ili Merila ja tõlgi: Julia Gritškova juuresolekul prokuröri: Rainer Amur kaitsja: Jugans Grossmann osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas B.E ik. XXX, vene keel, kodakondsuseta, keskharidus, ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud, karistatus kustunud süüdistusasja KarS § 422 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: B.E on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 29.01.2006. a. kella 19:58 ajal, olles joobeseisundis /
p 1/ ning jättes kontrollimata, kas juhi kõrvalistmel viibiv kaassõitja GG on turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud /
p 5/, juhtis moo-torsõidukit Ford Escort registreerimismärgiga XXX, millega liikus Tallinnas Keskuse täna-val Sõpruse pst poolt suunaga Mustamäe tee poole, ei vähendanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeoludega /märg ja libe teekate/, ilmastikutingimustega /pime aeg; tehis-valgus-tus/ ja muude liiklusoludega, et ta suudaks peatada oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ja teel etteaimatava mis tahes takistuse ees /
/, ületades asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust /50 km/h/, liikudes kiirusega kuni 70 km/h /
p 1/, kaotas Keskuse tänaval maja nr 6 juures asuvas lauges vasakus kurvis valitud vale sõidukiiruse, alkoholijoobest tingitud häiritud kehaliste ning psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide tõttu juhitavuse mootorsõiduki üle ning sõitis paremale teelt välja vastu kontaktliinide posti, tekitades eluohtlikud kehavigastused GG’ile. Oma käitumisega rikkus B.E järgmisi liiklusnõudeid:
p 5 /juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud/; § 76 p 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 124 p 1 /suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h/. Oma tegevusega pani B.E toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav B.E ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Kinnitab neid ütlusi selles, et 29.01.2006 a. ta oli Pärnus kalal. Sinna ja Tallinna sõidul oli kindel juht. Tagasiteel koos teistega ta tarvitas autos alkoholi. Mustamäe linnaosas juht lahkus koju ja ta hakkas ebakainena sõidukit juhtima. Ta ei tulnud juhtimisega toime ning Keskuse tänava ümbruses tekitas liiklusõnnetuse. Väärteoasjas tunnistajana üle kuulatud GG poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlus-test nähtub, et need haakuvad süüdistatava poolt antud ütlustega. Lisab veel, et Tallinnas istus rooli B.E ja rohkem ta ei mäleta midagi, sest oli teadvuseta. Mingeid pretensiooni B.E vastu ei ole. Tunnistaja AU poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 29.01.2006 a. ta juhtis sõidukit ning tema ees sõitis valget värvi Ford Escort. See auto kiirendas järsku kiirust ja järgmisel hetkel nägi, kuidas sama sõiduk rammis esiotsaga elektriposti. Ta peatas sõiduki ja läks selle sõiduki juurde. Juhil ei märganud turvavöö kinnitamist. Juhi kõrval oli üks mees, kuid sellel oli turvavöö kinnitatud. Keegi kutsus kohale ka kiirabi ja politsei. B.E süü on peale tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel
idnud tõendamist liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, teatisega kannatanu paigutamisest haiglasse ja Eesti liikluskindlustuse fondile, B.E laboratoorse uuringuga alkoholile, mille tulemusel tuvastati tal alkoholijoove 4, 08 %o ja kannatanul G tuvastati alkoholijoove 3, 52 %o, kannatanu kohta teostatud ekspertiisiaktiga / t.l. 3 – 16, 18, 19, 22, 29, 41 – 45 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tahte avaldus. Kohus arvestab seda, et liiklusõnnetus toimus 29. jaanuaril 2006 a. ja B.E ning AU kuulati uurija poolt tunnistajatena üle vastavalt 10.04.2006 a. ja 29.01.2006 a. ning hoiatati neid KarS § 318, § 320 järgi, kuigi kriminaalasja menetlust alustati alles 07.12.2006 a. Seega kohus
iab, et neid on seadusevastaselt hoiatatud valeütluste andmise ja ütluste andmisest keeldumise eest. Kriminaalasjas järgmised uurimistoimingud teostati alles 15.09.2008 a., mil G ja B.E kutsuti ülekuulamisele. Selleks ajaks G ( s.o. 11.01.2008 a. suri ) oli surnud. Kahtlustatavana B.E kuulati üle 09.07.2010 a. kus ta tunnistab liiklusõnnetuse toimumist ja kahetseb juhtunut. Mingit tõkendit B.E suhtes menetluse ajal ei rakendatud, seega puudus seaduslik alus ka tema suhtes sundtoomise rakendamiseks. Temast sõltumata asjaoludel toimus kohtueelne uurimine üle nelja aasta, ta ei olnud kohustatud uurijale andma informatsiooni elukoha valikul, sest praktiliselt aasta hiljem pärast liiklusõnnetust alustati alles kriminaalasja menetlust ja samuti vahetult pärast liiklusõnnetust temalt sündmuse kohta selgitusi ei võetud, vaid alles mitu kuud hiljem. Kogumis see annab kohtule piisavalt aluse tema karistamise osas. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust ja selle kustumist, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, pärast liiklusõnnetust ta ei ole toime pannud seadusvastaseid tegusid ja on korrektselt täitnud ühiskonnaelu reegleid ja arvestades, et temast olenemata asjaoludest üle nelja aasta tagasi toimunud liiklusõnnetusest kogutud materjalid saadeti alles nüüd kohtusse ei ole otstarbekas temalt lisakaristusena pikaks ajaks kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist ja seega eeltoodu alusel kohus
iab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada B.E KarS § 422 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta 4 ( neli ) kuud vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui B.E ei pane kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel B.E-lt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 6 ( kuueks ) kuuks Katseaja ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista B.E-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista B.E-lt kaitsjatasu 2100 krooni 4 Välja mõista B.E-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 2875 krooni ja dokumentide paljundamise kulud 75.70 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777. 5 B.E õigus Klepter grupp parklas asuva sõiduki Ford Escort reg. nr. XXX kätte saamiseks. 6 KrMS § 318, § 319 alusel on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.