lg2 p8,9 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana E.J Süüdistatav E.J, ik. xxx Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada E.J kuriteos
74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata E.J-i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 01. juuni 2011.a kohtuotsusega
sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 (üks) aasta 10 kuule ( 365+10x30=665) ehk 665 vangistuspäevale vastab (665x2) 1330 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd. 1330 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus 2 (kaks) aastat. 4. Üldkasuliku töö tegemisel on E.J kohustatud järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
Prokuröri poolt kohtus E.J ` ile nõutud karistus:
74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata E.J suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 01.06.2011 a otsusega
sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus vangistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, vangistusele 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud (365+10x30=665) ehk 665 vangistuspäevale vastab (665x2) 1330 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd. 1330 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima
sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 3 Kriminaalasi nr 1-11-13543 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav E.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Tsiviilhagile vastuväited puuduvad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab E.J süüdi kuriteos
Kokkulepitud karistus vastab
§-des 56, 74 ja 69 sätestatule. E.J iseloomustatakse kriminaalhooldusest suhteliselt positiivselt , on täitnud temale eelmise kohtuotsusega pandud kohustusi (tl.46). Tsiviilhagi. AS Hanvar poolt on esitatud tsiviilhagi summas 280 eurot. Kohus peab tsiviilhagi rahuldamise VÕS §-de 1043, 1045 alusel põhjendatuks. E.J endal vastuväited tsiviilhagile puuduvad. Asitõendid puuduvad. Tõkend – E.J suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 12/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha suuruseks 417.03 EUR-i (1,5x278.02 eurot). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. E.J-ilt kuulub väljamõistmisele kaitsjatasu summas 83.09 eurot. Kristel Pedassaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.