järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav J.H Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole, väärtegude eest karistatud ühel korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld (alates 17.10.2011) loobus kaitsjast RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.H
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg-te 1, 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.H 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta J.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja J.H-lt menetluskuluna sundraha 200 (kakssada) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et J.H on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu J.H-st süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.10.2011 kella 21.44 ajal Tartumaal Alatskivi vallas Alatkivi-Kolkja tee esimesel kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Golf reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani J.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus lisakaristusena J.H-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Lähtudes
§-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui J.H ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokuröri abi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. 2 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et J.H, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et J.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.H süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peaks kohus KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõistma kaitsjale väljamakstud tasu 19,18 eurot. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades J.H varalist seisundit ja resotsialiseerumist puudutavaid asjaolusid, on põhjendatud tema puhul jätta menetluskulu valdavas osas riigi kanda ja anda KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.