4-11-2411 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2411 (2317,11,005256) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 74

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Ivo Tamla Menetlusalune isik: K.H, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta K.H kaebus Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna patrullpolitseiniku Kaigo Ottensoni 27.05.2011 kiirmenetluse otsusele nr 35 10220112110069 (2317,11,005256) K.

§ 74

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna patrullpolitseiniku Kaigo Ottensoni 27.05.2011 kiirmenetluse otsus nr 10220112110069 (2317,11,005256) K.

§ 7435

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot muutmata ja tühistamata.

1. Tagastada K.H-le tema poolt 13.10.2011 kell 19.10 saadetud kirjalikud tõendid, so kaaskiri, digiallkirja kinnitusleht, fotomaterjal kokku 24 lehel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 19.10.
2. Kassatsioonkaebuse esitamisest 7 päevase 1 teatamise tähtaja korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 18.11.
3. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 19.11.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskonna patrullpolitseiniku Kaigo Ottensoni 27.05.2011 kiirmenetluse otsusega nr 10220112110069 (2317,11,005256) karistati K.H LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot selles, et menetlusalune isik 27.05.2011 kell 01.50 juhtis Ehitajate tee 9 juures Tallinnas sõidukit BMW 320 registreerimismärgiga xxx ja eest ei olnud nähtav algaja juhi tunnusmärk, millega rikkus LE § 127 nõudeid ja pani toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, politseiametniku märkuse peale, et ees puudub algaja juhti tunnusmärk, märkas, et tõepoolest ees tunnusmärki ei olnud. Märgi iseeneslik libisemisvõimalus sellest asukohast on võimalik vaid siis, kui autol on rattad taeva poole. Märk oli politseinike enda poolt sihilikult ära võetud ja kaassõitja ukse sahtlisse pandud sel ajal kui tema koos MI oli käeraudades ja vastu maad. Asetas pärast märgi tagasi. Tegemist oli lavastusega. Seetõttu palutakse vaidlustatud otsus tühistada. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et 27.05.2011 sõitis Nõmme ringil ja tahtis sõita Mustamäe poole, magas teeotsa maha ja läks uuele ringile. Esiratas läks vastu sisemist äärekivi ja auto paiskus eemale. Eravärvides auto tuli selja taha, kaks isikut tulid välja. Üks sihtis relvaga, teine käskis välja tulla, süüde välja keerata. Laskis turvavöö lahti ja rebiti autost välja. Auto otsiti läbi, küsiti dokumente. Küsiti kus on vahtraleht, ütles, et armatuuril. Kui otsima mindi, siis leiti kõrvalistuja ukse taskust. Öeldi, et kirjuta alla kiirmenetluse otsusele, muidu võetakse juhiluba ära, samuti auto ja muidu on ka suur trahv. Sõitis Nõmme mäelt alla, suunaga Õismäe poole, et tuttavatega kokku saada. Tuttavad sõitsid ringi ja ei olnud kindlad kus tuttavad asuvad. Auto kuulus õele Annika K.H-le. Tunnistajana üle kuulatud MI seletas, et olid TTÜ juures, alguses pidid sõitma Õismäele, siis tuli kõne sõpradelt, et nad on Kristiines. Sõidukit juhtis K.H, tema ise istus kõrval. Sõiduk läks käest ära, ringil tegid teise ringi peale, läks vastu äärekivi. Siis tuli politseiauto, kuskil 1-2 meetrit vahet. Tõmbasid relva välja ja neid tõmmati autost välja, pandi raudu, auto otsiti läbi. Teda pandi auto tagaukse juurde seisma, K.H pandi kõhuli. Kui K.H püsti tõsteti, siis lubati teda pokri viia kui ta ära ei lähe. Autol on vahtraleht kogu aeg peal, ees paremal klaasil ja taga, ees tihendi vahel, taga pagasniku luugi kohal akna peal. Kui autost välja tõmmati, siis olid peal. Eemalt oli näha autot ja politseiautot, rohkem autosid näha ei olnud. Nägi, et politseinikud, kollased vestid ja vahet 1-2 meetrit. Tunnistajana üle kuulatud Hendri Lilbok seletas, et 27.05.2011 teostas koos K.Ottensoniga Akadeemia teel liiklusjärelevalvet eravärvides alarmsõidukiga. Nõmme poolt tuli mäest alla suurel kiirusel BMW, tegi pool ringi ära ja siis läks juhtimine käest, sõitis külg ees, esirattaga siseringi äärekivisse, lõi rattad õhku ja siis tagaosaga äärekivisse. Oli alust arvata, et juht on joobes. Väljusid autost ja koputasid klaasile, need aga tahtsid ära sõita. Paarimees sai kõrvalistuja ukse lahti, sealt anti korraldus väljuda. Panid juhi puhuma, see oli kaine. Kontrollisid auto dokumente, juhtimisõigust. Avastasid rikkumise – ees puudus nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk, see oli pandud kõrvalistuja ukse taskusse. See oli ainus rikkumine, mingit kahju ei tekitatud. Kasutasid kiirmenetlust, selgitasid, isik oli rikkumisega nõus. Anti valida kas üld- või kiirmenetlus. Palusid kõrvalistujal ära minna, segas materjalide koostamist. Mööda sõitis patrullpolitsei buss. Tundus, et sõiduk oli sõidukõlbulik ja isik saab ise äratoimetamisega hakkama. Politsei autol vilkurid töötasid 100%, jäävad keset teed seisma, pannakse sisse, et ei ohustaks. Autos olnud isikud uksi ei avanud, tahtsid ära sõita, paarimees sai kõrvalistuja ukse lahti, siis võtmed eest ära. Vahtralehe puudumise eest ei saa juhtimisõigust ära võtta. Taga vahtraleht oli olemas, ees puudus. 2 Tunnistajana üle kuulatud Kaigo Ottenson seletas, et oli graafikujärgselt tööl ja sai väljakutse, misjärel sai uue väljakutse selle kohta, et ülikooli juures keegi kihutab ning liikusid sinnapoole. Mäest tuli alla BMW, sisenes suurel kiirusel ringile, külg oli ees. Vasaku tagarattaga sõitis äärekivisse, siis uuesti äärekivisse. Lülitasid sisse vilkurid. Jooksis kõrvalistuja juurde, aken oli lahti ning kõrvalistuja ütles, et sõida ära ja sõiduk hakkaski tagurdama. Kiirust mõõta ei saanud, oli ebakindel sõidustiil, tegemist kas joobes juhiga, ärandatud sõidukiga. Kontrollisid, taga oli vahtraleht olemas, kinnitatud teibiga, ees ei olnud. Kohal käis patrull, mis läks nende väljakutsele. Kõrvalistuja andmeid kontrolliti, ta oli joobes ja soovitas kõrvalistujal ära minna, et ei segaks. Selgitas mis on karistused, kohapeal juhtimisõigust ära võtta ei saa, seda saaks teha liiklusohtliku olukorra tõttu, samuti auto parklasse viia kui ei ole sõiduki dokumente. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et K.H süü on tõendamist leidnud tunnistajate ütlustega, menetlusalune isik on andnud omapoolsed ütlused. Nähtaval kohal puudus vahtraleht. Maksimumkaristusena on ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut, tegemist on esimese rikkumisega, karistus on määratud 1/5 ulatuses, mis on proportsionaalne. Esitatud kaebus on põhjendamata, määratud karistus õige ja kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7435 lg 1 sätetele karistatakse isikut rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ning väärteo toimepanemise ajal kehtinud liikluseeskirja § 127 sätetele peab esmase või piiratud juhtimisõigusega juhi juhitud sõidukil eest ja tagant olema nähtav algaja juhi tunnusmärk. Samasugune nõue on kehtestatud ka väärteokaebuse arutamise ajal kehtiva liiklusseaduse § 106 lg 3 märgitud nõudega, millist kohustust kinnitab ka LS § 16 lg 2 sätestatu. Sellise nõude rikkumine on aga karistatav käesoleval ajal kehtiva LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Esitatud kaebuses on vaidlustatud väärteo toimepanemist ning asutud seisukohale, et väärteo toimepanemine on lavastatud ja politseiametnikud on algaja juhi tunnusmärgi ise ära võtnud. Selle kinnituseks andis ütlusi ka tunnistaja MI, kes väitis, et K.H juhitud sõidukil oli ees algaja juhi tunnusmärk esiklaasi tihendi vahel ja taga pagasiluugi kohal tagaklaasil ning hetkel, mil ta autost välja tõmmati, olid mõlemad tunnusmärgid alles. Kohus suhtub sellistesse ütlustesse kriitiliselt. Väärteoasjas üle kuulatud politseinike ütlustest nähtuvalt oli tagumine algaja tunnusmärk alles ja see oli K.Ottensoni ütluste kohaselt teibitud. Väärteoasjast saab järeldada, et politseiametnikud said tagumist algaja juhi tunnusmärki näha oma autost juhul, kui see oli otse nende eest seisva sõiduki tagapõlle küljes teibiga kinnitatult. Seda aga ei saanud MI kuidagi autost näha, sest pagasiruum ja tagapõll ei ole üldjuhul läbipaistvad. Kui aga MI pandi oma sõnade kohaselt seisma tagaukse juurde, ka siis ei saanud seda algaja juhi tunnusmärki näha. Seejuures algaja juhi tunnusmärki tagaklaasil ta näha ei saanud, sest seda seal ei olnud. Seega on MI ütlused tagumise algaja juhi tunnusmärgi osas teadvalt valed ning see sunnib sama tunnistaja ütlustesse suhtuma kriitiliselt ka muus osas. Seda, et esimene algaja juhi tunnusmärk oli kõrvalistuja ukse taskus kinnitavad nii K.H kui ka H.Lilbok. Seejuures on H.Lilbok see, kes tegeles K.H-ga, so juhiga ja K.Ottenson tegeles kõrvalistujaga, seega oli kõrvalistuja juhi ukse juures. K.Ottensonilt sai kohtuliku uurimise käigus informatsiooni vaid selle kohta, et ees algaja juhi tunnusmärki ei olnud, kuid selle kohta, et see oleks olnud kõrvalistuja ukse taskus, kinnitust ei saadud. Kui MI seisis parempoolse tagaukse juures, siis pidanuks ta nägema seda, et tema kõrval oleva avatud esimese parempoolse ukse taskusse paneb politseiametnik auto läbivaatuse ajal midagi. Ometigi MI selle kohta mingeid ütlusi ei andnud. Samas tegelesid kaks politseiametnikku üheaegselt nii kinnipeetud kahe isiku kui ka autoga ja sel ajal oli kinnipeetuil aega ka ringi vaadata. MI oli aga auto juures kuni dokumentide vormistamiseni ja alles seejärel aeti ta ära. Seega pidanuks MI taolist väidetavat lavastust pealt nägema. Kaebuses esitatud väite kohaselt saanuks vahtraleht esiklaasilt ära tulla vaid siis kui autol oleks olnud rattad ülespoole, 3 kohtuistungil välistas K.H võimaluse, et äärekivisse sõites saadud löök oleks olnud nii tugev, et märk tihendi vahelt ära tuleb. Seega pidi märk olema ära võetud. Siinkohal leiab kohus, et politseiametniku poolt väärteo toimepanemise lavastamise võimalus on välistatud. Iga avastatud väärteo korral peab politseiametnik hakkama vormistama dokumente, so kas väärteoprotokolle, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, tunnistajate ülekuulamise protokolli või siis kiirmenetlust kohaldades võtma menetlusaluselt isikult selgituse ja koostama ka väärteootsuse, so tuleb koostada hulk dokumente, mis võtab suhteliselt palju aega. Seejuures oli tegemist oma sisult suhteliselt vähetähtsa väärteoga. Samas oli sündmuskohal olnud politseinikel juba kaks väljakutset. Kohus peab ebaloogiliseks, et politseiametnikud hakkaksid väärteo lavastamisega endale tööd juurde tegema olukorras, kus neid ootavad teised sündmuskohad. K.H ja H.Lilboki selgituste kohaselt oli algaja juhi tunnusmärk kõrvalistuja ukse sahtlis. Kohus leiab, et juhul kui keegi tahaks tekitada olukorda, et algaja juhi tunnusmärk puudub, siis võtaks see isik selle märgi ära ja paigutaks võimalikult kaugele, so kas istmete vahele maha, istme patjade vahele, kõrvalistuja jalge ette või istme alla või kuhugi mujale. Käesoleval juhul oli see aga korralikult ära pandud ukse sahtlisse. Seega hoolitses selle tunnusmärgi ärapanija selle eest, et see tunnusmärk ei läheks kaduma, samuti ei määrduks ja teda oleks vajadusel koheselt võimalik omale kohale tagasi panna. Kohus leiab, et väärteo lavastaja nii ei käituks ja selline paigutus pigem viitab sellele, et tunnusmärgi kõrvaldaja on sõiduki kasutaja, kellele on see märk vajalik ka edaspidi. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et kaebuses esitatud väited on paljasõnalised ja ümber lükatud kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Kuivõrd algaja juhi tunnusmärk ei saanud ise ära kukkuda, siis juhtis K.H tema juhitud sõidukit, mille algaja juhi tunnusmärk ees ei olnud nähtaval kohal ning kohus leiab, et K.H on toime pannud LE § 127 nõuete rikkumise ja LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot. Seega on karistus määratud LS § 7435 lg 1 ettenähtud sanktsiooni 1/5 ulatuses, so suhteliselt ettenähtud alammäära lähedasena. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja teda ei ole varem ühegi väärteo eest karistatud, siis vastab suhteliselt leebe karistus süü suurusele ja kaebuse esitanud isiku isikule ning kohus loodab, et määratud karistus täidab oma eesmärki, so sunnib kaebuse esitanud isikut edaspidi loobuma süütegude toimepanemisest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Pärast kohtuliku arutamise lõppemist ilmnes, et K.H on kaebuse arutamisele eelnenud õhtul pärast kohtu tööaja lõppu saatnud kohtusse 15 digifotot. Seejuures kohtuistungil K.H sellest kohtule ei teatanud ega kohtule ei esitanud, samuti ei taotlenud ka tema saadetud informatsiooni uurimist kohtuistungil. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd tegemist on materjalidega, mida kohtuliku uurimise käigus ei uuritud, siis ei saa neid tõendina arvestada ning nad kuuluvad tagastamisele K.H-le. Märt Toming kohtunik 4