KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. septembril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-1966 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Al

§ 75

lg 2 p 7 alusel katseajaks lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta.

1. Välja mõista KrMS § 188 alusel P.I emalt Moonika P.I-lt (isikukood 47402052711) riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 600 (kuussada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas P.I 15.04.
2. a otsusega lühimenetluses süüdi

§ 199lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning mõistis karistuseks 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati P.I-le mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistati teda 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg 1 alusel ei pööratud vangistust täitmisele, kui P.I ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 alusel määratud kohustusi.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määras kohus P.I-le kohustuse jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 19.07.

1. a erakorralise ettekande, milles taotleb P.I-le tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta rikkus kontrollnõudeid – ei ilmu registreerimisele, ei taotle luba elukohast lahkumiseks, ei ela kindlaksmääratud kohas. Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud P.I registreerimisele 29.06.
2. a, uut aega ei olnud võimalik kokku leppida, kuna ta ei vasta telefonikõnedele. P.I ei ilmunud sõjaväelaagrisse, kus ta pidi juulis osalema, ega ka Kaagvere Erikooli. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde pöörata P.I tingimuslik karistus täitmisele. Kaagvere Erikool toetab kriminaalhooldusosakonna arvamust, kuna varasemad mõjutusvahendid ei ole tulemusi andnud. P.I ei osanud kohtus selgitada, miks ta ei ole kooli läinud, samuti ei avaldanud ta konkreetseid nimesid ega aadresse, kelle juures ta on suvekuudel elanud. P.I avaldas soovi edaspidi koolis käia, et
3. klass lõpetada. Prokurör leidis, et P.I tuleb saata kandma talle tingimisi mõistetud karistust, sest kriminaalhooldust ei ole võimalik jätkata, P.I ei ole lubanud end muuta. Kaitsja palus karistust täitmisele mitte pöörata ja anda P.I-le võimalus käia koolis edasi. Talle oleks võimalik määrata täiendavaid kohustusi kas läbida sotsiaalprogramme või psühholoogilist nõustamist, või pikendada katseaega. Kohtu seisukoht 2 Kohus leiab, et Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna taotlus P.I-le tingimuslikult mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 74

lg 4 kohaselt võib kohus juhul kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tõendamist on leidnud, et P.I on rikkunud

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid – ta jättis 29.06.2010.

a registreerimisele ilmumata ja pärast seda ei olnud kriminaalhooldajale enam kättesaadav. Samuti on ta rikkunud kohustust küsida kriminaalhooldusametnikult luba oma elukohast, milleks õppimise ajal on xxx ja õppetöö välisel ajal P.I ema elukoht xxx, lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks. P.I ei ilmunud 01.07.

1. sõjaväelaagrisse, kus ta oleks pidanud viibima kuni 10.07.2010 ega pöördunud xxx tagasi. Ta on alates juuni lõpust kuni 12.09.
2. a, s.o rohkem kui kahe kuu vältel elanud erinevate tuttavate juures, kelle elukohta ta ei ole kriminaalhooldajale avaldanud. Kohtunik on seisukohal, et vaatamata eelnimetatud rikkumistele, ei ole põhjendatud kõige raskema meetme kohaldamine, milleks on karistuse täitmisele pööramine. Kohus võtab arvesse seda, et P.I on alaealine, 16-aastane, kelle põhiliseks kohustuseks on hariduse omandamine. Eesti Vabariigi haridusseaduse § 8 lg 2 sätestab, et õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. P.I käitumisest kohtus jäi mulje, et ta siiski soovib põhikooli lõpetada. Kuna tegemist on esimese erakorralise ettekandega, peab kohus piisavateks mõjutusvahenditeks katseaja pikendamist 2 kuu võrra ning lisaks veel täiendava kohustuse määramist. P.I suhtleb täiskasvanud meestega, sealhulgas isikutega, kes on varem kriminaalkorras karistatud ja kelle mõju on kriminaalhooldusametnik hinnanud negatiivseks. Seda arvamust toetab ka P.I käitumine kohtus – ta ei soovinud avaldada ühtegi nime ega aadressi, kus ja kelle juures ta tegelikult elas. Selleks, et vältida samasuguse olukorra kordumist ja vähendada võimalikke riske, tuleb P.I-le määrata kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. P.I tuleb arvestada sellega, et kui ta kohtu poolt määratud kohustusi rikub, saab kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel otsustada tema suhtes juba raskema abinõu kasutusele võtmise, milleks on vangistuse täitmisele pööramise. Menetluskuludena tuleb KrMS § 188 alusel P.I emalt Moonika P.I-lt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu 600 krooni, kuna P.I on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek. Ingeri Tamm Kohtunik 3