KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2010. a, Tartus Kriminaalasja number 1-07-9929 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Hel

§ 139lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega; 3. 28.03.1994. a Viljandi Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 8 kuu pikkuse vangistusega; 4. 19.03.1996.

§ 139lg 2 p 1, 2 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega; 5.

11.04.1997.

§ 139

lg 2 p 2, 3, § 185 lg 2, § 197 lg 1 alusel 2 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega; 6. 20.04.1999.

§ 141

lg 1, § 140 lg 2 p 3, § 197 lg 2 p 1, 3, § 139 lg 2 p 2, § 40 lg 1 alusel 6 aasta pikkuse vangistusega;

1. 19.10.
2. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121, § 184 lg 1, § 185 lg 1, § 201 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1, 3, § 215 lg 2 p 1, § 422 lg 1, § 424 alusel 5 aasta 26 päeva pikkuse vangistusega; S.V esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist enne tähtaja lõppemist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S.V avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör leidis, et kuivõed S.V puhul on olemas rida riske, mis on maandamata, siis ei saa käesoleval hetkel nõustuda tema ennetähtaegse vabastamisega. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on S.V temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust varavastaste, isikuvastaste ja narkootikumidega seotud süütegude eest. S.V soovib vabanemise korral asuda elama tema abikaasa poolt üüritud korterisse aadressil xxx. Garanteeritud töökoht S.V vabanedes puudub. Positiivseks saab lugeda asjaolu, et S.V töötab vanglas alates 23.08.
3. a majandustöödel juuksurina. Samuti on ta läbinud tööturu ja tööotsimise alase koolituse, mis aitaks temal vabaduses tööd leida. Samas ei ole S.V karistuse kandmise ajal läbinud mitte ühtegi sotsiaalprogrammi. S.V töötas vabaduses ka siiss kui ta pani toime nii varavastaseid, isikuvastaseid kui ka narkootilise aine vahendamisega seotud kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole tööga hõivatus garantiiks, mis võiks ära hoida vabaduses tema poolt uute kuritegude toimepanemist. S.V avaldas, et loodab toetust saada oma abikaasalt H. N.-lt. Samas avaldas süüdimõistetu aga ka seda, et abikaasal on soov asuda Soome tööle. Kriminaalhooldaja on oma ettekandes toonud välja 2 asjaolu, et H. N. esitas talle valeandmeid ja hiljem keeldus koostööst. Kohus leiab, et sellises olukorras on alus kahelda kas H. N. saab S.V positiivselt toetada. Tartu Vangla andmetel on S.V vastu nõudeid 107 333 krooni, vabanemisfondis aga 7 031 krooni. Samuti on tal kohustus tasuda elatist kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. Kindla sissetuleku ja tööga hõivatuse puudumine ning toetava abi puudumine võib kohtuniku arvates S.V ajendada panema toime uusi kuritegusid. Kohtunik leiab, et S.V ei saa käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vabastada. S.V tuleks püüda tegeleda oma sõltuvusprobleemidega ja läbida vajalikuks peetavad sotsiaalprogrammid. Kohus leiab, et S.V-le on mõistetud õiglane liitkaristus, mida on kanda käesolevale hetkel enam kui poolteist aastat. Seega saab kohus aasta pärast veelkord hinnata, kas S.V on võimalik ennetähtaegselt vabastada või mitte. Rutt Teeveer Kohtunik 3