järgi Lühimenetlus Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav P.I Ik: 38007230256, EV kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht: BA OÜ, puusepp, elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 27.02.2008 otsusega
Väärteokorras on karistatud 1-l korral Kaitsja Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. P.I süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel asendada P.I-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 kuud, so vangistus 60 (kuuskümmend) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi. 4.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 8 (kaheksa) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 5.
lg 4 alusel allutada P.I üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 8 kuuks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 6.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.I järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks
Kohtuistungil süüdistatav P.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 29.01.2010 koostatud RS`e avalduse kohaselt P.I-lt mõisteti välja alimendid 21.06.2005. Kannatanu on raha saanud 17.09.05 kuni 30.08.06.a. kokku 2120 krooni, 2006.a on saanud sularahas 2000 krooni, 2008 sularahas 2700 krooni, 2009.a maksis firma, kus Urmas töötas kannatanu pangaarvele kokku 9395 krooni. Viimane makse oli augustis 2009.a.( t/l 1) 08.01.2010 koostatud kohtutäitur Kaire Põlts`i teatest nähtuvalt 17.09.2005.a algatas kohtutäitur sissenõudja avalduse ja Tallinna Linnakohtu 21.06.2005.a otsuse alusel täitemenetluse P.I 'ilt igakuise elatusraha 2000 krooni ja elatise võlgnevuse (14.09.2005.a. seisuga) 6933.38 krooni sissenõudmiseks. P.I on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahenduse! tasunud elatusraha ajavahemikul 17.09.2005 kuni 30.08.2006.a. kokku summas 2120 krooni. Sissenõudja RS on avaldanud, et on P.I-lt saanud 2006.a, elatusraha 2000 krooni ja 2008.a. 2700 krooni. Kohtutäituri töötasu arestimise akti nr 025/2005/6385 alusel on OÜ-st K kantud RS kontole elatusraha 2009.a. aprill kuni august kokku summas 9395 krooni. Kohtutäiturile teadaolevatel andmetel on elatise võlgnevus 01.01.2010.a. seisuga 93 849 (üheksakümmend kolm tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa) krooni ja 50 senti. Täitemenetluse käigus on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub registrivara, millele sissenõuet pöörata. Kõikidesse krediidiasutustesse on saadetud arvete arestimise aktid, kuid arvetel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid võlgnevuse rahuldamiseks. 07.01.2010 maksuameti elektroonilise andmebaasi andmetel on P.I viimane töökoht olnud august 2009.a OÜ K . (t/l 2) 27.02.2008.a Harju Maakohtu otsuse kohaselt P.I karistati
(t/l 3-6) 10.02.2010 koostatud kannatanu RS`e ülekuulamisprotokolli kohaselt tema endine elukaaslane P.I ei täida kohtuotsust nr 2/21-4286/05, kuivõrd ei maksa kannatanu kasuks elatisraha poja S'i ülalpidamiseks. Alimendid summas 2000 krooni kuus on lapse isalt välja mõistetud Tallinna Linnakohtu otsusega 21.06.2005.a. tsiviilasja nr. 2/21-4286/05 alates 31.05.2005 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Peale kohtuotsuse jõustumist on raha saanud 17.09.05 kuni 30.08.06.a, siis 2006.a on saanud sularahas 2000 krooni. Kannatanu pöördus 2006.a politseisse avaldusega, selle kohta, et P.I ei maksnud alimente. 27.02.2008.a ta oli karistatud kriminaalkorras
Peale seda sai temalt sularahas 2700 krooni, 2009.a maksis firma kus Urmas töötas kannatanu pangaarvele kokku 9395 krooni. Viimane makse oli augustis 2009.a 1836 krooni, peale seda ei ole ta saanud Urmaselt elatisraha pangakontole ega sularahas. Samuti ei ole ta saanud temalt raha tema tuttavate või sugulaste kaudu, ega kohtutäituri kaudu. Seisuga 01.01.2010.a on P.I võlgnevus elatisraha maksmisel 93849 EEK. Viimast korda kannatanu vestles P.I-ga detsembri kuus 2009.a. Ta ütles, et tal on tööd, ta töötab mitteametlikult ja raha saab ümbrikus, lubas raha üle kanda, aga seda ei teinud. Kannatanu ei tea, kus ta elab ja töötab. Praegu tema telefon on välja lülitatud. Ta ei kohtunud pojaga peale 27.02.2008.a. Last ta muul moel toetanud ja näinud ei ole. Ei osta kingitusi, riided jne. Kohtutäituri S.Luik menetluses on täitemenetlus, mis on alustatud kannatanu avalduse alusel 17.09.05.a. (t/l 8-10) Tallinna Linnakohtu 21.06.2005.a otsusest nähtuvalt tsiviilasjas nr.2/21-4286/05 mõisteti P.I-lt välja igakuine elatusraha 2000 krooni poja SPi (sünd.xxx.a.) ülalpidamiseks alates 31.05.2005.a. RS kasuks kuni poja täisealiseks saamiseni 05.03.2018.a või elatise suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud korras. (t/l. 11-12) 10.03.2010 koostatud Sotsiaalkindlustusameti teatest nähtub, et Sotsiaalkindlustusameti kaudu P.I-le väljamakseid ei tehta. (t/l 21) 05.03.2010 koostatud Eesti Töötukassa teatest nähtuvalt Eesti Töötukassa andmekogus puuduvad andmed P.I töötuna arveloleku kohta. (t/l 24) 3 09.03.2010 koostatud Harju Maakohtu Kinnistuosakonna teatest nähtub, et P.I nimele kinnistusraamatu elektroonilise päringusüsteemi andmetel ei ole registreeritud kinnisvara Eesti Vabariigis. (t/l 25) Õiendist P.I töötasu kohta nähtub, et P.I-le on ajavahemikul 06.2008 kuni 09.2009 tehtud igakuiselt väljamakseid K OÜ poolt kogusummas 104 673 krooni. 03.2010 on P.I-le tehtud väljamakse BA OÜ poolt summas 5616 krooni. (t/l 38) 06.05.2010 koostatud õiendist OÜ-lt K nähtub, et tööleping P.I-galõpetati 26.08.2009 seoses tööle mitte ilmumisega. Töötasu oli 7000,- EEK bruto ja maksti välja sularahas vastavalt töötaja soovile. (t/l 39) Teatest ja HSkonto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest SEB pangast nähtub, et 27.02.2008 kuni 07.05.2010 nimetatud kontol tehinguid teostatud ei ole. (t/l. 42-43) Teatest ja HS konto nr XXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest Swedbankis nähtub, et 26.03.2010 on nimetatud kontole laekunud summa 4785 krooni selgitusega „B A O XXXXXXXXXXXX Palk P.I veebruar“. 23.04.2010 on kontole laekunud summa 5615 krooni selgitusega „BAO XXXXXXXXX Palk P.I Märts 2010“.( t/l. 44-52) 04.05.2010 koostatud kahtlustatava P.I ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta kursis, et peab maksma igakuist elatusraha oma poja S ülalpidamiseks RS kasuks alates 31.03.2005.a 2000 krooni igakuiselt, kuni lapse täisealiseks saamiseni. 27.02.2008.a ta oli karistatud
Pärast kohtuotsust maksis ta elatisraha. Mitu korda andis raha R.S sularahas, kokku andis 2700 krooni. Peale seda firma K OÜ raamatupidaja kandis samuti tema töötasust raha R.S pangakontole. Viimast korda maksis ta elatisraha augustis 2009.a 1836 krooni R.S kontole pangas. Septembrist 2009 on ta töötu. Ta ei olnud arvel tööbörsil, kuna ta ei oleks saanud toetust. Tal ei olnud vahepeal tööd ega töö eest ta ei saanud töötasu. Otsis endale tööd kulutuste järgi ajalehtedes ja tuttavate kaudu. Kuna tal alalist tööd ei olnud, ei maksnud ta ka elatisraha. Naise vanaema toetas tema peret. Elas perega naise vanaema juures ja sõprade juures. Tal lihtsalt ei olnud võimalust raha teenida. Veebruaris 2010 leidis endale tööd, töötasu on 36 krooni tunnis, märtsis sai 5616 krooni. Elab praegu Tallinnas üürikorteris koos naisterahva HS'iga, neil on väike laps. H.S saab vanematoetust ja õpib. Üürikorteri eest peavad maksma 3000+ kommunaalmaksed 3000 krooni kuus talvel. Ta ei varja oma tulu. Konto on pangas arestitud. Seoses sellega tema töötasu kantakse üle H.S 'i kontole. Alimente ta ei maksnud. Formaalselt ta ei täitnud kohtuotsust, aga tal ei ole võimalust maksta elatisraha, tal ei ole raha. Riideid ta ei osta, pole millegi eest osta. Tal ei ole autot, sõidab ühistranspordiga või paarimehe autoga. Bensiini eest ta ei maksa. Puhkusel ta ei ole olnud juba ammu, välismaal puhkamas ei ole käinud. Ta ei pöördunud kohtusse avaldusega elatisraha summa vähendamiseks. Selleks tal ei ole raha. Peab maksma elatisraha veel 2 lapsele oma endise abikaasa GA´i kasuks. Temale samuti ei maksnud elatisraha alates augustist 2009.a Endine elukaaslane ei luba kohtuda pojaga. Viimast korda kohtus S'iga pool aastat tagasi, kui R tuli koos pojaga tema kaudu tellitud kaubale järele. Mingeid asju pole ta pojale ostnud. Raha ei ole. Pojaga nad ei kohtu, kuna R mittearusaamine tema rahalisest seisundist ja pidevast ähvardamisest kohtuga ja lapse tema nimelt ümberregistreerimisega on P.I ja poja suhted muutnud väga kaugeteks. Esimesest töötasust, summast 5616 kr suuruses, märtsis 2010.a ta ei maksnud R.S elatisraha, kuna see raha läks elamiseks. Loodab, et 25 mail ta saab töötasu ja sellest rahast maksab mingi summa, oma võimaluste piires. Kui palk võimaldab, siis hakkab korralikult maksma alimente. Laene P.I pole ja raha mitteametlikult ei teeni. (t/l 53-56) Teatistest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamisi oli 2007 50 krooni, 2008 55 krooni ja 2009 73 krooni. (t/l 60-62) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava P.I süüd tunnistavad ütlused, kannatanu RS ütlused, vaadanud läbi kohtutäituri tõendi võlgnevuse kohta, kannatanu 4 avalduse, andmed süüdistatava elatustaseme kohta, kohtuotsuste ärakirjad, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Harju Maakohtu Kinnistuosakonna, SEB panga ja Swedbanki teateid, kontoväljavõtteid, P.I töötasu ja OÜ K õiendit, teatiseid keskmise päevasissetuleku kohta, asub seisukohale, et süüdistatava P.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
järgi, so vanemana kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest. Kahtlustatava ütlustest nähtuvalt soovib ta niipea kui võimalik elatisraha oma lapse ülalpidamiseks maksma hakata. Tööturuameti vastuse kohaselt pole P.I end Tööturuametis registreerinud töötuna. Kahtlustatav on ise tunnistanud, et pole alates sellest kui leidis taas töö (veebruar 2010) elatusraha maksnud, kuid sai palka alates märtsist 5616 krooni. Samas on ta selgitanud, et saadud töötasu kulus elamise peale. Kohus leiab, et P.I pidanuks jõustunud kohtulahendit täitma, so igakuiselt tasuma RS´ele lapse ülalpidamiseks elatusraha. Toimiku materjalidest nähtuvalt P.I seda kohtuotsust täitnud ei ole, kuivõrd ta ei ole igakuiselt maksnud elatusraha lapse ülalpidamiseks. Süüdistatava ütlustest võib teha järeldusi, et tal puudusid sissetulekud elatisraha maksmiseks. Samas on ta palunud tööandjal BAOÜ-l kanda palga oma elukaaslase HS kontole, mis näitab ilmselgelt seda, et süüdistatav on oma sissetulekuid soovinud säilitada, vältimaks seda, et arestitud kontolt raha kohtutäituri poolt ära võetakse ja RS üle kantakse. Taolise käitumisega on süüdistatav kohtu arvates oma sissetulekuid varjanud. Taoline käitumine näitab ilmselget kuritahtlikkust elatusraha maksmisest süstemaatilisel ja jätkuval kõrvalehoidmisel. Senise kohtupraktika kohaselt peab vanem, kellele on pandud ülalpidamiskohustus, ise kohustuse täitmist jälgima, et laps oleks nõuetekohaselt ülal peetud ning sellise kohustuse täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara Kui selline kohustus on pandud vanemale igakuisena, peab vanem ka igakuiselt hoolitsema selle eest, et laps saaks talle määratud elatise. Sellise kohustuse süstemaatiline rikkumine aga kujutabki ennast
Seetõttu leiab kohus, et P.I käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub ja süüdistatav tuleb süüdi tunnistada
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aastani. Kuivõrd inkrimineeritava teo toimepanemine seisneb just suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmises, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole vaatamata süüdistataval sissetuleku olemasolule võimalik rahalist karistust kohaldada, kuivõrd see muudaks võimatuks süüdistataval lasuvate suurte rahaliste kohustuste täitmise. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on vangistuse ülemmäärana ette nähtud vaid üks aasta. Samas on süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise ajavahemik suhteliselt lühiajaline. Seega ei ole seadusandja mõtte kohaselt tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra alammäära lähedasena. Samas leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning mõistetava vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd kohus ei pea otstarbekaks süüdistatavat saata vangistust ära kandma ning süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks sellega kohustuste täitmisele asumise, mille kohta on ta käitumiskontrolli tingimustes kohustatud aru andma kriminaalhooldajale. Varasem kriminaalhooldaja järelevalve näitas selle järelevalve mõjusust, kuivõrd eelmise otsusega määratud katseajal täitis süüdistatav oma rahalisi kohustusi. Kohustuste täitmata jätmisel, so käitumiskontrolli tingimuste täitmata jätmisel on aga kriminaalhooldajal õigus esitada kohtule erakorralist ettekannet, taotlemaks 5 mõistetud karistuse täitmisele pööramist, mis seaks süüdistatava olukorda kus ta jääb ilma igasugusest sissetulekust ja rahalised kohustused samal ajal suureneksid. Kohus leiab, et esialgselt võib määrata süüdistatavale üldkasuliku töö tegemise ajaks suhteliselt lühiajalise tähtaja, arvestades seejuures seda, et süüdistatav peab samal ajal ka alalisel tööl käima. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse sisuliselt kohtuotsusega määratud rahaliste kohustuste täitmata jätmises ning kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval suhteliselt suured rahalised kohustused erinevate isikute ees, millised kohustused on tekkinud osalt ka rahaliste vahendite vähesusest, siis leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning välja mõistetavad menetluskulud tuleb osaliselt jätta riigi kanda, kuivõrd täies ulatuses menetluskulude tasumine käiks süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.