Obsah (5)
§ 121§ 73§ 319§ 16§ 44KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprillil 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 30.-31.03.201
§ 121
järgi, üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Irina Karo Süüdistatav Z.P Elukoht Xxx, isikukood xxx, EV kodanik, kõrgharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Varasemad karistatused: kriminaalkorras karistamata Tõkend – ei ole kohaldatud Sergei Belov, kohtueelses menetluses vandeadvokaat Galina Tšelnokova Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada Z.P süüdi
§ 121järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
Kohaldada
§ 73
lg 1 ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Z.P ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. Katseaja algus – 07.04.2011.a. Mõista Z.P-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada 1-10-6149 seitseteist) eurot ja 03 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni ehk 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 84 (kaheksakümmend neli) senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 39 (kolmkümmend üheksa) krooni ja 50 (viiskümmend) senti ehk 2 (kaks) eurot ja 52 (viiskümmend kaks) senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Z.P , 1-10-6149, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal süüdistatavale kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 29. aprillist 2011.a. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, esitades määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on Z.P-le esitatud süüdistus selles, et ta, 28.09.2009 kella 19.15 paiku, olles Narva-Jõesuus Mäe 28a maja juures, isiklike vaenulike suhete tõttu lõi rusikaga neli korda Xxxle rindkere ja südame piirkonda, tekitades oma tegudega füüsilist valu. Oma tahtlike tegudega, mis väljendusid valu tekitava füüsilise vägivalla kasutamises, Z.P pani toime
§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Z.P ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. 2
(9)1-10-6149 Prokurör leidis, et Z.P süü on tõendatud ning prokurör palus ta süüdi tunnistada
§ 121
järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust, võttes arvesse, et ta on varem kohtulikult karistamata kohaldada
§ 73
ja mitte pöörata karistust täitmisele, kui Z.P ei pane minimaalse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja leidis, et tema katsealuse süü ei ole tõendatud. Kohus kuulas kohtuistungil peale süüdistatava üle ka kannatanu Xxx ja tunnistajad Xxx, Xxx, Xxx`i ja Xxx. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: - kuriteoteate KrMS § 195 lg 2 korras (tl 33-34); Viru Ringkonnaprokuratuuri teate menetluse alustamata jätmisest (tl 35); jalgpalliklubi FC Narva-Jõesuu iseloomustuse (tl 36); Sampo Pank teatise (tl 44); Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korralduse 17.08.2004.a nr 197 (tl 45-46); Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korralduse 26.10.2010.a nr 331 (tl 53); Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korralduse 30.09.2009.a nr 338 (tl 54-55); Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kirja 21.03.2011.a nr 7-3.1/15-1 (tl 56); ehitisregistri väljavõtte (tl 58); spordiklubi Viktoria iseloomustuse (tl 60); SA Narva Haigla vastuse päringule ja tõendi (tl 6-7); SA Narva Haigla saatekirjad, väljavõtte haigusloost, diagnoosi ja kiirabikaardi (tl 10-15); tunnistaja Xxx`i ütlused (tl 20-23). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Z.P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - kehalises väärkohtlemises, s.o kuriteos
§ 121järgi on tõendamist leidud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud.
Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Z.P realiseeris enda tegevusega
§-s 121 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu 28.09.2009.a kell 19:15 paiku Narva-Jõesuus, Mäe 28 a maja juures. Nimetatud kuriteo toimepanemine on tõendatud kannatanu Xxx ütlustega, mille kohaselt 28.09.2009.a kell 19:15 läks ta koju suvilast, kohtus Z.P-ga, kes ütles, et tahaks temaga rääkida, nad läksid kannatanu suvila väravani. Z.P küsis, mis kannatanul siin ehitatud on. Kannatanu vastas paviljon. Süüdistatav ütles, et miks ilma tema loata on see ehitatud. Kannatanu vastas, et tal pole midagi rikutud, kuna see on ehitatud tema maatükil. Pärast seda hakkas süüdistatav kannatanut lööma, see toimus kohe jalgvärava juures ja ei 3
(9)1-10-6149 löönud ta kannatanut 3-4 korda, vaid 6 korda ja lõi vastu rinda. Süüdistatav lõi rusikaga vastu rinda, kannatanu oli just ravil perearsti juures, tal oli enne seda insult, ta kukkus pikali, nii kõvasti lõi süüdistatav teda. Kui süüdistatav teda peksis, siis vaatas ta ringi, et keegi ei näeks pealt. Kohus peab kannatanu ütlusi usaldusväärseteks, kuna need haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Nimelt kinnitavad Z.P poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist tunnistaja Xxx ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna neid kinnitavad ka teised asjas kogutud tõendid. Tunnistaja Xxx ütluste kohaselt abikaasa on haige inimene, oli insult septembris ja jalutas igal õhtul ja kannatanu teab, mis ajal ta tuleb. Ta muretses, pani riidesse, äkki avanes uks, kannatanu astub sisse, värises üle keha. Tunnistaja aitas tal siseneda, pani diivanile pikali, ta üldse enne ei rääkinud. Tunnistaja küsis talt, mis juhtus, ta vastas, teda lõi Z.P. Rind oli kannatanul kõik punane. Tunnistaja ehmus ära ja mõtles, et mida ta nüüd teeb, äkki kannatanu sureb ära, mõtles, et tal võib uuesti insult juhtuda, kutsus kiirabi ja politsei, kõik protokolliti. Kannatanule tehti mingi süst, ta lamas seal pikali. Järgmisel päeval käisid nad traumapunktis ja perearsti juures, kõik hematoomid olid näha, ta värises üle keha. Nad koos mehega käisid järgmisel päeval traumapunktis. Seal tehti röntgenipilt ja olid hematoomid, olid rinnapiirkonnas just seal, kuhu teda löödi. Jah, just selles kohas, kuhu teda löödi, pilt näitas, et just löögi kohas ja perearst ka nägi, kuna ta riietus tema juures lahti ja arst nägi hematoome. Tema abikaasa tuleb tavaliselt õhtuselt ringkäigult koju pärast kella seitset. Sellel päeval jõudis ta koju, kas kusagil pärast seitset, aga ta tuli hiljem ja tunnistaja hakkas juba muretsema. Ta tahtis talle juba vastu minna, aga kannatanu tuli ise, vaevu, näost valge. See oli septembri lõpus, sest õhtud olid juba hämarad. Kiirabi sõitis välja, loomulikult. Ta nägi abikaasal hematoome rindkerel, sest kui tuli kiirabi, nad riietasid kannatanu lahti ja tunnistaja nägi, siis veel nad tegid talle süsti. Kannatanu ja tunnistaja Xxx ütluseid kinnitavad tunnistajate Xxx ja Xxx`i ütlused, milles puuduvad omavahelised vastuolud. Tegemist on politseiametnikega, kes täitsid kuriteo toimepanemise päeval töökohustusi ning kes ei ole ei kannatanu ega ka süüdistatavaga isiklikult tuttavad. Tunnistaja Xxx ütluste kohaselt on tal töökoht Ida Prefektuuris, ta on vanemkonstaabel, tunneb kannatanut visuaalselt, kuna töötab Narva-Jõesuus kaua. Z.P ei tunne, takistavaid asjaolusid ütluste andmiseks ei ole. Ta sai 28.09.2007.a kokku kannatanuga, detailselt ei mäleta. 28.09 oli väljakutse, kuidas selgitati, ei mäleta. Nad sõitsid välja. Korteris diivanil lamas kannatanu Xxx, ukse avas tema abikaasa, sisenesid kolleegidega korterisse, kannatanu oli diivanil ja selgitas, et tema naaber Z.P lõi teda, konflikti sisu ei mäleta. Kannatanu ütles, et Z.P lõi teda rindu, said aru, et on vaja uurimisrühma, kuna tegu paistab olevat
§-iga 121. Ajaliselt ei mäleta, mis kell juhtus, kuna sündmus oli ammu. Tunnistajale tundus, et kannatanu objektiivselt selgitas kõik asjaolud, teeselda nii ei saa. Ta ütles, et rindkeresse löödi. Ei näidanud, kuhu konkreetselt, aga oli niigi selge rindkeresse. Nimetatud tunnistaja ütlustega haakuvad tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt töötab ta Ida Prefektuuris vanemkonstaablina, süüdistatavat ei tunne, kannatanu nägu on tuttav, takistavaid asjaolusid ütluste andmiseks ei ole. 28.09.2009.a oli väljakutse. Sõitsid väljakutsele, inimene tahtis teha avalduse, oli vaja selgitada sisu. Sisenedes korterisse paariline hakkas suhtlema kannatanuga, tema vahetut osavõttu ei olnud vaja, ta seisis koridoris kõrval ja lihtsalt kuulas. Kannatanu rääkis, et talle löödi, konkreetselt nimetas süüdistatava perekonnanime, oli selge, et inimesele tekitati lööke ja kuna see on kriminaalasja menetlus oli neile teatatud. Kannatanu nimetas Z.P nime. Kannatanu nimetas, et ta sai löögid rinna piirkonda, ta võib eksida. Kannatanu lamas diivanil. Kohus leiab, et tunnistajate Xxx ja Xxx`i põhjendus, mille kohaselt nad ei mäleta täpselt, millal nad viibisid kannatanu juures korteris, on eluliselt usutavalt põhjendatav sellega, et 4
(9)1-10-6149 analoogseid juhtumeid tuleb politseiametnike töös ette igapäevaselt ning nimetatud põhjuse on välja toonud enda ütlustes ka tunnistaja Xxx, mille kohaselt ta ei mäleta, mis kell ta läks kannatanu juurde. Oli vist kas enne lõunat või peale lõunat, selliseid juhtumeid on palju. Ka tunnistaja Xxx ei osanud öelda täpset aega, nimelt tema ütluste kohaselt mäletab ta, et oli valge aeg sellepärast, et oli vist nende hommikune vahetus. Täpselt ei mäleta. Kannatanu ja eelpool nimetatud tunnistajate ütluseid kinnitavad ka tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt 2009.a septembri lõpus õhtul kohtas ta suvilanaabrit Xxxt. Lühikese vestluse käigus ütles kannatanu talle, et teda lõi suvilanaaber Z.P. Tunnistaja pööras tähelepanu, et Xxx oli erutatud, kuid tema näos tunnistaja ei näinud kehavigastusi, Z.P ennast ta ei näinud. Lisaks eeltoodud tõenditele kinnitavad Z.P poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist ka teiste tõenditega kooskõlas olev SA Narva Haigla tõend (tl 7), mille kohaselt on see antud kodanik Xxx suhtes selle kohta, et ta pöördus 29.09.2009.a erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arstiabi saamiseks 29.09.2009.a. Nimetatud tõendi kohaselt diagnoositi tal rindkere põrutus ja pealenaha pindmine vigastus. Samuti haakub teiste juba nimetatud tõenditega kiirabikaart (tl 15), mis on koostatud Xxx suhtes 28.09.2009.a kell 20:49 ning mille kohaselt esines valu rinnal. Kiirabikaardis kaebused, anamnees lahtris on kirjas, et kannatanut lõi tundmatu, millele tugines kohtuvaidluses ka süüdistatava kaitsja. Kohus nõustub Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-67-10 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole patsiendikaardil sisalduv teave kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud isiku kohta hõlmatud arsti eriteadmiste ja pädevusega. Sisuliselt kajastab see teave kannatanu ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta (teo toimepanijad ja toimepanemise viis) kohta, mille arst kandis patsiendikaardile kannatanu poolt arstile antud seletuse järgi. Tegemist on eravestluses arstile edastatud teabega, mis on patsiendikaardi vahendusel jõudnud kriminaalmenetlusse. Kaitsjal oli võimalik kannatanut, kelle ütlused olid dokumendis talletatud, ka vahetult kohtus nende ütluste kohta ristküsitleda – seega oli süüdistatava kaitseõigus tagatud (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-86-06 ja nr 3-1-1-45-07). Kohus leiab, et arvestama peab seda, et tegemist oli n-ö spontaanse ütlusega (res gestae) menetlusvälisele isikule ning seetõttu ei pidanud kannatanu tõenäoliselt vajalikuks arsti informeerida sellest, kes teda täpselt lõi. Kohus saab neid kannatanu ütlusi, mis on kiirabikaardis, arvestada ainult kannatanu kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ning kohtu hinnangul ei muuda kiirabikaardis sisalduvad kannatanu ütlused ebausaldusväärseks tema kohtuistungil antud ütluseid, kuna seee, et kannatanu nimetas enda lööjana talle tuttava isiku on tõendatud tunnistajate Xxx, Xxx ja Xxx`i ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Kohtu sellist seisukohta süvendab see, et ka SA Narva Haigla tõendis (tl 10) on kirjas kannatanu ütlused, mille kohaselt peksis teda tuttav mees. Kohus ei pea süüdistatava Z.P ütlusi selles osas, mille kohaselt tema ei pannud toime talle inkrimineeritavat kuritegu usaldusväärseks, kuna kohtu hinnangul on kogutud piisavalt eelpool nimetatud tõendeid, mis kinnitavad vastupidist ning mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Puuduvad tõendid, mis välistaksid selle, et Z.P pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Süüdistatav on pöördunud kohtueelse menetleja poole kuriteoteatega (tl 33-34), milles on palunud alustada kriminaalmenetluse Xxx suhtes
§ 319järgi ettenähtud süüteo tunnustel.
Viru Ringkonnaprokuratuuri 15.01.2010.a teate (tl 35) kohaselt ei ole aluseid kriminaalmenetluse alustamiseks Xxx suhtes. Nimetatud teate peale oli süüdistataval võimalik edasi kaevata Riigiprokuratuurile, kuid süüdistatav toimiku materjalide kohaselt ei kasutanud seda võimalust. 5
(9)1-10-6149 Kohtu hinnangul ei välista süüdistatava poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemist ka Danske Bank AS Eesti filiaali teatis 30.03.2011.a (tl 44), mille kohaselt on Z.P Danske Bank A/S Eesti filiaali klient, kes on enda kontole 28.09.2009.a kell 10:25 teostanud sularaha sissemakse summas 4000 krooni. Nimetatud kontolt on 28.09.2009.a teostatud maksed läbi Internetipanga kell 15:20:21 ja 16:32:
- Üldteada asjaoluna on Narva ja NarvaJõesuu vaheline vahemaa ca 15 kilomeetrit ning seega oli süüdistataval küllaldaselt aega jõuda pärast sularaha sissemakse teostamist või ka Internetipangas ülekande teostamist Narvast Narva-Jõesuusse. Kohtuistungil oli lisaks eelpool nimetatud tunnistajatele üle kuulatud ka tunnistaja Xxx. Kohtul pole alust kahelda nimetatud tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuid kohus leiab, et ka tema ütlused ei välista süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Nimelt tuleneb tunnistaja Xxx ütlustest, et 28.09.2009.a kohta on raske meenutada, kõik oli neil normaalne, noorem laps õppis
- klassis, tema vaba päev oli ainult kolmapäev ja 5 aasta jooksul nende laps pole kunagi sõitnud bussiga. Kunstikool lõpeb kell 20:20-20:
- Z.P alati võttis lapse peale. Ei saa aru, kuidas sai Z.P kell 19:15 jalutada mööda tänavat, kui see oli esmaspäev, laps oli koolis. Kell 20:00 lõppes kool, koju nad saabusid kell 20:30 või hiljemgi. Ei vahepeal ta kodus ei käi, lapse pealevõtmisega lõppeb linnas olemine. Kunstikoolist sõidab nende koju umbes 15 minutit autoga. Tunnistaja ei mäleta konkreetselt selle päeva sündmusi, räägib üldiselt, kuidas oli korraldatud lapse koolist äratoomine, sest kõik oli niivõrd tavaline. Kui see oli esmaspäeval, siis laps oli kunstikoolis. Tema abikaasa läks lapsele järgi kunstikooli ainult Narvast. Abikaasa kogu aeg töötab Narvas, ootab last, nad käivad poes ja tulevad koju. Kohus leiab, et nimetatud ütlused ei lükka samuti ümber seda, et Z.P pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Tunnistaja ei mäletanud täpselt 28.09.2009.a sündmusi, vaid rääkis üldiselt nende perekondlikust elukorraldusest. Seega võis 28.09.2009.a muusikakoolis tunde ka mitte toimuda või kui need ka toimusid, siis oli süüdistataval piisavalt aega pärast kuriteo toimepanemist jõuda Narva-Jõesuust Narva lapsele muusikakooli järgi, arvestades Narva ja Narva-Jõesuu vahemaad. Kohus leiab, et kohtumenetluses on leidnud tõendamist ka põhjus, miks Z.P pani 28.09.2009.a kella 19.15 paiku toime Xxx kehalise väärkohtlemise. Kannatanu ja tunnistaja Xxx ütlustega on tõendatud see, et süüdistatav ja kannatanu on majanaabrid. Tunnistaja Xxx ütlustest järeldub kohtu hinnangul see, et naabritel on olnud erimeelsusi. Nimelt ei meeldinud tunnistajale see, mil viisil lasi naaber Xxx enda krundilt kuivanud mände raiuda. Mändide raiumist kinnitab Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 17.08.
- a korralduse nr 197 p 1.4., mille kohaselt kooskõlastati ja anti nõusolek puude mahavõtmiseks alljärgnevalt: Narva-Jõesuu linnas Mäe 28 A krundi omanikul Xxx`il teostada raie 4 kuivanud männi osas. Kohus leiab aga, et põhjus, miks süüdistatav otsustas kuriteo toime panna ei ole mändide maha raiumine, vaid soov hirmutada kannatanut ning seeläbi sundida teda kooskõlastama ehitusprojekti. Nimetatud kohtu arvamust kinnitab Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldus 30.09.2009.a nr 338, mille kohaselt keelduti ehitusloa väljastamisest Xxx. Nimetatud korralduse kohaselt projekti läbivaatamisel selgusid järgmised asjaolud: - lisaks tulekahjus hävinud üksikelamu taastamisele on projektiga kavandatud ka abihoone ehitamine E. Vilde 16 kinnistu kirdepoolses nurgas, millega seoses on projektile nõutav lisaks projekteerimistingimustes märgitud Mäe 28a krundi omaniku ka Vilde 18 ja Õnne 18 kruntide omanike kirjalikud kooskõlastused; - projekt näeb ette üksikelamu laiendamist Mäe 28a kinnistu piirini, kusjuures projektile on lisatud Mäe 28a kinnistu omaniku, on olemas Xxx kirjalik seisukoht, mille kohaselt ta ei nõustu hoone laiendamisega ning 8 m kõrguse tulemüüri ehitamisega kinnistu piirile; - projekti asendiplaanil puudub Päästeameti kooskõlastus; - projektiga ei ole kavandatud tänavapoolse piirdeaia kõrguse vähendamist. 10.09.2009.a esitas Xxx uue 6
(9)1-10-6149 ehitusloa taotluse (üksikelamu laiendamiseks) koos Z.P poolt allkirjastatud kaaskirjaga. Ehitusloa taotluse lisana esitatud dokumentides menetluslehes loetletud puuduste kõrvaldamist kajastavaid muudatusi ega täiendavaid kooskõlastusi ei tuvastatud. Seda, et Mäe tänava poole oli ehitanud ebaseaduslik juurdeehitis, mida oleks saanud seaduslikuks muuta kannatanu kooskõlastusega, kinnitab Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldus 26.10.2010.a nr 331, mille kohaselt väljastati ehitusluba üksikelamu rekonstrueerimiseks aadressil Narva-Jõesuu linna Eduard Vilde tn 16 järgmise tingimusega: enne ehitustööde alustamist lammutada ebaseaduslik juurdeehitis Mäe tänava poolt. Nimetatut kinnitab ka väljavõte ehitisregistrist (tl 58), mille kohaselt on väljastatud ehitusluba üksikelamu rekonstrueerimiseks ning dokumendi lisaks on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldus 26.10.2010.a nr 331. Nimetatut kinnitab ka Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21.03.2011.a kiri kannatanule, kust nähtub ka see, et süüdistataval oli plaan ehitusprojekti kohaselt ebaseaduslikult püstitatud juurdeehituse kohale rajada terrass elamu ja Mäe 28 a kinnistu piiri vahel, millega aga kannatanu ei nõustunud. Kohus leiab, et süüdistatav pani
§ 121
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.
§ 16
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav sai aru, et lüües mitmeid lööke teise isiku rindkeresse on tegemist teise isiku kehalise väärkohtlemisega, millega kaasneb ka valu. Süüdistuse, millega kohus on seotud, kohaselt oli tegemist nelja löögiga. Kannatanu ütluste kohaselt oli lööke veel rohkem. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, kuna kannatanu enda ütluste kohaselt pärast seda hakkas süüdistatav kannatanut lööma, see toimus kohe jalgvärava juures ja ei löönud ta kannatanut 3-4 korda, vaid 6 korda ja lõi vastu rindu. Seega kannatanu oli teadlik sellest, et süüdistuse kohaselt oli lööke 4, kuid ta pidas tõe huvides vajalikuks täpsustada löökide arvu. Kohtu hinnangul ei muuda see eeluurimisel antud ütlustes löökide arvu erinev nimetamine kannatanu kohtuistungil antud ütlusi ebausaldusväärseteks, kuna arvestada tuleb ka seda, et kannatanut kuulati vahetult üle peale kuriteo toimepanemist ja seega ei pruukinud ta sellises emotsionaalses seisundis anda edasi kõike toimunut täpselt. Arvestada tuleb ka kannatanu vanust, tal esinevaid haiguseid ja seda, et kannatanu oli vahetult enne kuriteo toimepanemist viibinud haiglas diagnoosiga äge peaaju vereringe häire, mida tõendavad SA Narva Haigla saatekirjad ja väljavõte haigusloost (tl 10-14). Hiljem, olles rahunenud, oli tal aega neid sündmuseid meenutada ning enda ütluseid täpsustada. Samuti leiab kohus, et kõrvutades kohtueelsel uurimisel antud lauset löökide arvu kohta, mis oli kohtuistungil avaldatud, ja kohtus antud ütluseid löökide arvu kohta, tuleneb, et tegemist ei ole vastuoluga. Kohtueelsel uurimisel on kannatanu öeldnud, et Juri lõi rusikaga neli korda talle südame piirkonda. Kohtus ütles ta aga, et kannatanu lõi talle 6 korda vastu rinda. Kohus leiab, et üldteada asjaoluna on südamepiirkond väiksem kui kogu rinnapiirkond. Kuna kohus on seotud süüdistuse sisuga ning selle kohaselt toimus neli lööki rindkere ja südame piirkonda, siis kohus loeb kannatanu ütlustega tõendatuks selle, et süüdistatav lõi kannatanut neli korda rindkere ja südame piirkonda. Järgmiseks tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas J. Nestereno poolt kannatanule neli korda rusikaga rindkere ja südame piirkonda löömise tagajärjel tekkis kannatanul valu. Rahvusvaheline Valu-uuringute Assotsiatsioon (International Association for the Study of Pain) defineerib valu kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat meeltega või tundmuslikult tajutavat aistingut või asjassepuutuva isiku poolt sellise kudede kahjustamisena kirjeldatavat aistingut (www.iasp-pain.org> Resources >Pain Terminology). Valulävi e vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, vastab erinevate inimeste puhul välismõjuri erinevale intensiivsusele (samas). Seega on valulävi subjektiivne nähtus, mis erinevate inimeste puhul erineb. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tuvastatud 7
(9)1-10-6149 see, et ta tundis J. Nestereno löökide tõttu valu. Nimelt tuleneb kannatanu ütlustest, et valu oli veel kaua löökide tagajärjel. Samuti leiab kohus, et hematoomide esinemine tema rindkerel, mis on tõendatud tunnistaja Xxx ja SA Narva Haigla tõendiga (tl 7), kinnitab seda, et löögi jõud kandus suures ulatuses löögist tabatu kehasse üle, millega kaasnes valu, arvestades seda, et lööke oli rohkem kui üks ja ka seda, et süüdistatav on enda ütluste kohaselt tegelenud poksiga, milles ei ole kohtul alust kahelda ning mis kohtu hinnagul muudab tema löögid intensiivsemaks ja kiiremaks, millega kaasneb ka löökide saajal suurem valu. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnagul puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus
§-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava osas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelisena teise astme kuriteo. Kohus võttis asja materjalide juurde süüdistatava taotlusel kaks teda iseloomustavat iseloomustust. Esimese iseloomustuse on väljastanud jalgpalliklubi FC Narva-Jõesuu, mille kohaselt on see iseloomustus antud Xxxi, Narva-Jõesuu linna ühiskondliku organisatsiooni MTÜ Jalgpalliklubi FC Narva-Jõesuu juhatuse liikme poolt hr Z.P-le . Iseloomustus on antud selle kohta, et hr Z.P osutab süstemaatilist kaasabi nende ühingule Narva-Jõesuu linna noorte vaba aja veetmises. Z.P osutab sponsorabi ja õigusabi ning osaleb isiklikult spordiürituste korraldamises Narva-Jõesuu linna noortele. Seega on Z.P näidanud end teadliku ja korraliku ühiskonnaliikmena. Teise iseloomustuse on väljastanud spordiklubi Viktoria ning selle kohaselt on see antud Z.P-le selle kohta, et hr Z.P osutab regulaarselt sponsorabi ja muud toetust laste võrkpalliklubile võistkonna osalemiseks võistlustel Eestis ja välismaal, spordilaagrite läbiviimisel ning spordiinventari soetamisel, mis iseloomustab teda meie ühiskonna korraliku, vastutustundliku ning teadliku liikmena. Kohus leiab, et väga tervitatav ja positiivne on see, et süüdistatav aitab edendada Narva-Jõesuu laste sportimisalast tegevust, kuid see ei vähendada tema süüd käesolevas kriminaalasjas.
§ 121
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et Z.P ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna puuduvad andmed tema tegeliku sissetuleku kohta ning puuduvad ka andmed süüdistatava elatustaseme kohta.
§ 44
lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tulenevalt tõendist isikule tehtud väljamaksete kohta (tl 40) Z.P 2008.a tuludeklaratsiooni ei esitanud. Eeltoodud iseloomustustest tulenevalt on süüdistatav Z.P süstemaatiliselt ja regulaarselt osutanud materiaalset abi spordiga tegelevatele klubidele ja kriminaalasjas avaldatud tõenditest nähtub, et ta tegeleb ka maja renoveerimisega, mistõttu kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole karistuse eripreventiivseid eesmärke võimalik saavutada rahalise karistusega, vältimaks tema poolt uuesti analoogsete kuritegude toimepanemist ning kaitsmaks õiguskorda. 8
(9)1-10-6149 Z.P ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning arvestades tema süü suurust ja seda, et tegemist oli üheepisoodilise kuriteoga peab kohus põhjendatuks karistada teda vangistusega alla keskmist määra. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.P tuleb karistada vangistusega 3 kuud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-199-06). Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine ei ole käesoleval juhul otstarbekas ning seetõttu määrab kohus jätta karistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Katseajaks peab kohus põhjendatuks määrata tulenevalt
§ 73lg-st 3 kolm aastat. V Menetluskulud Tulenevalt Kr
MS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Z.P-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 417, 03 eurot, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale Galina Tšelnokovale väljamakstava tasu (kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 420 krooni ehk 26, 84 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 287, 60 eurot) ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 39, 50 krooni ehk 2, 52 eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 309 lg 3, 311, 313, 315. Mari-Liis Avikson Kohtunik 9
(9)