lg 2 p 7, 9 ja V.Z’ süüdistuses
august 2011.a Prokurör Vahur Ve rt e Süüdistatavad 1. U.D – isikukood XXX; Eesti kodanik; kindel elukoht puudub (asub Vanglas - ); keskharidusega; töökoht puudub; kriminaalkorras karistatud 9 korral, viimati Harju Maakohtu 07.01.2011.a otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 8 kuud (vabanes vanglast 11.02.2011.a pärast karistuse kandmist); väärteokorras karistatud korduvalt (üks trahv tasutud); tõkend – vahistamine alates 15.04.2011.a (oli kahtlustatavana kinni peetud 13.-14.04.2011) Kaitsja advokaat määratud korras Riine Lumiste
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (5 kuu) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine jätta muutmata,
lg 1 alusel arvata U.D karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 13.04.2011.a. 2. Süüdi tunnistada V.Z
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu ja 10 päeva) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata V.Z karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (26.27.04.2011) ja kandmisele kuulub 2 kuud ja 18 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.Z 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.
Tõkend - elukohast lahkumise keeld - pärast kohtuotsuse jõustumist tühistada. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata V.Z-ile kriminaalhooldaja.
lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning V.Z pani toime
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja grupis. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör V. Verte leidis, et sõiduauto Volkswagen Transporter vargus koos sõidukis asunud esemetega Tallinnas Sepapaja 5 hoone kõrvalt parkimisplatsilt on leidnud igakülgselt tõendamist kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt. Kuivõrd U.D on süüdi mõistetud 07.01.2011.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, siis on tema näol tegemist varavastaseid kuritegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuga. Kaks kuud pärast vanglast vabanemist on ta toime pannud uue kuriteo. Tema puhul on varavastaste kuritegude toimepanemine kujunenud elustiiliks ning elatusvahendite hankimise mooduseks. Tema suunamine õiguskuulekale eluviisile ei ole võimalik rahalise karistuse mõistmisega. Ta pani kuriteo toime tahtluse raskeima astmega – kavatsetult. Teda on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud vangistusega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. U.D pole võimalik karistada vangistusega sanktsiooni miinimumlähedases määras, vaid vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale sanktsiooni esimese kolmandiku ning keskmäära vahel, ehk 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida KrMS § 4 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust ning karistuse alguseks lugeda 13.04.2011.a. V.Z ei ole varem kriminaalkorras karistatud, karistust kergendavaks asjaoluks on tema puhul süü vabatahtlik ülestunnistamine ning süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Varguse on ta siiski toime pannud tahtluse raskeima astmega – kavatsetult. Tema karistamine rahalise karistusega pole võimalikuks. Kuigi ta hakkas 2010.a. iseseisvalt elama, siis käesoleval ajal puuduvad tal legaalsed sissetulekud. Teda on varem väärteokorras 20-l korral karistatud, millest 19 rahatrahvi on tasumata. Ühtlasi, arvestades toimepandud kuriteo liiki, varavastane kuritegu, esineb eluliselt põhjendatud kahtlus, et rahalise karistuse mõistmisel võib isik vahendite nappusel asuda toime panema uusi kuritegusid. Seetõttu on prokuröri hinnangul ainsaks võimalikuks karistuseks vangistus, mis oleks sanktsiooni alammäära lähedane ning mida ei pöörata täitmisele
Teda tuleks karistada 6-kuulise vangistuse, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra. Kannatanu VI tsiviilhagi summas 349 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt U.D-lt ja V.Z seaduslikult esindajalt AB . U.D kaitsja R. Lumiste ei vaidlustanud U.D-le süüks arvatud kuriteo toimepanemist ega selle kvalifikatsiooni, kuid leidis, et kohtus puhtsüdamlikku süü ülestunnistamist ja kahetsuse avaldamist tuleb lugeda tema karistust kergendavaks asjaoluks. Kaitsja hinnangul on praeguses olukorras tööd raske leida, hankida legaalses viisil ülalpidamist, sel põhjusel inimesed uuesti sellisele teele satuvadki. Tegemist on ühe kuriteoepisoodiga ning karistus võiks olla leebem kui seda taotles prokurör. Neli kuud eelvangistuses oldud aeg võiks jääda reaalse vangistusena ning ülejäänud osas mõista vangistus tingimisi kontrollnõuete täitmisega kriminaalhooldaja järelevalve all. Tal on olemas elukoht Ravi tn üürikorteris ning võimalik vabanedes tuttavate abil tööle asuda ja hakata kahju hüvitama. Tsiviilhagile vastuväiteid ei ole. Süüdistatav U.D tunnistas kohtus oma süüd täielikult, hagi suurusele vastuväiteid ei esitanud, võttis hagi õigeks. Palus mõista talle tingimisi karistus, et ta saaks tööle asuda ja kannatanule tekitatud kahju hüvitada. V.Z kaitsja M. Allikmäe ei vaidlustanud V.Z-ile süüks arvatud kuriteo toimepanemist, kuid pidas võimaliku olevat tema käitumine ümber kvalifitseerida vargusele kaasaaitamisena, kuna auto käivitas ja sellega sündmuskohalt sõitis ära U.D . V.Z seisis sel ajal vaid auto kõrval ja valvas. Ta on end juba eeluurimisel süüdi tunnistanud ning aidanud algusest peale kaasa kuriteo lahendamisele, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Põhjendatuks ei pidanud kaitsja esitatud hagi, kuna kannatanu ei ole esialgses loetelus nimetanud näiteks koormarihma; auto kättesaamisel andis kannatanu allkirja, ega nimetanud lõhkumisega tekitatud kahju või puudusi, mistõttu remondikulud on osaliselt põhjendamata. V.Z süü on oluliselt väiksem kui U.D. Varguse pani ta toime alaealisena, ta oli väljakujunemata isik, kes allus endast 20 aastat vanemale isikule. Tema karistamiseks on piisav 3-kuuline vangistus, mida lühimenetluse tõttu kolmandiku võrra vähendada ning mis jääks kandmisele tingimisi
Mõistetavast karistusest tuleb kantuks lugeda 2 päeva eelvangistust. Kuna E. Rukovski käib tööl mitteametlikult ja sissetulekud on ebastabiilsed, palus kaitsja vähendada menetluskulusid. 5 Süüdistatav V.Z tunnistas kohtus oma süüd ja kahetses toimepandut Avaldas soovi edasi õppida ning elada seaduskuulekalt. Palus mõista vangistuse tingimisi; kinnitas, et saab kontrollnõuete täitmisega hakkama. Tsiviilhagi võttis õigeks, vastuväiteid selle suurusele ei esitanud. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohus leiab, et U.D ja V.Z süü sõiduauto Volkswagen Transporter ja selles asunud erinevate esemete varguses Tallinnas Sepapaja 5 hoone kõrvalt, on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: - V. I kannatanuna antud ütlustega (tl 2 - 5) selle kohta, et ajavahemikul 11.04.2011.a kella 13.00-st kuni 13.04.2011.a kella 08.00-ni varastati Tallinnas Sepapaja 5 hoone kõrvalt temale kuuluv sõiduauto Volkswagen Transporter, registrimärgiga XXX (Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljatrükk tl 7 maksumusega 2000 eurot. Kabiini mõlemal uksel on reklaamkiri „Metallitööfirma Tehnoflex, www.tehnoflex.pri.ee“. Kabiinis olid sõiduki tehniline pass ja liikluskindlustuse poliisid, „kolmnurgad“, tööriistakast ja kilekott pukseerimisköiega. Täiendaval ülekuulamisel (tl 119 - 124) kannatanu märkis, et varastatud auto kättesaamisel tuli see tühjenenud aku tõttu pukseerida. Lisaks oli autol lõhutud süütelukk, juhipoolse ukse sisemine lukustus, osaliselt oli lahti rebitud juhipoolse ukse sisevooderdis. Arvab, et 11.04.2011 autot parkides lukustas ta ainult juhipoolse ukse. Veokikerest oli lahti rebitud tagumine vasakpoolne kummist „pritsija“. Veoauto põhjalt oli ära rebitud ja varastatud 2 mm paksune rihveldatud alumiiniumileht suurusega 2,70 x 1,70 m maksumusega 160 eurot. Kabiinist oli varastatud helkurvest (5 eurot), 1-liitrine õlipudel Adinol SAE 5W-40 (6 eurot), 5 m pikkune lintrihm koorma kinnitamiseks (15 eurot). OÜ RG 11.05.2011.a akti kohaselt on auto Volkswagen Transporter (XXX) remondi maksumus 174 eurot. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 349 eurot - sõiduki pukseerimine, tehniline hooldus ja remont 174 €, varastatud alumiiniumleht 160 €, koorma kinnitusrihm 15 € (tl 135 - 136); - tunnistaja JB ütlustega (tl 13 - 15) selle kohta, et 13.04.2011.a politseitöötajana tööülesandeid täites märkasid nad koos paarimees S. K pärast kella 14.00 Soodevahe külas Roosimäe teel ühe suvila kõrvale pargitud sõiduautot Volkswagen Transporter (XXX). Peagi nägid nad auto juures meesterahvast, kes viskas auto tagakasti mingeid asju, suitsetas, siis sisenes juhi kõrvalistuja lukustamata ukse kaudu kaubikusse ja liikus juhiistmele, käivitas auto, pani esituled põlema, hakkas tagurdama. Näinud politseitöötajaid, suretas mees auto välja ja eemaldus autost kiirelt, käes kollane kilekott. Kinnipidamisel osutus selleks meheks U.D; - XXX külas XXX asuva sündmuskoha vaatlusel (tl 16 - 23) 13.04.2011.a tuvastati seal seisev punast värvi kaubik VW Transporter, reg. nr XXX, mille tagumine stange oli keskkohast mõlkis; uksed, ukselukud ja aknad terved ja nähtavate vigastusteta. Mõlemal uksel valget värvi kirjed „XXX, Metallitööfirma T “. Kabiini sisemist vaatlust ei teostatud; - varastatud auto kui asitõendi vaatlusprotokollist (tl 26 - 34) nähtub, et kaubiku VW Transporter (XXX) vasakpoolse ukse lukk on vigastatud ja ei tööta (foto 6), süütelukk on vigastatud, silindrimehhanism puudub (fotod 8-9). Kindalaekas rahakotis auto registreerimise tunnistus (foto 12); - seoses s/auto Volkswagen Transporter, reg. nr XXX teisaldamisega XXX külast Tallinna linna tekkisid Põhja Prefektuuril menetluskulud 22,88 € ( tl. 24a); 6 - U.D kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 48 - 53, 146 - 152) oma süüd ei tunnistanud ja seletas, et 13.04.2011.a hommikul kella 10 paiku nägi ta oma elukoha lähedal Suur-Sõjamäe rajoonis tänavate vahele pargitud punast värvi veoautot Volkswagen Transporter. Kella 2 paiku päeval nägi, et auto seisab endiselt seal. Läks vaatas uudishimust kaasreisija poolt läbi klaasi sisse ja nägi autol ärandamisjälgi: süütelukku ei olnud ja luku kohal oli auk. Tõmbas ust käepidemest, see oli lukustamata. Vaatas salongi, midagi huvitavat ei näinud, pani ukse uuesti kinni ja läks koju. Autost 15-30 meetrit eemal peeti ta kinni. Temal kaasas olnud kilekotist leitud neoonvesti ja 1 liitrise kanistri autoõliga Adinol võttis ta auto juurest kaasa juhuslikult, sest need vedelesid seal nagu peremehetud. Eduardi ei tunne. Eduardi numbri tema telefonisse võis panna ja ära kustutada naaber, kes vahel kasutas tema telefoni; - U.D kinnipidamisel kaasasolnud mobiiltelefoni №kia 6103 asitõendina vaatlemisel (tl 41 - 46) tuvastati, et selles asus ZEN-kaart numbriga XXX; aadressraamatus nime all Eduard oli nr XXX, millelt oli sissetulnud kõne 10.04.2011.a kell 16:19:03 ning väljuv kõne sellele numbrile oli tehtud 11.04.2011 kell 18:07:59; - asitõendi vaatlusprotokollis (tl 126 -132) on vaadeldud ja fotografeeritud U.D kinnipidamisel tal kollase kilekotiga kaasas olnud erkkollast värvi ohutusvesti ja vedelikku täis Adinol SAE 5W-40 kanistrit, millised on tagastatud omanikule V. I (tl 133); - tunnistaja AK ütlustest (tl 66-70, 71-76) nähtub, et ta oli näinud oma elukoha lähedal SuurSõjamäe tee aianduskruntide piirkonnas Piiri tee lõpus seismas autot VW Transporter (XXX) millega 2011.a aprilli algul või keskel tulid tema juurde U.D ja Eduard, kelle perekonnanime ta ei tea. Kumb neist roolis istus, ei pannud ta tähele. Autol oli punasel fooni valge kiri, seotud sõnaga „metall“. Küsimusele, kelle auto see on, vastas U.D , et laenutas selle sõbralt. Tema palus neil end sõitma võtta, kuid nad vastasid, et ei taha, et ta nendega sõidaks. AK äratundmiseks esitatud fotodel tundis ta näokuju ja tätoveeringu järgi käelabal ära U.D ( tl 78 - 82); - V.Z kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 87 - 94) tunnistas oma süüd ja väitis, et 12.04.2011 kella 10-11 paiku õhtul läksid nad U.D-ga Suur-Sõjamäel Dvigateli tehase lähedale parklasse, sest tahtsid autot varastada. Nad läksid punase veoauto Volkswagen Transporter juurde. V.Z katsus reisijapoolse ukse käepidet, see ei olnud lukus, juhipoolne uks ei käinud lahti. U.D ronis kabiini, tema läks autost tahapoole valvama. Umbes 20 minuti pärast käivitas U.D auto. Tema istus samuti autosse ja nad sõitsid suvilakruntide suunas, kus parkisid auto ja jätsid selle tee äärde, sest kütus sai otsa. Nad kavatsesid järgmisel päeval mõelda, mida autoga teha; tema ei vaadanud, mis oli auto kastis; - ütluste seostamisel olustikuga (tl 97 - 107) V.Z näitas Tallinnas Sepapaja 5 juures kohta, kust nad 12.04.2011.a auto varastasid ning aianduskruntide territooriumil Roosimäe teel näitas kohta, kuhu nad varastatud auto viisid; - AB tunnistajana (tl 141-143A) andis ütlusi, et tema poeg V.Z ei elanud kodus praktiliselt juba 2010.aastal, kuigi kodus on väga soodsad tingimused. Viimati on ta elanud sõbra juures suvilas Suur-Sõjamäe kandis. A. Belova on kriminaalasjas tunnistatud tsiviilkostjaks (tl 144-143). Süüdistatav U.D tunnistas kohtus pärast süüdistusakti avaldamist oma süüd täielikult ning väitis, et tema oli varguse toimepanemise initsiaatoriks. Leidis, et see oli rumal tegu. V.Z-iga oli ta tutvunud suvilas. Soovis, et hagi ainult temalt välja mõistetaks. Hagi suurusele vastuväiteid ei esitanud. 7 Samuti tunnistas oma süüd kohtuistungil ka süüdistatav V.Z. Kodust oli ta lahkunud omal initsiatiivil. Vargus U.D-ga oli olnud nende ühine mõte, mingit survet talle ei avaldatud. Palus hagisumma temalt välja mõista, mitte emalt. Väitis, et töötab mitteametlikult ning sissetulekud olevat tal keskmiselt 100 eurot nädalas. - Harju Maakohtu 07.01.2011.a kohtuotsusega nr 1-10-15108 (tl 192) on U.D
lg 2 p 8, 9 järgi karistatud 8-kuulise vangistusega; - nähtuvalt karistusregistri väljavõttest (tl 197 - 211) vabanes U.D vanglast 11.02.2011.a pärast karistuse ärakandmist. U.D kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest kokku kaheksal korral. Kohus, hinnates ülaltoodud tõendeid kogumis, leiab, et U.D ja V.Z süü V. I kuuluva sõiduauto ja selles asunud erinevate esemete varguses isikute grupis on täielikku tõendamist leidnud ja U.D käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, s.o
lg 2 p 7, 9 järgi ning V.Z käitumine on õigesti kvalifitseeritud
vargus isikute grupis. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus kummagi süüdistatava osas tuvastanud. Sündmuskohale läksid mõlemad süüdistatavad eesmärgiga varastada auto ning nad lahkusid seal koos varastatud autoga. Võõra vallasaja äravõtmiseks tegutsesid nad kooskõlastatult, ühtse tahtluse alusel, vastavalt jagatud rollidele ning see tegu on toime pandud isikute grupis. Tegu oli mõlema süüdistatava osas toime pandud kavatsetult.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus. Kohus ei saa nõustuda kaitsja M. Allikmäe taotlusega V.Z käitumine ümber kvalifitseerida vargusele kaasaaitamisena. V.Z, kes sündmuskohale läks koos U.D-ga eesmärgiga varastada auto, kes sündmuskohal proovis autouksi, kes jälgis ümbrust ajal, kui teine isik püüdis käivitada autot ning koos U.D-ga ka kannatanu autoga sündmuskohalt lahkus, on selle teo kaastäideviija, mitte kaasaaitaja, sest tema teopanus oli oluline selle varguse realiseerumisel.
lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Kohtupraktika on alates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 18.01.05.a. otsusest 3-1-197 -04 (vt. punkt 21) järjekindlalt sisustanud gruppi ehk kaastäideviimist lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohast, mida iseloomustab asjaolu, et tegu kui tervik realiseerub alles siis kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerumisel. V.Z teopanus sündmuskohal oli oluline, mitte teisejärguline selle süüteo realiseerumisel ning arutatav autovargus oli toime pandud isikute grupis. 8 Põhjendatud on kannatanu V. I tsiviilhagi ning tema kasuks tuleb välja mõista U.D-lt ja V.Z-ilt solidaarselt 349 krooni hüvitisena õigusvastaselt tekitatud kahju katteks. Mõlemad süüdistatavad on hagi kohtuistungil õigeks võtnud. Kahju hüvitamise eesmärk tulenevalt VÕS §-st 127 on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Autot varastades tegutsesid süüdistatavad õigusvastaselt ning VÕS § 1043 kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. V.Z vajalike vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel tuleb hüvitis sisse nõuda tema emalt AB , kuna varguse täideviimise ajal oli V.Z alaealine. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatavate süü suurusest, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.
Süü suurust iseloomustab teo toimepanemise tehiolude kõrval ka varastatud asja maksumus. Vargus on kvalifitseeritav
järgi alates 64-eurose asja väärtusest, süstemaatilise varguse puhul ka asjadest alla eelnimetatud väärtust. Kannatanult varstati sõiduauto väärtusega 2 000 eurot ning selles olnud asjad. Kuigi uurimise ajal on kannatanule politsei poolt auto tagastatud, on hüvitamata talle kahjud seoses lõhkumisega ja autost kaotsi läinud asjadega. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et U.D suunamine õiguskuulekale eluviisile ei ole võimalik rahalise karistuse mõistmisega. Varavastaste kuritegude eest on teda varem juba kaheksal korral karistatud ning uue varguse pani ta toime juba kaks kuud pärast vanglast vabastamist. Vargus oli toime pandud kavatsetult. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü tunnistamist kohtuistungil, mis aga oluliselt ei saa vähendada talle mõistetava karistuse suurust. U.D pole võimalik karistada sanktsiooni alalmmäära lähedase karistusega, küll aga võib mõistetav karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. U.D süü suurust ja isikut arvesse võtte ei pea kohus võimalikuks karistada teda väiksema karistusega kui taotles seda prokurör - 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu tuleb vähendada kolmandiku võrra. Seega tuleb U.D kanda 10 kuud vangistust, mille hulka tuleb arvestada ka eelvangistusaeg alates 13.04.2011.a. Sellest kergema karistuse mõistmine ei vastaks ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Süüdlase isikut ja teo toimepanemise asjaolusid arvesse võttes ei pea kohus võimalikuks karistada U.D aga vangistusega tingimisi, s.o. kohaldada tema suhtes
V.Z-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus, et kuriteo toimepanemise ajal oli ta alaealine, teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning karistust kergendavateks asjaoludeks on süü vabatahtlik ülestunnistamine ning süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Siiski tuleb arvesse võtta asjaolu, et ta pani kuriteo toime kavatsetult, mis on tahtluse raskeim aste ning kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et ka V.Z ei ole 9 võimalik karistada rahalise karistusega. Tal on täitmata rahalisi kohustusi paljude tasumata trahvide näol. Selleliigiline karistus ei ole mõjutanud teda mitte enam toime panema uusi süütegusid. Kohus leiab, et otstarbekohane on V.Z-ile mõista lühiajaline vangistus ning jätta see tingimisi täitmisele pööramata, kui V.Z 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
MS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja 10 kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstav tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud. KrMS § 179 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 417,03 eurot. Sõiduauto teisaldamiskuludest (22,88 eurot) jätab kohus kummagi süüdimõistetu kanda poole sellest summast. Kohus ei pea põhjendatuks kaitsja taotlust, et V.Z osas tuleks osa menetluskulusid jätta riigi kanda, kuna tema sissetulekud olevat ebastabiilsed. Süüdistatava enda ütluste kohaselt ei ole ta küll ametlikult tööle vormistatud, kuid tema iganädalane teenistus on 100 eurot. U.D selgituste kohaselt võimaldas tema materiaalne olukord üürida korterit XXX ka ajal, kui ta kandis eelmist karistust. Tegemist on mõlema süüdimõistetu osas töövõimelise isikutega. Kohtul pole alust väita, et menetluskude tasumine käiks neile ilmselt üle jõu ning menetluskulud tuleks jätta riigi kanda. Pärast otsuse jõustumist, s.o. otsuse täitmise käigus on süüdistatavatel võimalus taotleda täitmiskohtunikult ka menetluskulude ajatamist või nende osade kaupa maksmist vastavalt oma varanduslikule seisundile. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 311, 312, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.