11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-10-8455 06.september 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko ja sekretäri Maris Karna, tõlgi Valeri Helmar juuresolekul, prokuröri Diana Helila ja kaitsja Gennadi Kull osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja U.Z , ik XXX, emakeeleks vene keel, kodakondsuseta, keskharidusega, eluk.xxx, ei tööta, varem kohtulikult karistatud kuuel korral, viimati 14.04.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 120; § 121 järgi vangistusega 8 kuud, millest 3 kuud reaalselt, 5 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; 12.01.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi vangistusega 6 kuud, mis liideti KarS § 65 lg.2 alusel 14.04.2008 otsusega mõistetud karistusega, lõplikuks karistuseks 10 kuud 26 päeva, karistusaja algus 31.03.2009, vabanes 25.02.2010, kinni peetud 20.05.2010-22.05.2010; vahi all alates 06.02.2011 - süüdistuses. Süüdistus: U.Z süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 20.05.2010 kella 13.00 ajal aadressil xxx lõi mitmel korral rusikaga MG pea, näo ja keha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning tekitades kehakevigastusi, mis on fikseeritud AS Ida – Tallinna Keskhaigla XXXpatsiendikaardiga nr R484897, 21.05.2010 ning millest nähtub, et kannatanul oli diagnoositud pea muude osade pindmine vigastus ja rindkerekonfusioon. Seega U.Z teise inimese löömisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.Z-i süüdistatakse selles, et samuti tema 20.05.2010 kella 13.00 ajal aadressil XXX, Tallinn ähvardas oma ema MG tapmisega, nimelt, hoides käes nuga ning öeldes, et üks kord ma sind ikka tapan ära, olles samal ajal agressiivselt meelestatud ning käitudes vägivaldselt. Kuivõrd U.Z on varem korduvalt (14.04.2008 ja 12.01.2009 Harju Maakohtu kohtuotsused) XXX suhtes vägivalda kasutanud, võttis kannatanu ähvardust tõsiselt. Samuti süüdistatakse U.Z selles, et tema 04.02.2011 kella 18.00 ajal aadressil XXX, Tallinn ähvardas Maria U.Z-ile appi tulnut ja samal aadressil viibivat Roman Serenkot tapmisega, öeldes, et ma pussitan Sind surnuks. RSvõttis ähvardust tõsiselt, kuna U.Z ähvardamise ajal hoidis käes kööginuga ning vehkis sellega kannatanu näo ees, olles samas agressiivselt meelestatud. Seega U.Z tapmisega ähvardades, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.Z süüdistatakse selles, et tema, olles 14.04.2008 ja 12.01.2009 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 120 ja KarS § 121 alusel vägivallategude 2 toimepanemise eest XXX suhtes, uuesti, 04.02.2011 kella 18.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides aadressil XXX, Tallinn, lõi MG mitmel korral kätega kehapiirkonda, kägistas ning hammustas väikesõrmest. Sellise tegevusega tekitas U.Z kannatanule tervisekahjustused, mis on fikseeritud 06.02.2011 isiku läbivaatuse protokollis /tlk 5 – 10/ ehk hematoomi rindkere piirkonnas ning paistetuse ja pindmise vigastuse väikesõrmel, samuti põhjustas ta kannatanule füüsilist valu. Seega U.Z järjepideva kehalise väärkohtlemisega pani toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk piinamise. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav oma süüd osaliselt, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused 20.05.2010 episoodi kohta on esitatud järgmised tõendid: Kannatanu XXX21.05.2010 antud ütlustest (tl 2–4, 20–24 kI) nähtub, et poeg U.Z lõi teda 20.05.2010 kella 13.00 ajal rusikaga viis korda vastu pead, vastu alalõuga ning vastu mõlema käe õlavarsi ja selga. Samuti lõi U.Z teda rusikatega vastu õlgu ja nina selliselt, et ninast hakkas verd jooksma. Lisaks lõi süüdistatav teda vastu selga ja jalgadega nimme piirkonda, peale lööke hakkas ta kägistama. Samuti ähvardas teda noaga tappa. Ta tundis peksmise käigus füüsilist valu. Isiku läbivaatuse protokollist (tl 5–6 kI) nähtub, et kannatanu näo piirkonnas on verevalumid, lisatud fotod. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 7 kI) nähtub, et 20.05.2010.a tuvastati U.Z joove 1,80 promilli. AS Ida – Tallinna Keskhaigla XXX patsiendikaardist nr R484897 (tl 25–26 kI), nähtub, et kannatanu MG pöördus haiglasse 21.05.2010 ning tal diagnoositi pea muude osade pindmine vigastus ja rindkere kontusioon. U.Z 21.05.2010 kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 27–29 kI) seletas, et 20.05.2010 haaras MG rinnust kätega kinni, mispeale tõukas kannatanut endast eemale voodile. Ütluste kohaselt ei ole U.Z oma ema peksnud, samuti ei ole ähvardanud teda noaga tappa. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on kinnitatud isiku läbivaatuse protokolliga ja patsiendikaardiga. Kehavigastused on fikseeritud vahetult pärast sündmust, ja vigastuste iseloom langeb kokku kannatanu seletusega, seega kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes. Süüdistatav seletab, et lükkas kannatanut. Arvestades süüdistatava käitumise iseloomu ja joobeastet, peab kohus usaldusväärseteks kannatanu ütlusi. 04.02.2011 episoodi osas on järgmised tõendid: Kannatanu XXX06.02.2011 antud ütlustest (tl 2 – 4 kII) nähtub, et 04.02.2011.a oli ta koos lapselaps RS Tallinnas, XXX korteris, kuhu tuli ka purjus U.Z. Köögis tuli poeg U.Z temale kallale, haaras tema kaelast ning hakkas kägistama. Samuti lõi temale mitu korda kätega vastu keha, ta tundis füüsilist valu. Roman lahutas U.Z-i temast, misjärel süüdistatav haaras köögilaualt noa ning hakkas sellega vehkima, rääkides, et ta tapab Romani ära. Lisaks hammustas süüdistatav kõvasti tema vasaku käe väikest sõrme, mille tagajärjel tundis ta füüsilist valu. 3 Isiku läbivaatuse protokollist (koos fototabeliga, tl 5-10 kII) nähtub, et kannatanu MG olid tuvastatud rinna piirkonnas paremal pool hematoom ning vasaku käe väikesel sõrmel hammastusjärgne jälg. Kannatanu RS 06.02.2011 ja 14.03.2011 antud ütlustest (tl 11–13; 60-63 kII), nähtub, et 04.02.2011 kella 18 paiku kuulis ta XXX korteri köögist vanaema XXX karjumist, kohale jõudes nägi ta kuidas U.Z kägistab MG. RS lahutas süüdistatava MG, mille peale süüdistatav haaras laualt kööginoa ning hakkas tema ees sellega vehkima, lausudes, et tapab Romani ära. Ta võttis süüdistatava ähvardust tõsiselt, sest süüdistatav oli väga agressiivne ja ründas teda, ta ehmus ähvarduse peale ning kartis. Lisaks nägi ta kuidas süüdistatav hammustas MG sõrme. U.Z 07.02.2011 ja 16.03.2011 kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 17–21; 64–69 kII) tunnistas end osaliselt süüdi. 07.02.2011 ta seletas, et kuna ta oli alkoholijoobes, siis ei mäleta, mis ajal ta koju läks ning mis sel päeval toimus. 16.03.2011 antud ütlustes ta täiendas, et ta ainult haaras oma ema XXX käest, et viimast rahustada. Samuti on süüdistatav avaldanud, et tal on kahju, et ta mitme aasta vältel on tekitanud oma ema Maria U.Z-ile kehavigastusi ja füüsilist valu. Käesolevas episoodis nägi juhtunut pealt RS ning ta ka ise osutus kannatanuks: ta astus enda vanaema kaitseks välja ning U.Z ründas ka St. Kannatanute XX X ja RS ütlused haakuvad omavahel, need on omakorda kinnitatud isiku läbivaatuse protokolliga, tekitatud vigastused on fikseeritud ja jäädvustatud fotodele ning kohtul puudus alus neis tõendites kahelda. U.Z-i süü KarS § 120 ja § 122 järgi kvalifitseeritavad kuriteo toimepanemises on tõendatud. U.Z kasutab järjepidevalt vägivalda oma ema suhtes: 14.04.2008.a. kohtuotsusega tunnistati U.Z süüdi ema kehalises väärkohtlemises 11.06; 26.06.2007 ja 17.01.2008.a. 12.01.2009.a. kohtuotsusega tunnistati U.Z süüdi ema kehalises väärkohtlemises 21.06.2008.a. ja 25.10.2008.a., ta vabanes karistuse kandmisest 25.02.2010.a. Käesolevas otsuses käsitleb kohus 20.05.2010.a. ja 04.02.2011.a. episoode. Kannatanu XXX ütlustest nähtub, et vägivald on olnud süstemaatiline ning U.Z on lubanud nagunii ükskord ta ära tappa (tl 3p). Selline käitumine moodustab järjepideva kehalise väärkohtlemise. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Kokkuvõttes tuleb süüdistatav süüdi mõista KarS § 120 järgi, so teise isiku tapmisega ähvardamise eest, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti tuleb süüdistatav süüdi mõista KarS § 122 järgi, so teise isiku järjepideva kehalise väärkohtlemise ehk piinamise eest. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p.3 järgi süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on kõrges eas. Kergendavaks asjaoluks võib pidada kahetsust, mida süüdistatav on kohtueelsel uurimisel avaldanud: tl 66 kII ta kahetseb, et mitme aasta vältel tekitas vigastusi oma emale. 4 Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahelises suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Süüdistatava suhtes on juba kasutatud kõiki teisi mõjutusvahendeid, ka tingimuslikku karistust, kuid määratud katseaja kestel pani ta toime uue kuriteo. Varasemalt on süüdistatavat karistatud kahel korral vägivallategude toimepanemise eest - 14.04.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 120; § 121 järgi vangistusega 8 kuud, millest 3 kuud vangistust kuulus koheselt kandmisele ning ülejäänud 5 kuud vangistust mõisteti tingimisi katseajaga 2 aastat. Uue kuriteo sooritas U.Z katseajal ning 12.01.2009 Harju Maakohtu otsusega karistati teda KarS § 121 järgi vangistusega 6 kuud, mis liideti KarS § 65 lg.2 alusel 14.04.2008 otsusega mõistetud karistusega. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada käitumiskontrolli (üldkasuliku töö tegemine on võimalik vaid käitumiskontrollile allutamisega) isiku suhtes, keda on tulemusteta karistatud tingimusliku karistusega. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest tegemist on suure ühiskonnaohtlikkusega ja laialt levinud kuritegudega ning U.Z on ka varem karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning ta ei ole järeldusi teinud. U.Z on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, kus ta tunnistab, et on oma ema MG mitme aasta jooksul kehaliselt väärkohelnud ning tekitanud talle füüsilist valu. Seega U.Z-i näol on tegemist isikuga, kes kaldub agressiivsusele ning olles alkoholijoobes, kasutab füüsilist vägivalda teiste isikute suhtes. U.Z on teistele isikutele ohtlik. Kohus asub seisukohale, et U.Z-i poolt selline järjepidev õigusvastane käitumine iseloomustab U.Z kui isikut, kes ei ole võimeline seaduskuulekalt elama: olles korduvalt kandnud reaalset karistust ja järjekordselt kahtlustatavana kuritegudes ülekuulatud, ei ole U.Z järeldusi teinud ja jätkab uute kuritegude toimepanemist, seega vangistuse mõistmine on põhjendatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.Z KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada U.Z KarS § 122 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud. KarS § 64 lg.1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks U.Z-ile vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada U.Z-ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses 20-22.05.2010 kolm päeva, tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistuse kandmise alguseks on 06.02.2011.a. Välja mõista U.Z-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot, kriminaaltoimiku koopiate tegemise kulu 2,75 eurot, kaitsjatasu 250,54 eurot. 5 Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „U.Z, 1-10-8455, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 06.septembril 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: