ja § 266 lg 2 p 2 järgi käskmenetluses Süüdistatav S.V Sündinud xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aakond; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: vandeadvokaat Uno Paimets Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 4 korral: 1) 08.07.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt AS § 70 järgi rahatrahviga 300 krooni, rahatrahv tasutud; 2) 08.07.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt AS § 70 järgi rahatrahviga 600 krooni, rahatrahv tasutud; 3) 07.08.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt
lg 1 järgi rahatrahviga 1200 krooni, rahatrahv tasumata; 4) 08.08.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt AS § 70 järgi rahatrahviga 600 krooni, rahatrahv tasumata RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada S.V
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära ulatuses, s.o 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse. Süüdi tunnistada S.V
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära ulatuses, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni riigituludesse.
lg 1 alusel määrata S.V-le mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 5 (viis) kuu jooksul, s.o igakuiselt
Peale selle tema, olles alkoholijoobes, 02.11.2007.a kella 21.00 ja 22.00 vahel Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tungis ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt ukse lõhkumise teel korterisse, kus peksis xxxxxxxxxxxxx korduvalt rusikatega näkku ja jalgadega kõhtu, selga ning näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – peapõrutuse. Seega pani S.V toime
Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada S.V
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o 2000 krooni riigituludesse.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses, s.o 3000 krooni riigituludesse.
lg 1 alusel määrata S.V-le mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi, s.o igakuiselt 21. kuupäevaks vähemalt 600 krooni kuus alates 21.05.2008.a kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.V puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades S.V süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades S.V tööalast seisundit võib
Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei ületa prokuröri taotletud määras ühte aastat. Kannatanu xxxxxxxxxxxx poolt on esitatud varaline nõue summas 500 krooni. Varaline nõue tuleb rahuldada ja välja mõista S.V-lt kuriteoga tekitatud kahju katteks 500 krooni xxxxxxxxxxxxxkasuks. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub S.V-lt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 6525 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses S.V-le riigi õigusabi vandeadvokaat Uno Paimets. Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 420 krooni ühe menetlustoimingu kohta. Korra § 1 lg 2 järgi lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 29,80 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.