1-10-474/12

Kriminaalasi nr.1-10-474 MÄÄRUS 08.septembril 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Margus Lellep kaitsja advokaat Eve Laine kriminaalhooldusametnik Marika Männik osavõtul arutanud avalikul kohtuistungil kriminaalhooldaja erakorralist ettekannet G.G (end. V.R) suhtes leidis: G.G on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 18.jaanuari 2010.a. otsusega ja karistatud 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 69 asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 360 tundi, mis tuleb teha ära 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks on G.G allutatud kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule 06.augustil 2010.a. erakorralise ettekande, milles taotles G.G-le kohtuotsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramist, kuna isik on hoidunud ÜKT-st kõrvale rikkudes pidevalt talle koostatud töö tegemise ajakava. Kriminaalhooldusametnik parandas erakorralises ettekandes leiduva arvutusvea ja avaldas, et tegelikult on G.G teinud töötunde 319,5 ja tegemata tunde on seega 40,5. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde. Arvestades erakorralises ettekandes ja G.G poolt kohtuistungil avaldatut leidis tõendamist, et G.G on talle määratud katseajal rikkunud viimase ajaperioodi jooksul tihti talle koostatud töö tegemise ajakava. Talle määratud päevas 4 tunni tegemise asemel on tööandja poolt märgitud 0,5 või 1 tunni pikkune töötamine. G.G selgituse kohaselt, kuna ta on narkomaan, siis narkootikumi tarvitamata, ei jõua ta lihtsalt vahel kauem tööd teha. Tema käitumise põhjal võib öelda, et süüdimõistetu suhtumine oli hooletu, mil ta jättis graafikujärgselt tunnid täitmata. Narkomaaniast tekkinud terviseprobleeme ei saa kohus lugeda põhjendatuks. Samas on süüdimõistetu peale erakorralise ettekande esitamist kohtule jätkanud töötundide tegemist ja on lühikese aja jooksul teinud 23,5 tundi. Kohtuotsuse järgi on G.G aega töötunde teha kuni 25.jaanuarini 2011.a. G.G avaldas, et ta on valmis need ülejäänud tunnid ettenähtud aja jooksul ära tegema. G.G suhtes on menetluses uued kriminaalasjad seoses vargustega. Tal puudub töökoht ja tema sissetuleku on moodustanud töötukassa toetus ning sotsiaaltoetus. Varasemalt on G.G kandnud mitmel korral lühiajalist vangistust. Kohtuistungil avaldatud põhjal saab järeldada, et ka karistuse kandmisele määramine teda ei heidutaks. Käesolevaks ajaks on jäänud kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise kohustusliku aja lõpuni veel 4,5 kuud. Isik on siiski jätkanud oma kohustuste täitmist. G.G poolt tegemata üldkasuliku töö tundide arv on märkimisväärselt väike, mille tegemiseks on jäänud piisavalt aega. Seadusest tulenevalt on kohtul õigus kaaluda, kas on põhjendatud isikule mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kohtunik on seisukohal, et käesoleval ajal, arvestades G.G isikut, ümberarvestatult 20 päeva reaalse vangistuse vähest või olematut mõjutegurit tema suhtes ning tegemata tundide arvu ja selle tegemiseks jäänud aega, ei oleks G.G poolt mõistetud karistuse ärakandmine reaalse vangistusena otstarbekas. Juhindudes KrMS § 430, § 431, § 432, kohtunik mä äras: Jätta G.G-le (IK xxx) Tartu Maakohtu 26.jaanuari 2010.a. otsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistus täitmisele pööramata. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Kohtunik