KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Ärakiri Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-14299 (08240105087) Kohtukoosseis Kohtunik Inna K

§ 199lg 4,5,8 järgi ( 16.09.2007, 12.11.2008, 28.11.2008, 29.11.2008 episoodid).

Mõista karistuseks 1(üks) aasta vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada M.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4(nelja) kuu võrra. Kandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3 KarS § 65 lg 1 alusel lugeda kergem käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust kaetuks raskeima Viru Maakohtu 12.10.2009 kohtuotsusega mõistetud karistusega 11 kuud 27 päeva. Lugeda karistus kantuks. M.

§ 199lg 2 p 4-25 lg 2 järgi (05.05.2010 episood).

Mõista karistuseks 4(neli) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada M.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1(ühe) kuu 15(viisteist) päeva võrra. Kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 05.09.2011 või kohtuotsuse alusel kinnipidamise kuupäevast. KrMS § 130 lg 4-1 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks valida M.T-le tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla vahetult kohtusaalis. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgmiselt: Axx Mxx tsiviilhagi summas 2190 krooni ehk 139,97 eurot rahuldada täielikult, xxx tsiviilhagi summas 11498,88 krooni ehk 734,91 eurot rahuldada täielikult, xxx tsiviilhagi summas 1299 krooni ehk 83,02 eurot rahuldada täielikult. Välja mõista M.T-lt tsiviilhagide katteks: 139,97 eurot M.T (elukoht xxx, arveldusarve 1100754048) kasuks, - 734,91 eurot xxx (asukoht xxxx, reg.kood 10266845, arveldusarve nr 10552003987008 SEB) kasuks; - 83,02 eurot xxx (asukoht xxxx, reg.kood 10677712) kasuks. xxx tsiviilhagi summas 14500 krooni ehk 926,72 eurot jätta läbi vaatamata tsiviilhageja esindusõiguse puudumise tõttu. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt Anton M.T-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 153,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 127,83 eurot, käibemaks 25,57 eurot). Välja mõista M.T-lt riigituludesse menetluskulud: 4 417,03 eurot sundraha. Menetluskulud tuleb M.T tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber

1. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud: 98,94 eurot (1548 krooni) kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 153.40 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Asitõendid- CD-R plaat ja floppyketas, mis asuvad kriminaaltoimiku juuresjätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 12.09.
2. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 28.09.
3. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 14.10.2011 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus M.T on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles varem korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, taas 16.09.2007.a kella 21.00 paiku varastas avalikult Vxxx Nxxxi jope põuetaskust rahakoti väärtuses 100 krooni koos Hansapanga pangakaardiga, mille vahetamise maksumus on 40 krooni ning xxx kuupiletiga väärtuses 220 krooni, seejärel kella 21.19 paiku omakasu saamise eesmärgil, kasutades ära seda, et kannatanu V. Nxxx oli talle varem öelnud pangakaardi PIN-koodi, võttis enda tarbeks sularahaautomaadist aadressil xxx, välja V. Nxxxe kuuluva sularaha summas 9000 krooni ning kella 21.27 paiku võttis xxx asuvast sularahaautomaadist enda tarbeks V. Nxxx 5 kuuluva sularaha summas 250 krooni. Kokku V. Nxxxtekitatud kahju on 9610 krooni. Peale selle M.T , 12.11.2008.a kella 11.45 paiku varastas vaba juurdepääsu teel avatud ukse kaudu xxx aadressil xxx, teise korruse juhtkonna kabinetist laua pealt M.T kuuluva mobiiltelefoni xx väärtuses 2190 krooni. Seega M.T põhjustas A. Mxxx varalise kahju 2190 krooni. Peale selle M.T , 28.11.2008 kella 22.10 paiku varastas omakasu saamise eesmärgil ukseklaasi lõhkumise teel xxx aadressil xxx, xxx osakonnast kassaaparaadi sularahaga summas 300 krooni ning mööblikaupluse OÜ xxxr osakonnast xxx väärtusega 11500 krooni ja vigastas samas osakonnas mööblieksponaate: elutoasektsiooni mudel nr 2005, mille väärtus on 9900 krooni, marmorplaadiga puitriiulit, mille väärtus on 2900 krooni ning mille tõttu olid rikutud kaubad hinnatud alla 25% ulatuses ning tekitatud kahju rikkumisega oli 3000 krooni. Seega M.T põhjustas xxx varalise kahju 300 krooni ja xxx varalise kahju 14500 krooni. Peale selle M.T , 29.11.2008.a kella 03.45 paiku varastas omakasu saamise eesmärgil ukseluku ja ukseklaasi lõhkumise teel xxx xxxasuvast AS-st xxxk raamatupidaja kabinetist xxx väärtusega 10932.20 krooni koos klaviatuuriga väärtusega 185.17 krooni. Koos ukseluku ja ukseklaasi lõhkumisega, mille maksumus on 11280.38 krooni, on M.T poolt tekitatud varaline kahju 22397.75 krooni. Peale selle M.T , 05.05.2010.a kella 18.00 paiku püüdis vaba juurdepääsu teel varastada kaupluse xxx müügisaalist aadressil xxx xxx meeste jopet Protest väärtusega 1299 krooni, lõhkudes sellel turvaelemendi ja pannes selle proovikabiinis selga enda jope alla, kuid oli kaupluse töötajate poolt enne kaupluse välisustest väljumist kinni peetud ning M.T tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel asjaoludel. Kuna jope on rikutud, siis kauplusele tekitatud kahju on 1299 krooni. Sel moel M.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil ei soovinud M.T ütlusi anda ning kinnitas, et tunnistab ennast inkrimineeritud vargustes täielikult süüdi, kahetseb toimepandut. Süüdistatav ei vaidlustanud kuritegude toimepanemise asjaolusid. Süüdistatav ei vaidlusta tema vastu esitatud tsiviilhagisid. 6 Peale süüdistatava omaksvõtu on tema osalemine ülesloetletud kuritegudes kinnitatud järgmiste tõenditega. K 2 lk 1-3 kannatanu V. Nxxx ülekuulamisprotokollist nähtub, et 16.09.2007 teda rünnati ja noormehed varastasid temalt talle kuuluva mobiiltelefoni xxx, samuti pangakaardi. Tema pangaarvelt jõuti välja võrra rahasumma 9000 krooni, kogukahju on 10750 krooni. K 2 lk 8 kannatanu V. Nxxxi väljavõte pangaarvest, millest nähtub, et 16.09.2007 kell 21.19, võeti arvelt sularahas summa 9000 krooni. K 1 lk 11 jälitustoimingi protokollist nähtub, et ajavahemikus 24.09.2007 kuni 04.10.2007 kasutas kannatanu V, Nxxx kuuluvat mobiiltelefoni SIM kaardi valdaja, SIM kaart kuulub Ixxx Žxxx. K 2 lk 12-15 tunnistaja I. Žxxx ülekuulamisprotokollist nähtub, et mobiiltelefoni №kia ostis ta ühelt noormehelt. Ta annab mobiiltelefoni xxx xxxvabatahtlikult välja. K 2 lk 26-34 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on tunnistajalt äravõetud mobiiltelefon xxx. Samuti CD-plaat, mis on välja antud menetlejale Swedbank panga poolt ( k 1 lk 10). CD-plaadil on salvestus sularahapangaautomaadi juures olevast valvekaamerast, mis puudutab 16.09.2007 kell 20.45-20.47 sooritatuid toiminguid. Salvestis 21.19 sooritatud toimingu kohta puudub. K 2 lk 41-43 kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtub, et mobiiltelefon on talle tagastatud. K 2 lk 50 kannatanu allkirjast nähtub, et kannatanu sai politseist sularahas 9000 krooni. Kohus loeb tuvastatuks, et 16.09.2007.a kella 21.00 paiku varastas M.T avalikult Vxxx Nxxx jope põuetaskust rahakoti väärtuses 100 krooni koos Hansapanga pangakaardiga, mille vahetamise maksumus on 40 krooni ning xxx kuupiletiga väärtuses 220 krooni, seejärel kella 21.19 paiku omakasu saamise eesmärgil, kasutades ära seda, et kannatanu V. Nxxx oli talle varem öelnud pangakaardi PIN-koodi, võttis enda tarbeks sularahaautomaadist aadressil xxx, välja V. Nxxx kuuluva sularaha summas 9000 krooni ning kella 21.27 paiku võttis aadressil xxx asuvast sularahaautomaadist enda tarbeks V. Nxxx kuuluva sularaha summas 250 krooni. Kokku V. Nxxx tekitatud kahju on 9610 krooni. K 1 lk 1-4 kannatanu A. Maxxx ülekuulamisprotokollist nähtub, et 12.11.2008 varastati tema töökohalt xxx talle kuulub mobiiltelefon xxx maksumusega 2500 krooni. K 1 lk 9 arvest nähtub, et 15.09.2008 ostis JxxxRxxx mobiiltelefoni xxxxxxmaksumusega 2190 krooni. Kohus loeb tuvastatuks, et 12.11.2008.a kella 11.45 paiku varastas M.T vaba juurdepääsu teel avatud ukse kaudu xxx aadressil xxx, teise korruse 7 juhtkonna kabinetist laua pealt M.T Mxxxkuuluva xxx xxx väärtuses 2190 krooni. Seega M.T põhjustas A. Mxxxle varalise kahju 2190 krooni. K 1 lk 16 xxx avaldusest nähtub, et 28.11.2008 toimus xxx keskuse ruumidesse sissemurdmine, purustatud on aknaklaas. K 1 lk 20 xxx avaldusest nähtub, et varastatud oli kassaaparaat maksumusega 300 krooni, mille sai ettevõte tagasi töökorras olevana. Kahju ei ole. K 1 lk 27-29 28.11.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et xxx keskuse tuletõrje varu sissepääsu ukseklaas on lõhutud. sissepääsust saab xxx ruumidesse. Ruumidest on avastatud omalt kohalt teisaldatud kassaaparaat, mis on üle antud omanikule. K 1 lk 36 xxx avaldusest nähtub, et 28.11.2008 varastati mööblipoest sülearvuti maksumusega 11500 krooni ja mööbliesemed summale 3000 krooni. Kohus loeb tuvastatuks, et 28.11.2008 kella 22.10 paiku varastas M.T omakasu saamise eesmärgil ukseklaasi lõhkumise teel xxx aadressil xxx 3, xxx mööblikaupluse xxx osakonnast kassaaparaadi sularahaga summas 300 krooni ning mööblikaupluse xxx osakonnast xxx väärtusega 11500 krooni ja vigastas samas osakonnas mööblieksponaate: elutoasektsiooni mudel nr 2005, mille väärtus on 9900 krooni, marmorplaadiga puitriiulit, mille väärtus on 2900 krooni ning mille tõttu olid rikutud kaubad hinnatud alla 25% ulatuses ning tekitatud kahju rikkumisega oli 3000 krooni. Seega M.T põhjustas xxx varalise kahju 300 krooni ja ccc varalise kahju 14500 krooni. K 1 lk 52 xxx esitatud avaldusest nähtub, et 29.11.2008 toimus sissetung ruumidesse asukohaga xxx, lõhutud on siseukse klaaspakett ja väimetallukse klaas. K 1 lk 56 arves xxxpoest, millest nähtub, et xxx soetas 23.09.2005 sülearvuti maksumusega 10932 krooni koos klaviatuuriga maksumusega 185,17 krooni. K 1 lk 57 arve, millest nähtub, et 29.11.2008 tellis xxx toodet – lukk maksumusega 495 krooni. K 1 lk 58 arve, millest nähtub, et 01.12.2008 soetas xxx klaaspaketti maksumusega 3585 krooni. K 1 lk 59 arve, millest nähtub, et 01.12.2008 tellid xxx remonditöidmetallukse parandus summale 7200 krooni. K 1 lk 66-74 29.11.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et xxx asuva ruumi metallist väliuks on lõhutud koos selles oleva klaasiga, samuti on lõhutud siseukse klaaspakett. K 1 lk 77 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on sülearvutiarvuti. K 1 lk 82 tunnistaja E. Mxxx, xxx töötaja, sai sülearvuti kätte. K 1 lk 88-89 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldakse õlakott, haamer ja muud esemed. 8 K 1 lk 96-99 M.T kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtub, et õlakott koos asjade ja sülearvutiga oli kahtlustatavalt ära võetud, tema ise aga põgenes turvameeste eest. K 1 lk 131-134 ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et 20.05.2010 kinnitas kahtlustatav oma ütlusi olustikuga seostamisel. K 1 lk 140 – kahtlustatava allkiri, et kõik temalt äravõetud asjad on talle tagastatud. Kohus loeb tuvastatuks, et 29.11.2008.a kella 03.45 paiku varastas M.T omakasu saamise eesmärgil ukseluku ja ukseklaasi lõhkumise teel aadressil xxx asuvast xxx raamatupidaja kabinetist sülearvuti xxx väärtusega 10932.20 krooni koos klaviatuuriga väärtusega 185.17 krooni. Koos ukseluku ja ukseklaasi lõhkumisega, mille maksumus on 11280.38 krooni, on M.T poolt tekitatud varaline kahju 22397.75 krooni. K 3 lk 6 xxx avaldusest nähtub, et 05.05.2010 toimus kaupluses asukohaga xxx varguse katse. Kaupluse töötajate poolt oli kinni peetud varguse toime panna üritanud isik koos kaubaga, milleks oli jope maksumusega 1299 krooni. K 3 lk 8-10 kahtlustatava ülekuulamisel andis ta jope vabatahtlikult välja. K 3 lk 12-17 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et jope parema varruka kaenlaalune riie on rebenenud, rebendi mõõdud on pikkusega 2 cm diameetril 5 cm. Jope külge on kinnitatud on vigastatud turvaelemendid. Hinnasilt on Sportland 1299.K 3 lk 19, volitatud esindaja Mxxx Mxxx võtab jope vastu, märkusega, et kaup on rikutud. Kohus loeb tuvastatuks, et 05.05.2010.a kella 18.00 paiku püüdis M.T vaba juurdepääsu teel varastada kaupluse xxx müügisaalist aadressil xxx, meeste jopet Protest väärtusega 1299 krooni, lõhkudes sellel turvaelemendi ja pannes selle proovikabiinis selga enda jope alla, kuid oli kaupluse töötajate poolt enne kaupluse välisustest väljumist kinni peetud ning M.T tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel asjaoludel. Kuna jope on rikutud, siis kauplusele tekitatud kahju on 1299 krooni. Ülaltoodud tõendite ja M.T kuritegudest osavõtu omaksvõtuga on kohtuliku arutamise käigus kinnitust leidnud 5 varguseepisoodi, millest üks 05.05.2010 vargus jäi katse staadiumile. M.T teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,5 ja 8, alusel ehk võõra vallasasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil, toimepandud avalikult, korduvuse tunnusel ja sissetungimisega. 05.09.2011 eraldi menetlusdokumendina koostatud kohtuotsuse lõpposas on ekslikult märgitud, et M.T tunnistatakse süüdi 05.05.2010 toime pandud varguse episoodi eest KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi. Tegemist on kopeerimisest (eelnevalt on M.T süüdi tunnistatud nelja varguse 9 toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 4,5,8 järgi) tingitud kahetsusväärse trükiveaga. Õige sõnastus peab olema „M.

§ 199lg 2 p 4-25 lg 2 järgi“.

Kohus peab võimalikuks nimetatud trükivea ära parandada kohtuotsuse täisotsuse tegemisel. Kohus leiab, et M.T pani talle inkrimineeritud kuriteod toime kavatsetult, sest ta seadis endale eesmärgiks korduvalt varguste toimepanemise. Kohus leiab, et M.T on süüdi talle inkrimineeritud kuritegudes, sest ta on KarS § 33 mõttes süüvõimeline ning puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. TSIVIIHAGID VÕS (võlaõigusseadus) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtuistungil. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus kvalifitseerib M.T vastu esitatud nõuded kui kannatanu omandi või valduse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kannatanud esitasid M.T vastu tsiviilhagid järgmiselt: M.T Mxxx tsiviilhagi summas 2190 krooni ehk 139,97 eurot, xxx tsiviilhagi summas 11498,88 krooni ehk 734,91 eurot, xxx tsiviilhagi summas 1299 krooni ehk 83,02 eurot. Kohus leiab, et ülesloetletud esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele 10 nende põhjendatuse kontrollimata seoses tsiviilhagide omaksvõtuga. TsKMS § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. K 1 lk 40a on xxx nimel tsiviilhagi esitanud Txxx xxx Esindusõigust kinnitavaid dokumente ei ole menetlejale esitatud. Seega ei ole Txxx txxtõendanud oma esindusõigust. Tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. KOHTU MEE™ED Karistus KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale täiskasvanust süüdistatava isikut. ka 11 Riigikohtu lahend 3-1-1-99-

1. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“ KarS § 199 lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani. Keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. M.T karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus, samuti kahju osaline hüvitamine. M.T karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. M.T puhul on kohtuliku arutamise käigus tõendamist leidnud 5 varguseepisoodi, millega on tekitatud kahju hüvitamata osa 1882 eurot. Tegemist on teise astme kuritegudega. Üks vargus jäi katse staadiumile. Kannatanu V. Nxxx on kogu kahju M.T poolt täielikult hüvitatud. 4 vargust leidsid aset ajavahemikus september 2007 kuni november 2008 ehk 3-4 aastat tagasi ja karistuse mõistmisel arvestab kohus sedagi, et nende varguste menetlemisega on mõistlik menetlusaeg ületatud. Arvestada tuleb et mainitud vargused on toime pandud enne Viru Maakohtu 12.10.2009 kohtuotsuse tegemist. M.T vabanes pärast viimase karistuse kandmist 27.11.2009 ja 05.05.2010 pani ta taas toime varguse katse, tekitades kahju 1299 krooni ehk 83,02 eurot. M.T on varem korduvalt karistatud, nimelt 9 korral varavastaste nimelt varguste toimepanemise eest. Sellest on kohtul alust järeldada, et M.T puhul on tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja korduvad karistused ei ole senini teda piisavalt mõjutanud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et M.T oleks kindel töökoht ja sellest tulenev seaduslik piisav sissetulek. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud. Esiteks, süüdistataval puuduvad seaduslikud sissetulekud, millest rahaline karistus saaks olla täidetud. Karistuse eesmärkide saavutamine eeldab karistuse reaalse täideviimise võimalikkust. Teiseks, rahalise karistuse mõistmisele kaasneks oht, et süüdistatav võib hakata uusi kuritegusid toime panema majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kolmandaks, M.T oli 12 varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega
2. Ja 2003 aastal Ida-Viru Maakohtu kohtuotsustega, kuid see ei osutanud M.T-le sellist mõju, et ta loobuks kuritegelikust tegevusest. Kuna osa kuritegudest (4 vargust) on toime pandud ajavahemikus 16.09.2007 kuni november 2008 ehk enne Viru Maakohtu 12.10.2009 tehtud kohtuotsust, tulen nende eest mõista karistusena 1 aasta vangistust, mis on KarS 199 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb KrMS § 238 kohaldades vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS õ 65 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus, liidetavaks on Viru Maakohtu 12.10.2009 mõistetud vangistus 11 kuud 27 päeva. Kohus kohaldab süüdistatavale soodsamat liitmisviisi ja loeb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistus kaetuks raskeima Viru Maakohtu 12.10.2009 kohtuotsusega mõistetud karistusega. Kuna M.T on 11 kuud 27 päeva karistusena ära kandnud, tuleb lugeda liitkaristus ärakantuks. 05.05.2010 toimepandud varguse katse eest ei ole võimalik mõista liitkaristus, kuna tegu on toime pandud pärast Viru Maakohtu 12.10.2009 kohtuotsuse tegemist ja karistuse täielikku ärakandmist. Arvestades nimetatud varguse katse asjaolusid ja M.T isikut, peab kohus põhjendatuks karistada M.T lühiajalise vangistusega 4 kuud 15 päeva. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb karistust vähendada 1/3 võrra ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Kaitsja esitas kohtule taotluse mitte karistada M.T reaalse vangistusega, sest kuritegude toimepanemisest on möödunud 4-5 aastat. Tal on kergendav asjaolu, ta on arvel töötukassas, tal on alaline elukoht. Kohus kaitsja arvamusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjendustel. Kohus ei peagi karistuse kandmisest vabastamise ebaotstarbekuse eraldi põhjendama. Riigikohtu lahend 3-1-1-138-04, otsuse p 12: „Riigikohus selgitab, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. … Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-14-02 - RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.“ Samas langeb kohtule kohustus lahendada kohtule esitatud taotlused. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtupraktikas on karistusest vabastamise teemat laialt käsitletud ja kohtute seisukohad on selles osas välja kujunenud. Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse kandmisest vabastamine on põhjendatud kergema laadi kuritegude ja lühiajalise vangistuse määra puhul. M.T on süüdi tunnistatud 5 varguse toimepanemises ja kandmisele kuulub 3 kuud vangistust. Sellegipoolest on 13 kaitsja taotlus asjakohane- tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistatakse süüdistatav lühiajalise vangistusega. Kohus märgib, et 3-kuuline vangistus mõistetakse isikule 05.05.2010 toimepandud varguse katse eest, millega tekitatud kahju on hüvitamata ja mille süüdistatav pani toime 6 kuu jooksul peale viimast vabanemist kinnipidamiskohast. Seega et ole asjakohane kaitsja väide, et toimepandust on möödunud 4-5 aastat. Kergendavad asjaolud- puhtsüdamlik kahetsus ja kahju osaline hüvitamine on karistuse suuruse määramisel arvestatud. Asjaolud, et isik on töötu ja omab kindlat elukohta, ei anna kohtule alust arvata, et ta ei pane enam uusi kuritegusid, sest elukoht oli isikul ka varemgi, samuti puudus isikul ka varemgi alaline töökoht. Need asjaolud ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus märgib, et karistusest tungimisi vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas. Sellele on osutatud Riigikohtu praktikas, 3-1-1-10-09: “Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid“. Süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole talle piisav karistuslik meede, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. 2007.aastal oli M.T kahel korral, Viru Maakohtu 02.04.2007 ja 21.08.2007 kohtuotsustega, süüdi tunnistatud ja vangistusest tingimuslikult vabastatud. Mõlemal korral pöörati Viru Maakohtu 16.12.2008 kohtumäärusega vangistused täitmisele, kuna isik ei tulnud kriminaalhooldusega toime. M.T saadeti karistust kandma, mille ärakandmisel jätkas ta ikkagi kuritegelikku tegevust pannes 05.05.2010 toime uue varguse katse. See annab kohtule aluse arvata, et karistamise üks eesmärk, nimelt mõjutada süüdimõistetut, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest, ei ole karistusest vabastamisel ja käitumiskontrollile allutamisel enam saavutatav. M.T puhul ei ole kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks kohtul tekkinud veendumus, et karistuse ärakandmine oleks selle süüdimõistetu puhul ebaotstarbekas meede. Vastupidi, kohtu arvates ainult vangistus on M.T puhul piisav karistusmeede, et ta vähemalt asuks oma käitumist ümber hinnata. Tõkend Kohus leiab, et M.T suhtes tuleb valida tõkendiks vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja vahistada kohtusaalist. Kohtul on piisavalt 14 alust arvata, et vabaduses viibides võib ta hakata uusi kuritegusid toime panema. Ta on varem kriminaalkorras karistatud 9 korral, eranditeta varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Antud kriminaalasjas süüdistatakse M.T 5 varguseepisoodi toimepanemises. Varavastaste kuritegude puhul on retsidiivsuse (ehk kuritegude toimepanemise korduvus) tase kõrgem. Sellest tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud M.T vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud Antud kriminaalasja raames on menetluskuludeks järgmised summad: 417,03 eurot sundraha, 98,94 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 153,40 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest, Kaitsjatasu ja toimiku paljundamise kulud tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava resotsialiseerimise väljavaateid. Kohus arvestab, et kuigi kohtukulud on tekkinud süüdistatava enda õigusvastase tegevuse tõttu, puudub tal alaline töökoht ja seega igasugune seaduslik sissetulek. Ta peab hüvitama kannatanutele tekitatud kahjud. Kohtukulude täielik summa käiks isikule ilmselt üle jõu. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2011 kohtumäärusega RESOLUTSIOON Vabastada M.T (IK: xxx) Viru Maakohtu 05.09.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt 05.12.2011 seoses karistusaja lõppemisega. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun 15 Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 13.12.2011 №oremreferent Liivi Õun