Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.juunil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-9798 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Marge Ojaäär, tõlk Valetina Michelson Prokurör Prokuröri abi Pavel Grjazev Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.G tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.06.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu E.G , isikukood: xxx, kannab karistust xxx. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta E.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista E.G kriminaalmenetluse kulud: 352.80 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. E.G tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1
(4)E.G on viimati süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.10.2008 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 3 aastat. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka vahistamisaeg 06.02.200823.10.2008, s.o 8 kuud 18 päeva. Kandmisele kuulus 2 aastat 3 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 24.10.2008 ja lõpp 04.02.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.04.
- Kinnipidamisasutusest E.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 9 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav Viru Vanglas ei tööta. 2009 läbis keevitaja algkursused, antud hetkel osaleb MTÜ Convictuse töös. On käinud toiduvalmistamise kursustel, kuid põhjuseta puudumiste ja tunni segamise tõttu kõrvaldati kinnipeetav nimekirjast. Vabanemisel asub elama ema, NxxxZxxx juurde aadressil xxx xxx, kus elas ka enne vangistust. Nimetatud aadressil elavad peale ema veel õe pojad (õde on surnud). Korter on 2-toaline, kus käib juba ca 1,5 aasta vältel remont ning mille tõttu on korteris elamiskõlblik ainult üks tuba. Isikul on haridust 8.klassi. Vabanedes soovib jätkata põhihariduse omandamiseks õpinguid Õhtukeskkoolis. Isiku sissetulekuks vabaduses oli ametliku töökoha sissetulek ja töövõimetuspension (70%). Kinnipeetava suhtes on avatud ca 78 täitemenetlust, millede staatus on enamjaolt „täitmisel“. Kinnipeetaval on vanem vend, Vitali E.G, kes kannab karistust kinnipidamiskohas. Isik tarvitas enne vangistust amfetamiini kaks aastat iga päev. Alaealisena on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Kinnipeetava näol on tegemist 20-aastase noormehega, keda on juba kohtu poolt 4 korda kriminaalkorras karistatud ning kes omab 15 väärteokorras fikseeritud õigusrikkumist (sealhulgas avaliku korra rikkumise eest, narkootilise aine ebaseadusliku tarvitamise eest ning 8 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Viru Vangla on seisukohal, et kinnipeetava E.G tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine oleks ennatlik. kuna isik ei ole eelnevatest karistustest siiani enda jaoks mingeid õigeid järeldusi endiselt teinud ning jätkates anormaalset eluviisi ja samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kinnipeetava E.G tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine oleks ennatlik, kuna isik ei ole eelnevatest karistustest siiani enda jaoks mingeid õigeid järeldusi endiselt teinud ning jätkates anormaalset eluviisi ja samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusametnik soovitab suunata kinnipeetavat vanglas läbiviidavasse sotsiaalprogrammidesse „Eluviisitreening“ ja „12 Sammu“. E.G soovib ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetas oma katsealust. Süüdistatav töötab vanglas. Samuti tal on vabaduses iseseisev sissetulek töövõimakaotuse pensioni näol. Süüdimõistetul on elukoht ja lähedaste toetus. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isikule määratud distsiplinaarkaristused näitavad, et ka vangla režiimis ei ole kinnipeetav veel võimeline oma käitumist kontrolli all hoidma. Ta on kriminaalkorras kokku 4 korda karistatud ja varem on olnud kriminaahoolduse all. Positiivseid tulemusi ei saabunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et E.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas ja ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamusega. 2
(4)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.G isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud nendest 3 korral reaalse vangistusega. Enamus süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on varavastased, muuhulgas ka esimese astme kuritegu (vargused, röövimine). Isikut on varem karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid karistusest vabastamine ja käitumiskontroollile allutamine ja mõjutanud isikut piisavalt, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. E.G kannab käesoleval momendil karistust varguse ja röövimise eest grupi poolt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-9) on näha, et kinnipeetavat on 13 korral väärteokorras karistatud, nendest 8 korral Alkoholiseaduse rikkumiste ja 2 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused E.G puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Väheusutav, et nüüd pärast ennetähtaeset vabastamist asub varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud isik elama seadusekuulekalt. Selline võimalus on tal olnud varemgi, kuid ta jättis selle kasutamata. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 9 korral distsiplinaarkorras karistatud. Peale viimast tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 28.09.2009, pani 14.10.2009 E.G toime järjekordse distsiplinaarrikkumise nimelt viibis peale kambrite sulgemist võõras kambris, nari all, mille eest teda karistati 3-päevase kartseriga. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal läbis keevitaja algkursused ja osaleb MTÜ Convictuse töös. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument isikutunnistus kehtivusega 18.06.2012. Vabanedes on E.G kindel elukoht ema, Niina E.G juures aadressil Puškini 23-53 Narva. Nimetatud aadressil elavad peale ema veel õe pojad (õde on surnud). Korter on 2-toaline. Vabanedes ei ole toimepanemise ohtu. võib suurendada uue kuriteo Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades E.G poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja selle raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.G temale Viru Maakohtu 24.10.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 30.08.10 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)