1-10-11494 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Liivalaia tänava kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2010.a. Kriminaalasja number 1-10-11494 (10231500177) Kohtukoosse

§ 25lg 2 järgi käskmenetluses.

Prokuröri abi Natalia Duškina SÜÜDISTATAV D.H : ik. XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: xxx; põhiharidus; töökoht: puudub; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 26.05.2010 Kaistja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.H KarS § §

§ 25

lg 2 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, mis lähtudes tema päevamäärast 50 krooni on 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuse viibitud aeg 26.05.2010, s.o. 1 päev – 3 päevamäära (150 krooni) seega mõista lõplikuks karistuseks D.H rahaline karistus 1350 krooni. Väljamõistetud rahaline karistus tuleb maksta Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber

1. Kviitung esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista D.H-lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 300 krooni. viissada Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul , arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: D.H, 1-10-11494, sundraha, kaitsjatasu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. SÜÜDISTUS. D.H süüdistatakse selles, et tema koos Viktor Udodikuga 26.05.2010 kella 01.50 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis võtta Tallinnas XXX sisehoovis asuvast konteinerist korteriühistule „MK“ kuuluvad 10 radiaatorit massiga 762,50 kg kogumaksumusega 2402.- krooni, kuid ei viinud oma tegevust lõpule, kuna oli kinni peetud. Seega pani D.H toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, s.o. KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kar

S §

§ 25

lg 2 sätestab vastutuse võõra vallasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, kui süütegu on jäänud katse staadiumisse. Kohus leiab, et D.H süü on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu MA’i eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt 26.05.2010 kell 01:50 oli kodus aadressil XXX, kui märkas, kuidas 2 talle tundmatut isikut varastasid nende ühistule kuuluvaid radiaatoreid (asusid maja juures konteineris). Isikud tassisid radiaatorid kõrvalasuva maja hoovi. Jõudsid varastada 10 radiaatorit, ribide arv 59 tükki. Ühistule tekitatud kahju umbes 1500 krooni, täpne summa väljaselgitamisel (lk 15-18). MA’i 26.05.2010 antud ütluste kohaselt on korteriühistu „MK“ juhatuse liige. Majas toimub küttesüsteemi renoveerimine, mille käigus vahetatakse välja keskkütte radiaatorid. Vanad radiaatorid pannakse eraldi maja juures asuvasse lukustatavasse konteinerisse ning olid mõeldud äraviimiseks Refondasse, et katta ehituskulusid. Konteineris oli umbes 70 radiaatorit. 26.10.2010 kella 01:30 paiku kuulis enda korteris XXX-12 olles kahe inimese kõnelust, kes uurisid nende maja aknaid ja tulid seejärel - - - nende hoovi. Hoov on aiaga piiritletud, üks osa aiast lahtine. Mingil hetkel tuli vastasmajast meesterahvas koertega jalutama ning kui ta oli tuppa läinud, nägi, et kummalgi meesterahval oli 1 radiaator käes ning nad viisid nad vastasmaja hoovi – Pallasti tänavale. Radiaatorid varastati üle konteineri serva, sest konteiner oli lukustatud. Helistas seejärel politseisse ja noormehed peeti kinni. 3 radiaatorit jäi nende hoovi, kuid 7 kõrvalmaja hoovi, kus kella 06:15 paiku olid nad veel olemas (nägi korteri aknast). Vahepeal käis riietumas ja peale seda ei olnud neid 7-t radiaatorit seal enam. Massiliselt tekitati kahju 762,5 kg ulatuses ning rahaliselt 2402 krooni. Kuivõrd 3 radiaatorit on olemas, siis 7-e radiaatori vargusega on tekitatud kahju massiliselt 500 kg ja rahaliselt 1575 krooni (lk 21-23). sündmuskoha vaatlusprotokolli (koostatud 26.05.2010) ja fototabelitega 10-l lehel, mille kohaselt sündmuskohaks Tallinn, XXX hoov. Vaatlusega tuvastati, et hoovis seisab tumedat värvi konteiner, mille sees olid radiaatorid. Umbes 5-meetrit konteinerist eemal XXX maja poole muru peal 3 radiaatorit (20 ribi). Liikudes edasi Pallasti tänavale, oli maas üks radiaator (8 ribi). Liikudes Pallasti 22 maja nurgani, oli maas 6 radiaatorit, millel kokku 31 ribi. (lk 2-14). kahtlustatava Viktor Udodik’u eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt isik tunnistab end kuriteos süüdi. Said D.H-ga 26.05.2010.a. kella 24:00 paiku Lasnamäe pargis kokku. Kõndisid Comarketi suunas, võib olla Asunduse tänava suunas, kus nägid konteinerit, mille sees olid radiaatorid. Tahtsid need metalli kokkuostu viia. Enne seda vaatasid, et konteineril firma märke poleks, mida polnud. Nad viisid radiaatorid esmalt maja rõdu alla ja siis teise maja hoovi. Väravaid ei olnud. Jõudsid tassida 7 radiaatorit üle tee maja juurde, kui saabus politsei. Radiaatoreid läksid võtma öösel sellepärast, et nad neid siis nägid, tahtsid raha teenida. Kuna radiaatoritel ja konteineril mingit firmamärki polnud, olid visatud prügikonteinerisse, arvas, et need ei kuulu kellelegi. Kahetseb toimepandut (lk 3335). kahtlustatava Andrei D.H eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt tunnistab end kuriteos süüdi. Oli kodus XXXX, võttis V Udodikuga ühendust ning läksid jalutama. Kohtusid Pae pargis kella 01:00 paiku. Jalutades nägid konteinerit piirdeaia taga. Nad läksid hoovi, maja nurgas puudus piirdeaed. Konteineris olid radiaatorid ja kuna nad mingit firma märki ei näinud, siis arvasid, et need on ära visatud ja viiakse prügimäele. Konteinerisse ronides nägid nad rõdul suitsetavat naisterahvas ja noored ütlesid neile, et mis nad sinna konteinerisse ronivad ning naersid siis. Seega arvasid, et see on prügi. Algul tõstsid konteinerist kõrvale 3-4 radiaatorit ja viisid need ühekaupa üle tee asuva maja hoovi. Siis viisid sinna veel umbes 6 radiaatorit. Tahtsid helistada metallkokkuostu firmasse, et keegi tuleks sealt autoga metallile järele. Enne vahele jäämist jõudsid viia 7 radiaatorit üle tee maja hoovi, jätsid nähtavale kohale ning ei arvanud, et keegi teine neid sealt võtma tuleb. Kahetseb väga toimepandud kuritegu (lk 52-54). Seega puudus D.H seaduslik õigus võtta ära võõraid vallasasju selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis. D.H tegevuses puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära. D.H on toime pannud teise astme kuriteo, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Prokurör pidas võimalikuks D.H karistamist toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 30 päevamäära (päevamäära suurus on 50 krooni), s.o 1500 krooni. Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille sanktsioonis on ühe võimaliku karistusena sätestatud rahaline karistus. D.H on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (lk 56-58)). Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. Tal on kindel elukoht ning kuigi hetkel puudub kindel töökoht on tal Põhja Maksu-ja Tollikeskuse andmetel sissetulek (lk 59). Seega on põhjendatud süüdistatava karistamine kõige kergema karistusliigiga – rahalise karistusega. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades kuriteo asjaolusid ning raskusastet, vastab mõistetav karistus õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult. Kohus juhindub KrMS §-st 253 p1, 254. Kohtunik Liina Pohlak