1-09-1503/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprillil 2011 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-1503 (kohtueelses menetluses nr 08284000101) riik versus L.S asja sisuline arutamine istungil Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär kohtunik Silvi Maiste Merli Kesa Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav L.S (isikukood xxx; elukoht xxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ei tööta; kriminaalkaristatust) KarS § 263 p 1 järgi advokaat Margo №rmann 10.01.2011, 26.04.2011, 28.04.2011 Süüdistus Kaitsja Asja arutamise aeg ei oma Resolutsioon L.S süüdi tunnistada KarS 121 ja mõista karistuseks rahaline karistus 80 ( kaheksakümmend ) päevamäära, s.o. 256 eurot ( kakssada viiskümmend kuus eurot). Mõistetud rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s (viitenumber 4100065035). Maksekorraldusele märkida selgitus: „L.S, 1-09-1503, rahaline karistus“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Välja mõista L.S-ilt sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „L.S , 1-09-1503, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Välja mõista L.S-ilt kohtukulud 510 eurot ( viissada kümme eurot) riigituludesse. Kohtukulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „L.S , 1-09-1503, kohtukulud”. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 03.mail 2011 kell 15.00 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus L.S süüdistatakse KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises, mis seisnes selles, et tema 22.06.08 kella 05.00 paiku viibides Viljandimaal, Karksi vallas,Tuhalaane külas palliplatsil, lõi ilma mingi põhjuseta täis viinapudeliga T.T.le vastu vasakut näopoolt ning kannatanule appi tulnud A.I.le lõi ta sama pudeliga vastu vasakut kulmu. Oma sellise tegevusega pani L.S toime avaliku korra raske rikkumise, tekitas kannatanule tervisekahjustused ja valu ning häiris kannatanute ja nende sõprade rahu. Tõendid Kannatanu A.I. ütluste järgi 2008 aasta jaanipäeval tekkis konflikt. Kõik tarvitasid alkoholi. L.S istus ka nende laua taga. Ta rääkis midagi südame välja rebimisest. Arno võttis kaasa pudeli ja eemaldus koos T.ga neist, kuna hakkas hullu juttu rääkima. Kui ta vaatas nende poole, siis nad juba kaklesid. T. sai pudeliga vastu lõuga, ta läks sinna vahele ja sai ka ise pudeliga vastu pead. Verd tilkus peast. Ta läks haiglasse ja seal nõeluti. Haiglas maksis 30 krooni visiiditasu. Tsiviilhagi t a ei soovi esitada. Ka moraalset kahjunõuet ei ole. Kes lõi esimesena, ta ei näinud. Rääkisid omavahel ja jutt oli sellest, et miks sellist juttu üldse seltskonnas rääkida. T. tegi ettepaneku eemale minna, et rääkida, selgitada. Ei oska kähmlust seletada, mõlemad vehkisid. L.S ei saanud pihta. Vigastus oli kulmu peal. L.S lõi külje pealt. T. oli siis tema kõrval. T. oli juba enne pudeliga pähe saanud. Ta löömist ei näinud, nägi kähmlust, sellepärast läks sinna. Keegi andis talle salvräti ja ta pani selle haava peale. Kumba tegevuse tõttu tekkis rüselus, seda ta ei näinud. Vastuolude tõttu ütlustes prokurör palus avaldada tl 7-8 kannatanu ütlused. Eeluurimisel antud ütluste järgi Arno rääkis T.iga juttu, midagi jumalast ja südame käega väljavõtmisest. T. tõusis püsti ja nad läksid koos Arnoga eemale. Ta nägi, et Arnol oli käes kinnine viinapudel. Mingil hetkel kukkus T. maha ja Arno vehkles tema juures. Ta tõusis laua äärest püsti ja läks tülitsejate juurde. Samas lõi Arno talle kinnise viinapudeliga vasetu vasemat kulmu ja sealt hakkas verd jooksma. Kegi Arno mobiili ei puuutnud, ta loopis ise seda mööda maad ja teed. A.I seletas, et eeluurimisel mäletas ta täpsemalt. Kannatanu T.T.i ütluste järgi 2008 aasta läksid oma klassiga kooli lõppu tähistama. Läksid edasi Tuhalaande jaanitulele. Tuli ka veel kohalikku rahvast sinna. Istusid laua äärde. L.S tuli ka nende laua äärde. Oli hästi purjus. L.S küsis temalt, et kas tahad näha, et saan paljaste kätega su südame välja tirida. See oli hirmus jutt. Ta kutsus L.S eemale, et räägime asja selgeks. Ta ei märganud, et L.S võttis laualt kaasa täis viinapudeli. Nad seletasid ja ta tahtis käe panna tema õlale, samal hetkel löödi teda pudeliga. Ta tahtis vastu lüüa, aga ei mäleta, kas sai pihta või ei. Ta taarus, peast hakkas palju verd jooksma. Seda nägi ka, et L.S lõi veel teist poissi pudeliga. Teised tulid ka vahele, toodi rätte, millega puhastada. Nende riided olid verega. Ta ei suutnud püsti tõusta, pea käis ringi. Vennad viisid Arno magama, nemad läksid Viljandi haiglasse. Tsiviilhagi esitada ei soovi, on vana asi. Tänased kohtukulud tahab tagasi saada. Ta oli küll alkoholi tarvitanud. Tunnistaja Marek Põldmaa ütluste järgi 2008 jaanitulel vahejuhtum toimus hommikul kella 6- 7 paiku. Ta nägi eemalt mingit kähmlust, oli kaine autojuht. Seltskond oli 100 m temast eemal. Seal olid A. ja T.. Seda ei tea, millest asi alguse sai. Nägi, kui A. kukkus maha, sai löögi vastu pead. Mingi läikiv asi oli. L.S lõi A. vastu pead. Tema vahele ei läinud. Viisid A. ja T. Viljandisse kiirabisse. Kähmlus on vastastikune. Löök toimus pudeliga vist külje pealt, täpselt ei mäleta. Tunnistaja Marko Seemanni ütluste järgi 2008 Tuhalaane jaanitulel üksikud pidulised liikusid veel seal varahommikul. Ta nägi, et tekkis ärev olukord. T. vist keegi ähvardas ja A. läks vahele. 2 A. oli kulm lõhki. Tekkis konflikt A ., T. ja kohtualuse vahel. Seal oli veel inimesi – Marek, keegi naisterahvas. Ta nägi, kui A.löödi. Oli lihtsalt löönud väga tühja koha pealt tekkinud konflikti tagajärjel. Ta nägi, kui mingi käsi käis ja A.oleks nagu pihta saanud. T. situatsioon on tema jaoks segane. Eeluurimisel mäletas täpsemalt. Prokurör palus vastuolude tõttu ütlustes avaldada tl. 14,15 tunnistaja ütlused eeluurimisel. Eeluurimisel antud ütluste järgi Marek ütles, et T. sai tutsu ära. Ta vaatas sinnapoole ja nägi, et T. kukkus ja sinna juurde jooksis kaA.I.. Samal ajal lõi Arno nimeline meesterahvas A. pudeliga pähe. Ta nägi, et A, nägu oli verine. Nad otsustasid viia A. Viljandi haiglasse, kus tal õmmeldi vasakut kulmu. Tunnistaja avaldas, et see on loogiline. Täpsed tunnistused on antud eeluurimisel. Eeluurimisel mäletas täpsemalt. Tunnistaja Ainar Alti ütluste järgi 2008 jaanitulel Tuhalaanes ta jalutas lapsega kell 9 paiku ja ühines seltskonnaga Tuhalaane järve ääres. T. ja L.S vaidlesid seal, kuidas süda paljaste kätega rinnust välja kistakse. Nad eemaldusid lauast. T.sai pudeliga pihta ja A. samuti. Tema kodu oli 500 meetrit eemal. Ta jõi seltskonnas ühe õlu. T. tahtis näha, kuidas käib südame väljakiskumine. Üks tüdruk keelas teda. T.ja L.S läksid lauast eemale. Arno taganes ja T. läks talle järgi. T. lõi L.S jalaga näkku. T. ise ütles Arno vennale, et lõi Arnole jalaga näkku ja tema lõi teda pudeliga. Seda ta nägi, et T. sai pudeliga vastu nägu ja seda nägi ka, kui A.sai pudeliga. T.tahtis veel jalaga lüüa, aga ta oli vahel ja sai ise jalaga pihta. Ta. oli püsti. Arno oli 1,5 meetrit eemal ja tema oli nende vahel. Kõik olid joobes. Ise nägi kaklust kell 9.00. Ta läks oma küla elanikule appi. Seisis kaklejate vahele. Nii käisid 100 meetrit bussijaama poole. Arno taganes ja T. tungis peale. Arno vend tuli hiljem, tema seda ei näinud. Ta sõitis A. Viljandisse. Süüdistatav L.S andis kohtuistungil ütlusi, et 2008 jaanitulel Tuhalaanes hommikul kell 5 kuulas ta autos muusikat. Tundis kanepi lõhna. Tahtis ka proovida. On enne ka proovinud. Tuule suuna järgi tegi kindlaks, kus suitsetatakse. T.tuli vastu. Ta ei küsinud temalt midagi. Läks palliplatsile. T. eemaldus, ei tea, kuhu. Kell 7-8 paiku läks Heiki Varesega tanklasse jooki tooma. Oli ka enne piisavalt õlut ja siidrit tarvitanud. Ta tahtis viina juurde tuua. Tulid tagasi, panid joogid lauale. T.küsis temalt, et näita ikka, kuidas sa südame kätega välja tirid. T.hakkas teda taga ajama. Ta võttis pudeli, et end kaitsta. T. sai pudeliga vastu pead, nad tulid talle kambaga kallale. A. sai ka pudeliga. Ta taganes kuni bussijaamani. Tahtis politseisse helistada, et abi saada, tal tekkis hirm. Arvas, et talle tahetakse kambakat teha. Pärast läks vennaga platsile tagasi. Ta sai jalaga näkku. Ta oli laua ääres püsti, T. lõi põlvega, rebis õlgadest enda poole, lõi ja lükkas teda siis võssa pikali. Prokurör palub avaldada tl 20 L.S ütlused eeluurimisel. Eeluurimisel antud ütluste järgi ta oli just laua juurde istunud, kui tuli Tanel, kellega ta oli juba mitu tundi rääkinud ja küsis, et ta tahaks ikka näha, kuidas ta temal südame välja rebib. Peale selle lõi T. teda näkku jalaga. Ta haaras siis laualt pudeli ja vehkis sellega, et end kaitsta. Siis sai T. pudeliga vastu pead. Seal oli terve punt ja üks nendest sai veel pudeliga vastu pead. Ta taganes selle seltskonna eest ja noormehed loobusid teda ründamast. Vastuolude kohta ütlustes süüdistatav vastas, et tänane jutt on õige. Ta seisis laua ääres. Talle löödi põlvega näkku, ta kukkus, haaras pudeli laualt ja hakkas taganema. T. tuli ja ta lõi teda pudeliga. Ta tuli ikka järgi. Tulid ka teised, ta kartis, et teevad kambaka ja siis sai teine poiss pudeliga näkku. Siis kõik kogunesid tema ümber, aga T. tuli ikka tema poole, kuni bussijaamani. Küsimusele, miks teised räägivad teisiti , vastas süüdistatav, et esimest põlvega löömist keegi ei näinudki. Seda esimest lööki teised ei näinud, kui T. lõi teda laua ääres. Ta oletab seda. Tegelikult pidid nägema. T. tuli tema poole ja lõi jalaga. Kogu aeg vehkles jalgadega. Üks kord sai tugevasti pihta. Tal oli hirm ja ei teagi, kas saigi rohkem pihta. Ei mäleta, et haiget oleks saanud. Ta kaitses end pudeliga. Ta lõi neid pudeliga vastu pead. Pudel jäi terveks. Tunnistaja Maia Saidla ütluste järgi jaanipäeval mingi kaklust ei olnud. Hommikul läks tütrepoeg lapsega jalutama. Tema askeldas aias. Tütrepoeg hakkas karjuma, et käed eemale ja ta vaatas alla, et nagu A. oleks karjunud. Ta läks alla ja ütles, et minge A. appi, muidu tapavad ta 3 ära. Tegelikult vehkis kätega Arno, aga ta arvas, et A. on kamba käes, kuna A. karjus käed eemale ja kamp oli järel. Algust ei näinud, kuulis alles karjumist, siis nägi, et keegi läks tagurpidi ja kamp oli järgi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et sündmuste käiku tõendavad eelkõige kannatanute ja tunnistajate ütlused. Kannatanu A.I ütluste järgi L.S istus ka nende laua taga. Ta rääkis midagi südame välja rebimisest. Arno võttis kaasa pudeli ja eemaldus koos T. neist. Kui ta vaatas nende poole, siis nad juba kaklesid. T. sai pudeliga vastu lõuga ja ta läks sinna vahele ja sai ka ise pudeliga vastu pead. Kannatanu T.T ütluste järgi L.S küsis temalt, et kas tahad näha, et saan paljaste kätega su südame välja tirida. Ta kutsus L.S eemale, et räägime asja selgeks. Ta ei märganud, et L.S võttis laualt kaasa täis viinapudeli. Seletasid ja ta küsis, milles asi. Tahtis käe panna tema õlale, samal hetkel löödi teda pudeliga. Ta tahtis vastu lüüa, aga ei mäleta, kas sai pihta või ei. Seda nägi ka, et L.S lõi veel teist poissi pudeliga. Teised tulid ka vahele. Tunnistaja Marek Põldmaa ütluste järgi ta nägi, kui A. kukkus maha, sai löögi vastu pead. L.S lõi A. vastu pead. Kähmlus on vastastikune. Tunnistaja Marko Seemanni ütluste järgi T. vist keegi ähvardas ja A . läks vahele. A. oli kulm lõhki. Tekkis konflikt A.,T. ja kohtualuse vahel. Ta nägi, kui A. löödi. Oli lihtsalt löönud, väga tühja koha pealt tekkinud konflikti tagajärjel. Ta nägi, kui mingi käsi käis ja A. oleks nagu pihta saanud. Ta nägi, et T. kukkus ja sinna juurde jooksis ka A.I Samal ajal lõi Arno nimeline meesterahvas A. pudeliga pähe. Ta nägi, et A. nägu oli verine. Tunnistaja Ainar Alti ütluste järgi T. ja L.S vaidlesid seal, kuidas süda paljaste kätega rinnust välja kistakse. Nad eemaldusid lauast. T. sai pudeliga pihta ja A.samuti. T. ja L.S läksid lauast eemale. Arno taganes ja T. läks talle järgi. T. lõi L.S jalaga näkku. T. ise ütles Arno vennale, et lõi Arnole jalaga näkku ja tema lõi teda pudeliga. Seda nägi, et T. sai pudeliga vastu nägu ja seda nägi ka, kui A. sai pudeliga. T. tahtis veel jalaga lüüa, aga ta oli vahel ja sai ise jalaga pihta. T.oli püsti. Arno oli 1,5 meetrit eemal ja tema oli nende vahel. Ta läks oma küla elanikule appi. Seisis kaklejate vahele. Nii käisid 100 meetrit bussijaama poole. Arno taganes ja T. tungis peale. Tunnistaja Maia Saidla ütluste järgi algust ei näinud, kuulis alles karjumist, siis nägi, et keegi läks tagurpidi ja kamp oli järgi. Tegelikult vehkis kätega Arno, aga ta arvas, et A. on kamba käes, kuna A.karjus käed eemale ja kamp oli järel. Kohus leiab, et kannatanute ja tunnistajate ütlused on kattuvad selles osas, et T.T ja L.S vaidlesid teemal, kuidas süda paljaste kätega rinnust välja kistakse. Nad eemaldusid lauast. Eemal olles L.S lõi T.T.le ja A.I.le pudeliga pähe. Süüdistatava L.S kohtuistungil antud ütluste järgi ta seisis laua ääres. Talle löödi põlvega näkku, ta kukkus, haaras pudeli laualt ja hakkas taganema. T.tuli ja ta lõi teda pudeliga. Ta tuli ikka järgi. Tulid ka teised, ta kartis, et teevad kambaka ja siis sai teine poiss pudeliga näkku. Siis kõik kogunesid tema ümber, aga T. tuli ikka tema poole, kuni bussijaamani. Esimest põlvega löömist keegi ei näinudki. Seda esimest lööki teised ei näinud, kui T. lõi teda laua ääres. Ta oletab seda. Tegelikult pidid nägema. T.tuli tema poole ja lõi jalaga. Kogu aeg vehkles jalgadega. Üks kord sai tugevasti pihta. Tal oli hirm ja ei teagi, kas saigi rohkem pihta. Ei mäleta, et haiget oleks saanud. Ta kaitses end pudeliga. Ta lõi neid pudeliga vastu pead. Pudel jäi terveks. 4 Kohus leiab, et süüdistataval on õigus valida endale sobiv kaitsetaktika. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et tema ütlused ei haaku ei kannatanute ega tunnistajate ütlustega. Kannatanud ja tunnistajad Põldmaa ja Seermann olid üks seltskond, kes läksid Tuhalaane küla jaanitulele. Süüdistatava L.S ütluste järgi tulid nad talle kambaga kallale, T. sai pudeliga vastu pead. Kohus leiab, et kannatanute ja tunnistajate Põldmaa ja Seermanni ütlused on samasugused kui suures osas tunnistaja Ainar Alti ütlused. Ainar Alt on kohalik Tuhalaane elanik. Tema ütluste järgi T. ja L.S vaidlesid seal, kuidas süda paljaste kätega rinnust välja kistakse. Nad eemaldusid lauast. T. sai pudeliga pihta ja A. samuti. T. ja L.S läksid lauast eemale. Seda nägi, et T. sai pudeliga vastu nägu ja seda nägi ka, kui A. sai pudeliga. T. tahtis veel jalaga lüüa, aga ta oli vahel ja sai ise jalaga pihta. T. oli püsti. Arno oli 1,5 meetrit eemal ja tema oli nende vahel. Süüdistatava L.S ütluste järgi T. tuli tema poole ja lõi jalaga. Kogu aeg vehkles jalgadega. Üks kord sai tugevasti pihta. Tal oli hirm ja ei teagi, kas saigi rohkem pihta. Ei mäleta, et haiget oleks saanud. Süüdistatava L.S ütluste järgi T. hakkas teda taga ajama. Ta võttis pudeli, et end kaitsta. T. sai pudeliga vastu pead, nad tulid talle kambaga kallale. A. sai ka pudeliga. Ta taganes kuni bussijaamani. Ta sai jalaga näkku. Ta oli laua ääres püsti, T.lõi põlvega, rebis õlgadest enda poole, lõi ja lükkas teda siis võssa pikali. Kohus leiab, et süüdistatava L.S ütlused on vastuolulised ja ei ühti kannatanute ega tunnistaja ütlustega. Kohus leiab, et Ainar Alti ütlused, et T. lõi L.S jalaga näkku, ei haaku ei teiste tunnistajate ega süüdistatava ütlustega löömise aja ja koha suhtes ja kohus leiab, et need ei ole usaldusväärsed. Ainar Alti ütluste järgi T. ja L.S läksid lauast eemale, Arno taganes ja T. läks talle järgi ja lõi L.S jalaga näkku. T. ise ütles Arno vennale, et lõi Arnole jalaga näkku ja tema lõi teda pudeliga. Mitte keegi tunnistajatest ega kannatanutest ei ole andnud ütlusi, et laua ääres oleks T.T. löönud L.S, tema pikali lükanud ja seejärel hakanud teda taga ajama. Kannatanute ja tunnistaja Alti ütluste järgi eemaldusid L.S ja T. laua juurest, seejärel tekkis neil kähmlus, vehkimine ja pudeliga löömine. Kannatanu Ainar Ibrus läks tülitsejate L.S ja T. vahele ja L.S lõi ka talle pudeliga vastu pead. Tunnistaja Ainar Alt läks vahele peale seda, kui L.S oli pudeliga löönud mõlemat kannatanut. Kohus leiab, et kannatanute ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et peale kannatanute pudeliga löömist kogunesid teised L.S ja kannatanute ümber. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et L.S ja T.T eemaldusid lauast ja siis toimus pudeliga löömine. Taganemine kuni bussijaamani toimus juba peale süüdistatava poolt kannatanute pudeliga löömist. Tunnistaja Ainar Alti ütluste järgi ta läks oma küla elanikule appi. Ta seisis kaklejate vahel. Nii käisid 100 meetrit bussijaama poole. Süüdistatava L.S ütluste järgi T. tuli ja ta lõi teda pudeliga. Ta tuli ikka järgi. Tulid ka teised, ta kartis, et teevad kambaka ja siis sai teine poiss pudeliga näkku. Siis kõik kogunesid tema ümber, aga T.tuli ikka tema poole kuni bussijaamani. Kannatanu A.I ütluste järgi ta sai pudeliga vastu pead ja peast tilkus verd. Kannatanu T.T ütluste järgi löödi teda pudeliga, peast hakkas verd tulema. Tunnistaja Marek Põldma ütluste järgi viisid 5 nad kannatanud Viljandisse kiirabisse. Tunnistaja Ainar alti ütluste järgi ta sõitis kannatanu A. Viljandisse haiglasse. Tõenditena on esitatud kriminaalasja juurde patsiendikaardid ( tl 6 ja 11), mis on suuremas osas loetamatud. Tl 6 kaardilt on loetav nimi T.T , tl 11 kaardilt on loetav nimi A.I . Info tervisekahjustuse kohta ei ole loetav. Kohus leiab, et patsiendikaardid ei ole usaldusväärsed tõendid tervisekahjustuse olemasolu ja iseloomu tõendamiseks. Kohus leiab, et asjaolu, et kannatanuid löödi pudeliga ja sellega tekitati neile valu, on tõendatud nii kannatanute kui ka tunnistajate ütlustega. Süüdistatav L.S ei tunnista end süüdi. Tema ütluste järgi ta vehkis enesekaitseks täis viinapudeliga ja siis sai T.T pudeliga vastu pead. Seal oli terve punt ja üks nendest sai veel pudeliga vastu pead. Kohtulikes vaidlustes prokurör leidis, et L.S poolt füüsilise valu ja vigastuste tekitamine on tõendamist leidnud. Tõendid, millele prokurör toetub, on isikulised. Nii kannatanud kui tunnistajad on ütlusi andnud ja kannatanute ütlused on ühesugused nii kohtueelses uurimises kui kohtusaalis. Ainar Alti ütlused kattuvad kõigi eelviidatud isikute ütlustega. L.S ütlused tõendi allikana on keerulisem küsimus, tema ütlused kohtueelsel uurimisel ja kohtulikul uurimisel on natuke erinevad. Kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis on tuvastatud, et isikul esineb mõningad kõrvalekaldeid. Patsiendi kaardid on küll loetamatud ja kui kohus leiab, et need tõendid on kõlbmatud, siis jääb teiste kirjalike tõendite juurde, mis tõendavad raviasutusse pöördumist. Kohtuliku uurimise käigus jõudis prokurör seisukohale, et L.S süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Ta leiab, et füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamine on 100 % tõendatud. Prokurör palub kohtul süüdistus ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi ja palub L.S süüdi mõista KarS § 121 järgi. Kohtulikes vaidlustes L.S kaitsja leidis, et L.S tegutses õiguspärase hädakaitse seisundis ja selle tõttu on teo õigusvastasus ka välistatud. Tunnistajate järgi on objektiivse pildi kokkupanek raske, tuvastatud on, et kõik olid alkoholi tarvitanud ja tuginemine sellele, mida keegi joobnuna mäletab, on ebaobjektiivne. Ei usu, et L.S oleks varustanud end pudeliga selleks, et lüüa. Juhiks tähelepanu, et ta ei löönud, vaid vehkis pudeliga. Eesmärk oli rünnet tõrjuda, mitte tervisekahjustuse tekitamine. Situatsioon on segane ja põhineb alkoholi joonud isikute ütlustel. Selgeid viiteid selle kohta, et L.S oleks esimesena löönud ei ole. Kaitsja palub L.S õigeks mõista. Kohus leiab, et on põhjendatud L.S-ile esitatud süüdistus ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Kohtuistungil uuritud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud teise isiku löömine pudeliga vastu pead ja sellega valu tekitamine. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et L.S tegutses õiguspärase hädakaitse seisundis ja selle tõttu on teo õigusvastasus ka välistatud. Kohus leiab, et süüdistatava L.S ütlused, et ta lõi pudeliga kannatanuid T.T ja A.I enesekaitseks, ei ole usaldusväärsed. Kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et kõigepealt lõi T.T L.S ja seejärel L.S lõi T.T pudeliga pähe. Samuti ei ole tõendatud, et teda oleks ähvardanud või rünnanud teised isikud. Kohus leiab, et kui isegi T.T lõi L.S, siis L.S tegevus ületas enesekaitse piirid. Süüdistatava L.S ütluste järgi ta üks kord sai tugevasti pihta. Tal oli hirm ja ei teagi, kas saigi rohkem pihta. Ei mäleta, et ta haiget oleks saanud. 6 Hädakaitse puudub ka vastastikuses kakluses. Sellisel juhul ei teki kummalgi kaitseseisundit. Kui T.T lõigi L.S ja L.S lõi vastu, ei teki kummalgi hädaseisundit. Kohtuistungil ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kannatanu A.I oleks rünnanud või löönud L.S ja et L.S tekkis vajadus end kaitsta A.I eest. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole tõendatud, et L.S vastu oleks olnud rünne, mis oleks olnud ohtlikum, kui tema poolt toime pandud tegu - teisele isikule pudeliga vastu pead löömine. Teisele isikule pudeliga vastu pead löömine on tegu, mis võib põhjustada ka kehalise tervisekahjustuse, so. inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või selle häire. Valu põhjustab selline tegu kindlasti. Kohus leiab, et kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud, et L.S lõi T.T. ja A.I pudeliga pähe, seega on tegu kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Karistuse mõistmine KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.S vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. L.S on süüvõimeline isik ja tema teo õigusvastust välistavad asjaolud puuduvad. L.S ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Prokurör taotles L.S süüdi mõista KarS § 121 järgi ning ja karistada rahalise karistusega 100 päevamäära summas 320 €, välja mõista kõik menetluskulud. Tsiviilhagid on põhjendatud ja palub ka need välja mõista. Kohus leiab, et L.S karistada KarS § 121 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära s.o. 256 €. Menetluskulud ja tsiviilhagid KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära. Süüdistatavalt tuleb välja mõista sundraha 417.03 eurot riigituludesse. Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi maksumus 510 eurot. Tsiviilhagi on eeluurimisel esitatud T.T poolt 260 krooni väärtuses ( hambaarsti kulu, visiiditasu ) ja A.I poolt 30 krooni väärtuses ( arsti visiiditasu ). Kohtuistungil A.I seletas, et tsiviilhagi ta ei soovi esitada. Ka moraalset kahjunõuet ei ole. Kohtuistungil T.T seletas, et tsiviilhagi esitada ei soovi, on vana asi. Tänased kohtukulud tahab tagasi saada. Kohus leiab, et tsiviilhagidest on tõendatud arsti visiiditasu kulu. Hambaarsti kulude kohta on esitatud tõend ( tl 3 ), aga tõendist ei nähtu, millega seoses T.T käis hambaarsti juures ja kas hambaarsti teostatud tööd olid üldse seoses tema löömisega. Kannatanud loobusid kohtuistungil tsiviilhagi nõudest. 7 Silvi Maiste kohtunik 8