavaks sündmuskohaks on viiekordses majas kolmandal korrusel asuv ühetoaline korter aadressil XXX. Välisuks on metallist ja kahe lukuga. Uks ja lukud on terved, töökorras. Korterisse sisenemisel on nelinurkne esik, paremal pääs tualetti ja vannituppa, vasakul pääs kööki. Köögis vasakul köögimööbel, paremal külmik, laud, taburetid. Laual on läbipaistvast klaasist napsuklaas, sigaretid, tuhatoos, tükk vorsti, kurk. Korda köögis rikutud ei ole. Esikust otse on pääs tuppa. Uksest paremal seisab kokkupandav voodi laiusega 120 cm. Voodil on madrats, tekk, 2 patja. Pääsu vastas sektsioon. Sektsiooni ja voodi vahel on 20 cm -ne vahe. Sektsiooni ja voodi vahel seina ääres seisab puust käepidemega haamer metallist otsikuga. Otsikul on punakaspruunid plekid -sarnanevad vereplekkidele. Sissepääsust vasakul on nurgadiivan. millel veluurist katted. Diivanil on 4 diivanipatja, kortsus tekk. Üks kapike on diivani juurest 50 cm eemale nihutatud, kapikese alumisel osal on punakaspruun ovaalne plekk, põrandal diivani ja 3 voodi juures maas on kollakaspruun vaip. Diivanist 10 cm kaugusel vaibal, põrandal ja vaiba osal diivani viimase kolmandiku juures on punakaspruun ümmargune plekk - sarnane vereplekile mõõdus 1,5x40 cm. Aknad on vaatluse momendil kinni ja töökorras. Vaadeldud objektide suhtes rakendatud meetmed: haamer. DNA proov vaibalt. Kohtus avaldas ütluste ja olustiku seostamise protokollist (k.1 tl.20-25) nähtub: Kahtlustatav N.M avas oma korteri nr XXX ukse ja selgitas, et 19.09.2007 kell 21 ta tuli sinna koos oma tuttava T M. Natalja näitas kööki ja selgitas, et seal nad koos tarvitasid alkoholi. Pärast seda N.M läks tuppa ja näitas nurgadiivanit, mis seisab vasakul ja selgitas, et M heitis sellele diivanile, siis ta näitas uksest paremal asuvat voodit ja selgitas, et tema heitis sellele voodile. Siis N.M selgitas, et uinus ja ärkas valust pärakus, aga M püüdis temaga suguakti sooritada. Ta lükkas M eemale ja näitas diivani suunas. Siis N.M näitas kohta äärmises parempoolses nurgas kapikese juures, kust ta võttis haamri ja selgitas, et samas diivani juures ta lõi M 2 korda haamriga vastu pead, seejuures M seisis tema poole näoga. Pärast lööke M kukkus sinnasamasse maha. N.M selgitas ka, et järgmisel päeval ta pani haamri voodi ja sektsiooni vahele ja koristas köögilaualt nõud, pudelid viskas ära. Kohtus avaldas N.M kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 175 (k.1 tl.29-32 ) Nähtub, et teataja K traumapunktist teatas, et 20.09.2007a. kella 03:00 paiku oli aadressilt XXX kiirabi poolt toodud traumapunkti teadvuseta T M ik.XXX diagnoosiga: Peaaju põrutus. Hospitaliseeritud SA Ida-Viru Keskhaigla reanimatsiooni osakonda. Kahtlustanuna ülekuulatud N.M selgitas, et 20.09.2000 öösel aadressil XXX kannatanu T M püüdis vägistada N.M. Kohtuarstlik läbivaatus toimus 25.09.2007 kell 9.15 Objektiivselt: korrapärase kehaehitusega, rahuldava toitumusega. Nahkkatted ja nähtavad limaskestad kahvaturoosa värvusega. Välissuguelundid arenenud õigesti. Vigastusi kohtuarstlikul läbivaatuselt ei tuvastatud. ARVAMUS: N.M kohtuarstlikul läbivaatusel vigastusi ei sedastatud. Kohtus avaldatud T M kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 73 (k.1 tl.44-49) nähtub, et teataja K traumapunktist teatas, et 20.09.2007a. kella 03:00 paiku oli XXX linn kiirabi poolt toodud traumapunkti teadvuseta T M, ik.XXX diagnoosiga: Peaaju põrutus. Hospitaliseeritud SA Ida-Viru Keskhaigla reanimatsiooni osakonda. Kahtlustanuna ülekuulatud N.M selgitas, et 20.09.20 öösel aadressil XXX linn kannatanu T. M püüdis vägistada N.M, siis N.M võttis sepavasara ja lõi teda 2 korda pähe. Kohtuarstlikul läbivaatusel ei viibinud. 19.02.2008 esitatud SA Ida-Viru Keskhaigla haigusloo originaali nr 07-11322 T M kohta. Kiirabikaart nr. 69/7/4141, 20.09.07, millest nähtub, et väljasõit oli kell 01:39 aadressil XXX, anamnees: patsient lebab toas põrandal, pea trauma, haav, verevalum. Diagnoos: Traumaatiline ämblikvõrkkestaalune verevalum. Hospitaliseeritud neuroloogia osakonda kell 02.
5. Haige viibib kooma seisundis, kontakt puudub. Peas parema kiiru piirkonnas on rebitud haav 3x4 cm, verejooks paremast kõrvast, aktiivsed ja passiivsed jäsemete tegevused säilinud. Kaela piirkonnas ulatuslik verevalum. Silmaavad tasased, fotoreaktsioon rahuldav. Ärritajatele reageerib käte ja jalgade äratõmbega. 20.09.07 pea KT vasakul otsmiku piirkonnas ämblikvõrkkestaalune verevalum maksimaalse kihiga ligikaudu 0,3 cm. Selles piirkonnas peapõrutus ja turse suurusega 1,5x2,5x1,3 cm ja 1,0x1,4x1,1 cm. Vasakul otsmiku piirkonnas läbiimbumine verega. Vasaku otsmikuluu murd ja vasaku kuklaluu murd. Kompuutertomograafilisel uuringul kaela piirkonnast verevalum kaela pindmistes kudedes. Diagnoos: Peaaju põrutus. Kõvakelmealune ja ämblikvõrkkestaalune verevalum vasakul otsmiku ja oimu piirkonnas. Otsmikuluu murd vasakul ja kuklaluu murd paremal. Kompuutertomograafilisel peaaju uuringul 22.09.
6. ilma dünaamikata. 28.09.
7. operatsioon -flegmooni avamine kaelal. 16.10.
8. seisund stabiilne. Teadvusel, hemodünaamika stabiilne, subfebriilne palavik, üleviidud nakkusosakonda. 26.10.07 neuroloogi konsultatsioon: Peaaju põrutus. Kõvakelmealune ja ämblikvõrkkestaalune verevalum vasakul otsmiku ja oimu piirkonnas. Otsmikuluu murd vasakul ja kuklaluu murd paremal. Spastiline hemiparees vasakul. Väljakirjutamisel seisund paranes. Kõnnib meditsiinilise personali abiga. Väljakirjutatud 28.10.07 perearsti jälgimise alla. 4 ARVAMUS: Esitatud meditsiiniliste dokumentide uurimise põhjal, võttes arvesse eelandmeid, jõutud järgmisele arvamusele:
9. T M esinesid haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: haav paremal kiiru piirkonnas, otsmikuluu murd vasakul ja kuklaluu murd paremal, peaaju põrutus, peaaju kelmetealused verevalumid, verevalum kaelal, mis tekkisid kõva tömbi ese toimel, võimalik, et määruses märgitud ajal ja asjaoludel. Koljuluude murd, peaaju põrutus ja peaaju kelmealune verevalum ohustavad elu tekitamise ajal, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, verevalum kaelal ei põhjusta eluohtliku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestvusega mitte enam kui neli nädalat.
10. Kuna pea haav ja verevalum kaelal on puudulikult kirjeldatud, siis pole võimalik öelda konkreetselt eseme iseloomu, millega võisid vigastused tekitatud olla. Kohtus avaldatud tehnilise uuringu protokollist nr.20 (k.
11. tl.33) nähtub, et tehnilise uuringu objektiks on haamer pikkusega 410 mm. Haamri puuosa on pikkusega 350 mm ja suurusega 45x30 mm. Haamri metallosa on suurusega 105x60 mm. Haamri metallosa pinnal on avastatud verekahtlane määrdumine. Verekahtlane määrdumine on võetud steriilselt vatitampoonidele ja olid töödeldud keemilise preparaadiga „Tetrabase“ nr.1 ja nr.2… Testid olid positiivsed, mille tulemus osutab vere esinemisele. Kohtus avaldatud molekulaargeneetilise ekspertiisi aktist nr GE-0881/2475(k.1 tl.61-63) nähtub: Vaibalt (elutoast; karp nr 1, tampoon nr 1), vaibalt (elutoast; karp nr 1, tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) ja haamri teralt (pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud teisest proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) määratletud DNA profiilid on kokkulangevad T M võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. T M võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 1,2 x 10-
12. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 8,4 x 10-11 inimese kohta. Haamri teralt (pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud esimene proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, st DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil on kokkulangev T M võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Kohtus avaldatud Sihtasutuse Ahtme Haigla tõendist nr. 441- 01.10.2007 a (k.
13. tl.39) nähtub, et N.M 08.12.1977 ei ole pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja, ning uurinud vahetult asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et N.M süü temale esitatud süüdistuses KarS § 118 p.1 järgi on täielikku tõendamist leidnud. KarS § 118 p.1 sätestab kuriteona tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kannatanu T M, kahtlustatava N.M , tunnistajate I Š ütlustega, 21.09.
14. a sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tehnilise uuringu protokolli nr.20, 21.09.
15. ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr.73 ja nr.175 molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga nr GE-0881/2475, mis langevad omavahel kokku ja mille tõelevastavuses ei ole kohtul alust kahelda, on tõendatud, et 20.09.
16. a öösel leiti XXX asuvas korterist T.M. Teataja K traumapunktist teatas, et 20.09.2007a. kella 03:00 paiku oli aadressilt XXX linn kiirabi poolt toodud traumapunkti teadvuseta T M, ik.XXX diagnoosiga: Peaaju põrutus. Hospitaliseeritud SA Ida-Viru Keskhaigla reanimatsiooni osakonda. Nähtub, et T M esinesid haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: haav paremal kiiru piirkonnas, otsmikuluu murd vasakul ja kuklaluu murd paremal, peaaju põrutus, peaaju kelmetealused verevalumid, verevalum kaelal, mis tekkisid kõva tömbi ese toimel, võimalik, et määruses märgitud ajal ja asjaoludel. Koljuluude murd, peaaju põrutus ja peaaju kelmealune verevalum ohustavad elu tekitamise ajal 5 põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, verevalum kaelal ei põhjusta eluohtliku tervisekahju ustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestvusega mitte enam kui neli nädalat. Sellega on tõendamist leidnud KarS § 118 p.1 koosseisu tagajärg - tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Sellist eksperdiarvamust toetab 21.09.
17. a sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt XXX vaatlusega sektsiooni ja voodi vahel seina ääres seisab puust käepidemega haamer metallist otsikuga. Otsikul on punakaspruunid plekid - sarnanevad vereplekkidele. Eksperdiarvamusega riimuvad ka tehnilise uuringu protokoll nr.20 ja molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis nr GE0881/2475 antud eksperdiarvamus. Nimelt tuleneb eelnimetatud tõenditest, et 21.09.
18. a XXX asuvast korterist leiti sündmuskoha vaatluse käigus haamer pikkusega 410 mm. Haamri puuosa on pikkusega 350 mm ja suurusega 45x30 mm. Haamri metallosa on 105x60 mm. Haamri metallosa pinnal oli avastatud verekahtlane määrdumine, ning haamri teralt võetud vereproov sisaldas T M kuuluvat DNA-d. Oma ütlustes N.M kinnitas, et T.M viibis temale kuuluvas korteris- Nad tarvitasid alkoholi. Mõlemad riietusid lahti – paljaks ja heitsid magama. T-M diivanile ja temavoodisse. Ärkas selle peale, et T.M üritas astuda temaga anaalsesse suguakti. Seda ta ei tahtnud, lükkas ta eemale ja lõi teda voodi kõrval asuva sepavasaraga kaks korda pea piirkonda. Mingisugust vägivalda T.M tema suhtes ei kasutanud. Tema ütlused on kinnitatud tema õe, I.Š ütlustega. N.M koos T.M käisid tal külas, napsitasid. Konflikte nende vahel ei toimunud. Õhtul lahkusid koos. Peale kella 22 helistas talle õde ja teatas, et T. M tuleb peast verd. Soovitas talle pöörduda traumapunkti. Peale seda helistas ja teatas, et tapis inimese. Peale mitmekordseid kõnesid telefoni teel, samuti ema palvel, läks ta N.M korterisseAvastas põrandal lamava T.M, tema pea oli verine. Õde selgitas, et lõi teda mitmel korral sepahaamriga vastu pead. Kiirabi õde ei kutsunud, kiirabi kutsus I.Š. N.M keeldus kohtuistungi käigus ütlusi andmast. Tunnistas end süüdi täielikult, kahetses toimepandud ja palus T.M andestust. Kohtueelse menetluse käigus esitatud versiooni kohta, et T.M üritas teda vägistada, ei selgitanud midagi. Tulenevalt ekspertiisiaktist nr.176, N.M kehal vägivalla kasutamise jälgi ei tuvastatud. Ajal, mil helistas oma õele, I.Š, midagi selle kohta, et teda üritati vägistada, ei öelnud. Mingisugust vägivalda T.M N.M suhtes ei kasutanud. Vastavalt tema ütlustele, öösel, tundes, et T.M teeb lähenemiskatseid, et astuda temaga intiimsuhetesse, midagi T.M ütlemata, tõukas ta eemale ja lõi T.M voodi kõrval asuva sepavasaraga kaks korda pea piirkonda. Ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et N.M kasutas T.M suhtes vägivalda enesekaitse eesmargiga, T.M õigusvastase tegevuse takistamiseks, kohtule ei esitatud. N.M politseisse avaldusega selle kohta, et T.M üritas teda vägistada ei pöördunud. Kohus teeb järelduse, et see versioon oli süüdistatava poolt varasemalt püstitatud eesmärgiga pääseda vastutusest. I.Š ütlustest nähtub, et N.M suhtus ükskõikselt selles osas, millised tagajärjed saabusid kannatanule tema tegevuse tõttu, tal oli ükskõik, kas kannatanu on elus või sureb. Veel enam, ta ütles oma õele, et kui tema tegevuse tagajärjel oleks saabunud T.M surm, siis ta oleks laiba tükeldanud ja tükid peitnud. 6 Sellega loeb kohus tõendatuks, et N.M lõi 20.09.
19. öösel oma elukohas XXX T M sepavasaraga kaks korda pähe, tekitades talle eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et süüdistatavat N.M tuleb toimepandu eest karistada. Kohus ei näe nii N.M tegevuses peale kuriteo toimepanemist kui ka edaspidises tegevuses tõelist kahetsust toimepandud kuriteos. Ta ei kutsunud ise kiirabi, ei üritanud osutada kannatanule abi, ei kahetsenud toimepandud kuritegu. Ei üritanud välja selgitada, kuidas end kannatanu tunneb ja mil moel saab teda aidata. Tõendatud on, et 14.09.2007, öösel, viibides oma korteris aadressil XXX, N.M lõi T.M kaks korda sepavasaraga pea piirkonda, tekitades eluohtliku tervisekaustuse. Seega, pani ta toime KarS § 118 p.1 järgi ettenähtud süüteo – raske tervisekahjustuse tekitamine kui sellega on põhjustatud oht elule. Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde, leidis, et süüdistuses toodud kuriteo toimepanemine N.M poolt on kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist leidnud, palus süüdistatav esitatud süüdistustes süüdi tunnistada ja karistada. Arvestades seda, et N.M tunnistas end suudi, leiab, et karistus võiks olla miinimummära lähedal. Arvestades tagajärgi ja N.M enda eelnevalt käitumist enne rünnet, leiab prokurör, et N.M tuleks karistada reaalse vangistusega, arvestades tagajärje raskust. Kaitsja leidis, et süüdistus on toimiku materjalidega täies mahus tõendatud ja süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Palub N.M suhtes mitte kohaldada reaalselt vangistust. IV Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 118 p.1 näeb ette raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule, karistusena 4 kuni 12 aastat vangistust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lüües kannatanut sepavasaraga pea piirkonda, mis on elutähtis organ, ei saanud N.M mitte mõista, et see võib esile kutsuda raske tervisekahjustuse tekitamise, sai aru, et tema poolt realiseerub asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ning soovis, või vähemalt möönis seda, ehk vastavalt § 16 lg.3 kohasel, tegutses otsese tahtlusega. Vastavalt KarS § 57, tema süüd kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Vastavalt KarS § 58 tema süüd raskendavaid asjaolusid kohtu ei tuvastanud. Karistusregistri väljavõtte (tl 69) kohaselt ei ole süüdistatavat varem kuritegude toimepanemise eest karistatud. Tal on kindel töökoht. Töökohast XXX kaubandus kauplus XXX iseloomustatakse N.M , kes töötab alates 28.05.2008 a. müüjana, kui vastutustundliku, korrektse, distsiplineeritud, korraliku ja ausa töötajana. N.M suhtes on otstarbekohane mõista KarS § 118 p.1 järgi ettenähtud minimaalne karistuse määr – 4 (neli) aastat vangistust. Paljuski see situatsioon mille tulemusel sai võimalikuks kannatanu T.M kehavigastuste tekitamine, oli loodud ja provotseeritud N.M enda poolt, kuigi siinjuures esineb ka kannatanu enda süü moraalne aspekt. Kuid neid tagajärgi, mis saabusid kannatanule N.M õigusvastase tegevuse tulemusel, pole võimalik kõrvaldada ja neid ei saa kõrvutada selle karistusega, mida hakkab kandma N.M. 7 Seoses sellega, antud konkreetsel juhul, peab kohus võimatuks kohaldada karistuse mõistmisel KarS § 74 ja
20. See tähendab N.M-ile, et teda vabastatakse karistuse kandmisest, mis aga kuidagi ei ole vastavuses tema poolt kannatanule tekitatud kahjustuse ja kannatustega, mis saadavad teda ülejäänud elu kestel. Kohus on seisukohal, et arvestades N.M poolt toime pandud kuritegude ühiskonnaohtlikkust, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 238 lg 2 sätestab, et lühimenetluses süüdismõistvat otsust tehes vähendab kohus süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra kuulub N.M-ile mõistetav karistus sellevõrra vähendamisele. Juhindudes KrMS §§ 238; 306; 309 lg 1,3;311- 313; 315; 318; 319 kohus Otsustas: N.M kuriteo toimepanemises KarS § 118 p.1 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus 4 (neli) aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KrMS § 306 lg.1 p.9 alusel N.M suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise algust arvestada alates vahi alla võtmisest 19 novembril 2008.a. Asitõend - sepavasar ja DNA proovid– hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N.M-ilt riigituludesse kohtukulud: kaitsjatasu 9392,80-krooni, paljundatud toimiku maksumus 69.40 krooni, ekspertiiside maksumus 12420.- krooni ning sundraha 10875-krooni. N.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr.10220034800017 või Hansapangas nr
21. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „N.M , 1-08-12637, kohtukulud”, „N.M , 1-08-12637, sundraha“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Viru Maakohtu kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni korras kaebuse Tartu Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, millest tuleb Viru Maakohut kirjalikult teavitada seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamise päevast. Apellatsioon peab olema esitatud Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia käteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtumenetluse poolel on võimalus peale kohtuotsuse avaldamist keelduda apellatsiooni õigusest. Jüri Sakkart Kohtunik 8