lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav J.P ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.11.2011, Varasem karistatus: Harju Maakohtu 12.11.2010 otsusega
lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud
J.P süüdi tunnistada
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.
lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada J.P-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.11.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra so. 3 (kolme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva võrra, mõistes J.P-le 1 kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 (kuus) kuud ja 19 (üheksateist) päeva. 4.
lg 1 alusel asendada J.P-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 199 päeva üldkasulikule tööle 398 (kolmsada üheksakümmend kaheksa) tundi. 5.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.
lg 4 alusel allutada J.P üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 1 aastaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 7.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada J.P järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuistungil süüdistatav J.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 05.11.2011 koostatud Rademar OÜ avaldusest nähtuvalt 05.11.2011 kell 08:30-08:40 J.P väljus kaupluse müügisaalist, möödudes kassarivist Rademar OÜ kauplusele kuuluva ja maksmata jäetud kaubaga koguväärtuses 580,8 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 2) • 05.11.2011 koostatud õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 05.11.2011 kell 08:3008:40 J.P väljus kauplusest Rademar aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn, Rademar OÜ-le kuuluva ja maksmata jäetud kaubaga (meeste dressipluus maksumusega 99,95 eurot, meeste dressipüksid maksumusega 89,95 eurot, naiste jope maksumusega 219,95 eurot, laste püksid 51,07 eurot, naiste jope 119,95 eurot) koguväärtuses 580,8 eurot. Kaup oli rikkumata. (t/l 3) • 05.11.2011 koostatud tunnistaja MRi ülekuulamisprotokolli kohaselt tema tulles 05.11.2011 tööle kauplusesse Rademar (aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn) nägi koristajat J.P lahkumas suure seljakotiga. Palus turvatöötajal kontrollida koristajat ning K.O J.P kotis avastati meeste dressipluus Peak hinnaga 99,95, meeste dressipüksid Peak hinnaga 89,95, naiste jope Roxy hinnaga 219,95, laste püksid Five Seasons hinnaga 51,07 ja naiste jope Puma hinnaga 119,95. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 4) • Väljatrükk Harju Maakohtu 12.11.2010 otsusest kriminaalasjas 1-10-7255, millest nähtuvalt mõisteti Kristina J.P Vinnik´ule (ik xxx)
lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 ja
(t/l 11-18) • 05.11.2011 koostatud kahtlustatava J.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 05.11.2011 kella 06.30 paiku jõudis tööle Rocca Al Mare Keskuses asuvasse kauplusesse Rademar, koristajana. Müügisaalis vaatas riideid, võttis riideesemed, mis talle meeldima hakkasid ja läks nendega riietehoidu, kus pani kahtlustuses nimetatud esemed omale seljakotti. Seejärel koristas veel natuke, võttis oma seljakoti ning lahkus. Rocca al mare keskuse I korrusel pidas teda kinni turvatöötaja ja palus kott ette näidata. Andis turvatöötajale varastatud riideesemed ning ta toimetati politseiosakonda. (t/l 20-23) • MTA-andmedest nähtuvalt Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed J.P tulude kohta 2009 ja 2010 aastal. (t/l 19) 3 Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava J.P süüd tunnistavaid ütlusi, Rademar OÜ avaldust, tunnistaja MR ütlusi, õigusvastase teo toimepanemise akti, Harju Maakohtu 12.11.2010 otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.P käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli J.P temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda on karistatud 12.11.2010
lg 2 p 7, 8 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning inkrimineeritud teo pani ta toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega oli süüdistatav
Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest nähtuvalt peeti süüdistatav koos varastatud esemetega kinni ning varastatu võeti temalt ära, mistõttu jäi vargus tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav küll avaldas kohtuistungil kahetsust, kuid selgitas sellele järgnevalt, et asjaolude kokkusattumisel oli sunnitud teo toime panema. Seega on sisuliselt tegemist õigustusega ning kohus peab taolist kahetsuse avaldust ebasiiraks. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed süüdistataval legaalse sissetuleku kohta 2009 ja 2010 aastal. Vaatamata sellele, et süüdistatav töötas, pani ta töökohal toime varguse katse, mis viitab sellele, et süüdistatava sissetulek ei olnud süüdistatava jaoks piisav ning arvestades süüdistatava võimalikku majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistataval puuduvad küllaldased rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, asjaolust, et süüdistatav pani toime vaid ühe varguse, samuti õigusvastase ründe objektiks olnud vara väärtusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Samas on süüdistatav inkrimineeritud teo toime pannud kohtu poolt määratud katseajal, mis tähendab seda, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub liitmisele
Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varem 1 kord ning puuduvad ka andmed selle kohta, et süüdistatavat oleks pärast kohtuotsust karistatud ka väärteokorras. Süüdistatava ülalpidamisel on ka alaealine laps, mis käesolevaks ajaks töötu süüdistatava jaoks tekitab pingestatud majandusliku olukorra. Arvestades taolisi asjaolusid ning süüdistatava nõusolekut, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada
sätteid, asendades mõistetava liitkaristuse üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda leiab kohus, et valdavas osas tuleb kriminaalmenetluse kulud jätta riigi kanda ning välja mõistetav menetluskulu määrata tasumisele ositi. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.