lg 2 p 5, 9 järgi; Lühimenetlus Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav H.B ik: XXX, VF kodanik, keskeriharidus, töökoht: E OÜ, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 25.02.201026.02.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus kriminaalkorras puudub, väärteokorras muuhulgas karistatud: 12.02.2010 Põhja Prefektuuri poolt
lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni; 25.02.2010 Põhja Prefektuuri poolt
lg 1 alusel rahatrahviga 1200 krooni; 17.06.2010 Põhja Prefektuuri poolt
Kaitsja Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. H.B süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus 25.02.2010 kuni 1 26.02.2010 so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta H.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva H.B suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et H.B temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 1, 2 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 758, 6 127 742) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada H.B järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
lg 2 p 1 alusel kohustada H.B käitumiskontrolli ajal heastama kuriteoga tekitatud kahjud täies ulatuses. 7.
lg 2 p 2 alusel kohustada H.B käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 8.
p 1 alusel arvestada H.B-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.09.
Kohtuistungil süüdistatav seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 07.06.2010 episood • 14.06.2010, 15.06.2010 ja 15.07.2010 koostatud kannatanu NVülekuulamisprotokollide kohaselt on H.B (sündinud 1985.aastal, tel. nr XXX), tunneb teda umbes 4 aastat, töötasid koos. 07.juunil 2010 hommikul umbes kella 10.00 ajal Tallinnas Virbi 22 maja juures kohtas H.B , kes pakkus tal minna eemale, öeldes, et ta tahab temaga rääkida. Julia jäi kannatanut ootama, kannatanu ja Semen läksid maja nurga taha. Semen küsis tema käest mobiiltelefoni öeldes, et tal on vaja helistada. Kannatanu andis talle enda mobiiltelefoni №kia 5130 Xpressmusic imei-kood
(t/l 34-35) • 25.02.2010 otsusega väärteoasjas nr 2315,10,000518 määrati H.B-le karistuseks
(t/l 36-37) • 17.03.2010 otsusega väärteoasjas nr 2316,10,001674 määrati H.B-le karistuseks
(t/l 38-39) • 15.06.2010 koostatud kahtlustatava H.B ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse, kahetseb väga ja selgitab, et N it tunneb umbes 4 aastat, töötasid varem koos. 07.juunil 2010 kella 10.00 paiku jalutas maja juures, kus elab N . Seoses sellega, et viimastel kuudel hakkas ta narkootikume tarvitama, oli tal väga raha vaja. Siis kui nägi N it, küsis tema käest mobiiltelefoni, ütles, et tal on vaja helistada. Kuna ta teadis, et telefoni ta talle tagasi ei anna, võttis telefonist SIM-kaardi ja tagastas N ile, kuna sai aru, et SIM-kaardil on inimese jaoks alati väga väärtuslik informatsioon. Pärast seda jooksis N i telefoniga minema. Mobiiltelefon oli №kia 5130 Xpressmusic helesinist värvi korpusega. Pärast seda kui ta varastas N i käest mobiiltelefoni, läks kohe Lasnamäe turul asuvasse pandimajja ja müüs seal telefoni maha 500 krooni eest. Saadud raha kulutas narkootikumide peale. Praegu teeb kõik selleks, narkosõltuvusest vabaneda. Tal puudub kindel töökoht, kuid ta teenib raha sellega, et teeb igasugust pakutavat ajutist tööd. (t/l 42-46) 22.02.2010; 25.02.2010 episoodid • 25.02.2010 koostatud BHRSIA avalduse kohaselt 25.02.2010 kella 16:24 ajal peeti kinni isik, kes väljus kauplusest ja kelle juurest leiti kauplusel kuuluvat tasumata kaupa (söögiriistade komplekt) maksumusega 1470 krooni. Kaup oli korras.(t/l 54) • 25.02.2010 koostatud tunnistaja RA´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl 25.02.2010 kella 16.24 ajal Ülemiste keskuses turvatöötajana, nägi valvekaamerast, kuidas meesterahvas mustas jopes, helesinistes teksades sisenes kauplusesse B , võttis riiulilt karbi ning väljus selle eest maksmata. Tunnistaja jooksis meesterahvale järgi, peatas ta kinni keskusest eemal ja viis turvaruumi. Kinnipeetud isikuks osutus H.B ning tema juurest leiti maksmata jäetud söögiriistade komplekt 1470 krooni väärtuses. (t/l 56-57) • 01.03.2010 koostatud kannatanu esindaja JT ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta BHRSIA esindaja volituse alusel. 22.02.2010.a. kella 15.39 ajal aadressil Tallinn, asuvas BHRSIA kauplusest toime pannud vargus, mille käigus varastati söögiriistade komplekt väärtusega 1270.00 krooni. Varguse pani toime noormees, kellel oli seljas eest tume ja tagant hele jope, jalas sinised teksapüksid, peas mustavärvi karvane talvemüts. №ormees võttis riiulist söögiriistade komplekti ja hoides seda käes, väljus kauplusest selle eest tasumata ning 4 jooksis keskusest välja. Turvateenistuse andmetel oli varguse toime pannud H.B . BHRSIA esitab tsiviilhagi summale 1270 krooni. (t/l 61-64) • 05.03.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks videosalvestus. Videosalvestuselt oli näha kuidas 15.39.28 noormees, kellel seljas eest tume tagant hele jope, võttis söögiriistade komplekt ja läks kauplusest välja. 15.39.32 nimetatud noormees oli kauplusest väljas. (t/l 67;68) • 26.02.2010 koostatud kahtlustatava H.B ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 22.02.2010.aastal, päeval, sisenes aadressil Tallinn asuvasse BHRSIA kauplusesse, eesmärgiga kaupa vaadata. Juba antud kaupluses viibides, tekkis tal äkki varguse toimepanemise tahtlus. Võttis komplekti lauatarbeid ja seda komplekti käes hoides, möödus kassadest, jättes selle kauba eest tasumata. Eespool mainitud lauatarvete komplekti müüs Keskturul temale tundmatule naisterahvale 700 EEK eest maha. Raha kulutas oma vajaduste peale. Innustunud sellest, et sellest kauplusest võib kergelt vargusi toime panna, sisenes ta 25.02.2010.aastal, õhtu algul, varguse toimepanemise eesmärgil samasse kauplusesse. Võttis lauatarvetekomplekti ja seda käes hoides, möödus kassast, jättes selle kauba eest tasumata. Kuid müügisaalist väljumisel pidas teda kinni turvatöötaja ja viis turvaruumi. Selles ruumis võeti tema poolt varastatud lauatarvetekomplekt ära. Kahetseb sügavalt. (t/l 75-81) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 163,78 krooni. (t/l 86-87) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava H.B süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute NV ja BHRSIA esindaja JT ütlusi, tunnistajate Julia Starikova, JA´i ja RA´i ütlusi, BRSIA avaldust, asitõendi vaatlusprotokolli, otsuseid väärteoasjades 12.02.2010; 25.02.2010; 17.03.2010, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava H.B käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli H.B temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli eelnevalt kolmel korral karistatud
lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ning sellele järgnevalt pani toime kolm vargust lühikese ajavahemiku jooksul. Sellistest asjaoludest saab teha järelduse, et varguste toimepanemine on muutunud süüdistatava eluviisiks ja elatusallikaks ning kohus leiab, et sellist varguste toimepanemist saab hinnata süstemaatilisena
Peale selle süüdistatakse süüdistatavat selles, et ühe inkrimineeritud varguse toimepanemisel, so 07.06.2010 kella 10:00 võttis süüdistatav NV ´lt mobiiltelefoni №kia 5130 Xpressmusic ning lahkus sündmuskohalt koos võõra vallasasjaga. Kuivõrd kannatanu andis oma telefoni vabatahtlikult kasutamiseks ja seejärel nägi kuidas süüdistatav telefoniga minema jooksis, asub kohus seisukohale, et süüdistatav murdis kannatanu valduse asja üle hetkel, mil ta võõra vallasasjaga ära läks ning kuivõrd see toimus kannatanu nähes ja süüdistatav teadis seda, et kannatanu saab tema õigusvastasest käitumisest üheselt aru, hindab kohus sellist käitumist võõra vallasasja äravõtmisena avalikult, kuid vägivalda kasutamata
Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning süstemaatiliselt so
Kohtueelsel menetlusel on NV esitanud tsiviilhagi 990 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud mobiiltelefoni väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanu telefoni varastas H.B , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava 5 tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 990 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista H.B-lt NVkasuks. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu BHRSIA kaupluse esindaja JT esitanud tsiviilhagi 1270 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud söögiriistade komplekti väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva kauba varastas H.B , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1270 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista H.B-lt BHRSIA kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka temale inkrimineeritud kuritegude varavastane iseloom. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta on asunud tööle, kuid ta ei ole veel ametlikult vormistatud. Sellest tulenevalt ei ole aga võimalik temal sissetulekute olemasolu kontrollida. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. H.B on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatav on varem karistamata isik, kannatanutele tekitatud kahjud ei ole olulised, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad 6 karistust raskendavad asjaolud, süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, siis leiab kohus, et karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täielikult täitmisele pööramata. Kuna kriminaaltoimikus leiduvatest karistusandmetest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta, peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, et süüdistatav saaks kõrvalise isiku abil tuge senise elulaadi muutmiseks ning selle soovi suurendamise eesmärgil seab kohus süüdistatavale ka täiendavad kohustused, mis ühelt poolt aitaksid senist eluviisi muuta ja teiselt poolt tagaks kannatanu varalise seisundi taastamise kuritegude toimepanemise eelsesse olukorda. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.