lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust.
alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.R 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu 1 ning täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.
lg 2 p 4 alusel määrati A.R-ile kohustus jätkata õpinguid omandamaks üldharidust. Käitumiskontrolli ajaks allutati A.R Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 06.05.
lg 2 alusel katseajaks lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ja psühhotroopseid aineid. 06.08.2010. a saabus Tartu Maakohtusse järjekordne kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb A.R-ile määratud katseaja pikendamist kolme kuu võrra ning temale täiendava kohustuse – pöörduda erialaspetsialisti poole ja alluda ettenähtud ravile – määramist. Erakorralise ettekande kohaselt ei allu kriminaalhooldusalune kohustusele mitte tervitada alkoholi ja narkootikume, teda on katseaja jooksul kolmel korral väärteokorras karistatud, ühel korral
a, millest aga kriminaalhooldusalune ka ise kriminaalhooldusametnikku teavitas. Kriminaalhooldusalusel on esinenud probleeme koolikohustuse täitmisega, möödunud õppeaastal jäeti ta täiendavale õppetööle, mille võrgustikutöö ja tõhustatud järelevalve tulemusena lõpetas ta kaheksanda klassi. A.R on diagnoositud segatüüpi spetsiifilisi arenguhäireid, kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega, aktiivsus-tähelepanuhäire ja tähelepanematu kasvatusega seotud probleemid, mistõttu on tal vaja stabiilset ja toetavat keskkonda, kuid kodust ta seda ei saa, kuna ema tarvitab alkoholi ning puudub rahulik keskkond. Kriminaalhooldusalune vajab püsimatuse ja afektiivsuse vähendamiseks ravimite tarvitamist, kuid määratud medikamentoossele ravile allub ta ebaregulaarselt. Kriminaalhooldusaluse vaba aeg on otstarbekalt sisustamata ning ta viibib tihti sõprade juures, kus tarvitatakse ka alkoholi. Oma käitumise ja eluviisi parandamisest on kriminaalhooldusalune huvitatud vaid sellel ajal, kui tema käitumist analüüsitakse ning tavapärasesse keskkonda naastes probleemne käitumine jätkub. Kohtumistel kriminaalhooldusametnikuga A.R kinnitab, et mõistab koostöö ja aususe tähtsust, kuid samas esineb tema käitumises ja jutus vastuolusid. Eeltoodu põhjal leiabki kriminaalhooldusametnik, et A.R oleks vaja pöörduda erialaspetsialisti poole, et saada abi ning leida leevendust temal esinevatele probleemidele, mis võivad soodustada kuritegelikku käitumist. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek A.R-ile määratud katseaja pikendamiseks kolme kuu võrra ning ettepanek määrata A.R-ile lisakohustus – pöörduda erialaspetsialisti poole ning alluda ettenähtud ravile – on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
lg 2 p 5 kohaselt võib kohus määrata, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. 2 A.R nõustub lisakohustuse – pöörduda erialaspetsialiste poole ning alluda ettenähtud ravile – võtmisega. Arvestades kriminaalhooldusametniku arvamust ning seda, et katseaja jooksul on A.R-i käitumine ja suhtumine kriminaalhooldusesse mõnevõrra paranenud, leiab kohus, et on põhjendatud A.R-i katseaja pikendamine, et tagada pikemaajalisem kontroll tema tegevuse üle, suunata teda, et ta hakkaks mõistma koolihariduse ja seadusekuuleka käitumise olulisust ning õpiks oma käitumist adekvaatselt hindama ja tegevuse tagajärgedest aru saama. Arvestades A.Rervislikku seisundit, perekondlikku olukorda ning temal esinenud probleemset käitumist, leiab kohus, et kriminaalhooldusaluse suhtes on põhjendatud lisakohustuse – pöörduda erialaspetsialiste poole ning alluda ettenähtud ravile – määramine. Erialaspetsialisti poolt pakutav ravi peaks aitama A.R toime tulla temal esinenud tervise- ja käitumisprobleemidega ning aitama temal kujundada oma edasist käitumist kooskõlas ühiskonnas kehtivate normidega. Eeltoodu alusel peab kohtunik põhjendatuks kriminaalhooldusametniku ettepanekut distsiplineerida A.R katseaja pikendamise ning lisakaristuse – pöörduda erialaspetsialiste poole ning alluda ettenähtud ravile – kaudu. Peet Teidearu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.