4-10-1091/9

Väärteoasi nr.4-10-1091 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 20.07.2010.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Julia Zautina Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 22.03.2010.a. otsus väärteo asjas nr. 2302,10,001569 Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud S.P, isikukood: xxx, elukoht xxx kaebuse esitaja: S.P , tema kaitsja Sergei Razguljajev, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Triinu Riigor LÕPPOSA Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse otsus 2302,10,001569 muutmata ja S.P kaebus rahuldamata. nr. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 12.08.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE JA KAEBUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, summas 1200 krooni. Väärteoasja otsuse kohaselt juhtis S.P 21.02.2010 Tartu maanteel sõiduautot, ei suundunud enne parempööret aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre 2 lähedale ning sooritades manöövrit paremale, keeras ette paremalt tagant lähenenud sõidukile Subaru, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju JKja AS №rdea Finance Estonia’le. 17 Oma tegevusega rikkus S.P LE § 97 ja § 91 nõudeid ja pani toime LS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist täies ulatuses ning väärteomenetluse lõpetamist väärteo koosseisu puudumise tõttu, kuna liiklusõnnetuse põhjustaja on teise sõiduki Subaru juht, kes rikkus LE § 123 ja § 129 nõudeid, nimelt ei arvestanud Subaru juht oma sõiduki kiiruse valimisel teeolusid, ilmastikutingimisi, liikluse tihedust jne, mille tagajärjel ei suutnud ta peatada sõidukit eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse eest, ei vähendanud Subaru juht kiirust ega peatunud, kuigi tingimused seda nõudsid, kuna nähtavus oli halb. Samuti ei hoidnud Subaru juht vajalikku pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu eest ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Kaebuse kohaselt sõitis S.P sõiduautoga Nissan Tartu maanteelt mööda Järvevana teed. Lennujaama juures tekkis tal idee Statoli’st läbi sõita, selleks pidi ta tegema mitu manöövrit, et enne paremat pööret jõuda kõige äärmisesse paremasse ritta. Enne manöövri alustamist veendus S.P manöövri ohutuses, kuid kohe pärast Statoil’le pööret toimus kokkupõrge sõidukiga Subaru. Veel osutatakse kaebuses väärteomenetluse normide rikkumisele, mis seisnes selles, et menetlusalusele isikule, kes ei valda eesti keelt, ei ole väärteoasja materjale tõlgitud emakeelde, väärteoasjas vaatamata menetlusaluse isiku taotlusele ei ole määratud liiklustehnilist ekspertiisi. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistajad, teostades sündmuskoha paikvaatluse ja uurinud väärteoasja materjale, jõuab kohus veendumusele, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kõigepealt võtab kohus seisukoha väärteomenetluse normide väidetava rikkumise osas ning seejärel annab hinnangu väärteoasja otsuses sisalduvatele järeldustele. Väärteoprotokolli nr AB 1171686 kohaselt oli S.P väärteoprotokolliga tutvunud vahetult peale selle koostamist, protokolli sisu oli talle arusaadav, mida ta kinnitas oma allkirjaga. Samuti järeldub väärteoprotokollist, et menetlusalusele isikule tutvustati V™S § 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi, sealhulgas ka õigust tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha selle kohta avaldusi. Asjaolu, et S.P teadis, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, kinnitab tema omakäeline märge, et ta ei ole sündmuse kirjeldusega nõus ning soovib saada dokumente posti teel. Sellest järeldab kohus, et S.P oli oma õigustest teadlik, ei soovinud toimiku materjalidega tutvumist kohtuvälise menetleja juures ega ole kunagi taotlenud tõlgi abi. Samuti oli S.P teadlik võimalusest esitada vastulause ja tõendid, kuid sellist oma õigust ei ole ta realiseerinud. Seega on paljasõnaline S.P ja tema kaitsja väide, et kohtuväline menetleja rikkus väärteomenetluse norme, kuna menetlusalune isik ei ole teda informeerinud enda riigikeele mittevaldamisest ega taotlenud täiendavate tõendite kogumist. S.P ega tema kaitsja ei ole ka kohtuliku uurimise käigus taotlenud liiklustehnilise ekspertiisi teostamist. S.P ütluste kohaselt, liikudes mööda Tartu maanteed Järvevana tee poolt, keeras ta Tartu maanteelt vasakule ja liikudes edasi, soovis keerata paremale. Selleks pidi ta jõudma äärmisesse paremasse ritta. Enne ümberreastumist vaatas ta parempoolsesse peeglisse, veendus, et paremalt poolt sõidukeid ei tule, reastus mitu korda ümber ja hakkas juba keerama paremale, kui sai löögi tagant lähenenud sõidukilt, seejärel oli veel üks löök samalt sõidukilt, kuid küljelt. 3 S.P arvates soovis teine sõiduk samuti keerata paremale, kuid ei valinud õiget kiirust ega hoidnud vajalikku pikivahet ja sõitis S.P sõidukile otsa. Tunnistaja Anneli S.P andis ütlusi, et istus autos esiistmel juhi kõrval, nad suundusid Statoili tanklasse lapsele juua ostma. Suunatuld näidates hakkas S.P reastuma ümber Järvevana teele ja sealt edasi keerama paremale. Kiirus oli väike ning enne pöörde alustamist vaatas S.P ka peeglisse, et veenduda, et pööre on ohutu. Kui sõiduk oli peaaegu pöördel, tundis tunnistaja küljest tõuget, auto libises ja seejärel oli järgmine löök tagant sõitnud autolt. Tee oli libe, teeäärel ka suured lumehanged. Tunnistaja arvab, et teise sõiduki kiirus oli 50 km/h piirides. Tunnistajana ülekuulatud JKandis ütlusi, et juhtis sõidukit Subaru, liikus mööda Järvevana teed paremas reas kindla kiirusega ca 40 km/h. Ootamatult tuli vasakult auto, kes hakkas kohe pöörama paremale suunatuld näitamata. Vahe oli 2-3 m, kokkupõrke vältimiseks võttis tunnistaja veel paremale, kuid vaatamata sellele toimus löök tunnistaja auto vasakusse esiotsa, seejärel libisesid kaks sõidukit koos paremale. Pärast toimunut sõitis tunnistaja kokkupõrke paigalt 2-3 m eemale, et vabastada tee. Järvevana teel on käsitletavas kohas kolm sõidurida, sündmuse ajal aga jäi nendest alles vaid kaks, kuna oli väga lumine. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud tal kavatsust paremale keerata, ta liikus otse ning kokkupõrge toimus kohas, kus Tartu maantee ja Järvevana tee sõiduread ühtivad ning kus liiklusolukord võimaldab ümberreastumist. Tunnistaja AKandis ütlusi, et sõitis koos poeg JKkoju Nõmmele, vajadust ega soovi paremale keerata neil ei olnud. Järsku sõitis neist vasakult mööda teine auto, hakkas reastuma ümber ning toimus kokkupõrge. Kohus leiab, et S.P kaitsepositsioon, et liiklusõnnetus toimus pärast Statoli tanklasse pööret ja selle põhjuseks JKpoolt vajaliku pikivahe mittehoidmine, ei ole tõendamist leidnud. Tunnistaja JKja AKütlustest järeldub, et sõiduk Subaru liikus otse ning ei kavatsenud paremat pööret sooritada. Tunnistajate ütlused langevad täielikult kokku sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud skeemiga, kust on näha, et sõiduk Nissan Qashqai paikneb tagaosaga Järvevana teel ning sõiduk Subaru Legacy on pargitud pöördel asuvasse teeserva. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelite kohaselt asuvad S.P sõiduki vigastused auto keskosa paremal küljel ning JKVautol vastavalt vasakul tagaosal. Sellega riimuvad ka tunnistaja APütlused selles osas, et ta tundis lööki küljelt. Sega peab kohus tõendatuks, et liiklusõnnetus toimus hetkel, kui S.P poolt juhitud sõiduk sooritas paremat pööret Statoli tanklasse. S.P viide LE § 129 väidetavale rikkumisele on alusetu. Antud nõue puudutab olukorda, kus sõidukid liiguvad ühes liikumissuunas ning õige pikivahe võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Arutatavas asjas on aga tuvastamist leidnud, et S.P sõiduk ei liikunud JK sõiduki ees, vaid sooritas ümberreastumist ja seejärel paremat pööret, millele üheselt viitab S.P auto vigastuste paiknemine ja iseloom. LE § 91 kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. S.P ei olnud enne manöövri sooritamist piisavalt tähelepanelik ega veendunud selle ohutuses. Sündmuskoha paikvaatlusel sai kohus veenduda, et arutataval teelõigul on kokku neli sõidurida, neist üks tuleb Tartu maantee poolt ning kolm paiknevad Järvevana teel, olgugi et sündmuse ajal jäi nendest alles vaid kaks ja pool ning selleks, et keerata paremale tuleb ümberreastumisel läbida vähemalt kolm sõidurida. Tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal olid 4 ilmastikutingimused ebasoodsad, sadas lund, oli pime ning teekate lumine ja libe. Dmitry ja AP ütluste kohaselt vaatas S.P enne ümberreastumist parempoolsesse peeglisse. Arvestades eelpool kirjeldatud ilmastikutingimusi ja liiklusolusid, on kohus seisukohal, et S.P manöövri sooritamisel ei olnud küllaltki tähelepanelik, ei veendunud manöövri ohutuses, kuna selleks ei olnud ilmselgelt piisav piirduda üksnes peeglisse vaatamisega, S.P oleks pidanud lisaks ennast keerama ja oma silmaga veenduma, et tee on teistest sõidukitest vaba. Vastavalt LE § 97 nõuetele peab juht enne pööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Samas on nõutav vastavalt LE § 82 sätestatule suunamärguande andmine miinimum 3 sekundit enne manöövri alustamist. Arvestades käsitletava teelõigu omapära, sh sõiduridade arvu, mis tuleb läbida ümberreastumisel ja suhteliselt lühikest vahemaad ümberreastumise kohast tanklasse pööramise kohani, on kohus seisukohal, et S.P ei täitnud LE § 97 sätestatud nõuet, mille tagajärjel toimus kokkupõrge teise, pärisuunavööndis liikunud sõidukiga. Kohus ei nõustu S.P väitega, et teise sõiduki juht on rikkunud LE § 123 nõudeid. Tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendamist leidnud, et JK sõiduk liikus otse antud teelõigul lubatud kiirust ületamata, tema ees teisi sõidukeid ei olnud ning S.P poolt juhitud sõiduki ootamatut ilmumist vasakult ei saa käsitleda etteaimatava takistusena. Seega, hinnanud väärteoasja tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et S.P süü otsuses märgitud ajal ja kohas liiklusõnnetuse ja varalise kahju põhjustamises on tõendamist leidnud ning tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Karistuse määramisel on arvestatud süü raskusastet, kergendavate ja raskendavate asjaolude 17 puudumist, S.P isikut. LS § 74 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. S.P karistamine rahatrahviga, mille suurus on sanktsiooni miinimumi lähedane, on proportsioonis toimepanduga ja vastab karistuse eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik 5