Toimik nr 1-10-1316 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.jaanuaril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-1316 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.01.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu H.A , isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 22.08.2011 kohtuotsusega tunnistati H.A süüdi KarS § 424 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.06.2011-21.08.2011, s.o 1 kuu 28 päeva. Kandmisele kuulub alates 22.08.2011 6 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse algus 25.06.2011 ja lõpp 25.02.2012. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.12.2011. Kinnipidamisasutusest H.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vanglas viibides ei ole kinnipeetav läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi. Riigikeelt ei valda. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda ema Jxxx Gxxx korterisse xxx. Käesoleval ajal elab korteris Jxxx Gxxx üksi, kes on töövõimetuspensionär. Isikul on põhiharidus, eriala puudub. Vabanedes isikul kindel töökoht puudub, töökogemused on vähesed. K-raha andmetel on tasumata rahalisi nõudeid ca 1800 1
(3)eurot. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud alkoholijoobes autojuhtimise eest, mis näitab isiku riskivat ja hoolimatut elustiili. Vabaduses oli isik fentanüüli ja amfetamiini juhutarvitaja veenisiseselt. Kinnipeetav on impulsiivse käitumisega, teeb otsuseid mida hiljem kahetseb. Jätkuvad kuriteod alkoholijoobes autojuhtimise eest näitavad isiku negatiivseid hoiakuid ühiskonda. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla toetab kinnipeetava H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna see annab võimaluse allutada isikut kõrgemale järelevalvele. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht aadressil xxx. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava ema Jxxx xxx kes on töövõimetuspensionil. Kinnipeetava ema on nõus H.A vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanemise korral kindel töökoht puudub. Eriala puudub ja töökogemused on vähesed. H.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult toetab H.A tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et H.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, k atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud liiklussüütegude (mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis) toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, ühel korral on karistus pööratud täitmisele. Viru Maakohtu 02.02.2009 kohtumäärusest on näha, et H.A hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest (80 ÜKT tunnist täitis vaid 2 tundi) ja ei täitnud registreerimisnõuet. Käesoleval ajal kannab karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7) on näha, et H.A on 8 korral karistatud väärteokorras, nendest 3 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 3 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobeseisundis juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus H.A puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 22.12.2015. Vabanedes on H.A kindel elukoht oma ema Jelena H.A juures aadressil Uus 5a15, Kohtla-Järvel. 2
(3)Vabanemisel puudub H.A kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul puudub eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades H.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (4 korral karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (käitumiskontrollnõuete rikkumine, hoidus kõrvale üldkasulikust tööst) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, viimasel kriminaalhooldusel hoidus kõrvale üldkasuliku tööst (80 ÜKT tunnist täitis vaid 2 tundi), ei käinud registreerimisel, karistus oli täitmisele pööratud). Seega kriminaalhooldus ei osuta H.A-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba korduvalt käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kõik H.A poolt toimepandud süüteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh us süüdimõistetu H.A temale Viru Maakohtu 22.08.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)