1-07-4614\8

Kriminaalasi nr. 1 – 07 - 4614 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunil 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Natalja Kutepova kaitsja: Toomas Bekker osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas G.J ik. xxx, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töök. AS S , eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistamata süüdistusasja KarS § 199 lg. 1, § 209 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: G.J on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta 09.12.2005 a. kella 17 ajal Tallinnas Xxxasuvas korteris xxx pettis TK välja raha 3000 krooni. 03.12.2005 a. nende vahel sõlmitud suulise üürilepingu kohaselt 1 kuu üüri eest väidetavalt G.J-ile kuuluva korteriüüri eest, tekitades selliselt TK varalist kahju 3000 krooni. Seega G.J oma sellise tegevusega pani toime KarS § 209 lg. 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ehk kelmuse. Samuti tema 30.04.2006 a., olles tööl AS GT Punase tn. tanklas klienditeenindajana, võttis tankla kassast ära 10500 krooni, tekitades selliselt AS-le GT varalist kahju 10500 krooni. Seega G.J oma sellise tegevusega pani toime KarS § 199 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk varguse. Süüdistatav G.J tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon KarS § 199 lg. 1 järgi tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 201 lg. 1 järgi on põhjendatud ning süütegude toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et 2005 a. sügisel ta müüs enda korteri XXX SR. Sama aasta detsembris ta tutvus interneti kaudu Timo nimelise noormehega. Ta pakkus Timole üürida enda endist korterit summas 3000 krooni kuus. Kohtumisel tema eelnevas korteris Timo andis talle 3000 krooni. Timole teatas, et ta elab alaliselt Tartus ning korter kuulub talle. Ta andis Timole korterivõtmed ja lahkus. Saadud raha kulutas enda huvides, sest sel ajal oli tal raske majanduslik olukord; samuti kinnitab ütlusi, et olles teist päeva tööl Punase tn. bensiinijaamas klienditeenindajana ja tal tuli mõte kassast raha võtta, kuna majanduslikult oli tal raske olukord. Kuna paariline oli teises ruumis, ta võttis enne väljumist kassast u. 1 cm paksuse rahapataka. Summa võis olla 10500 krooni. Tal ei olnud veel sõlmitud töölepingut ega materiaalse vastutuse lepingut. Raha kulutas enda huvides. Kahetseb juhtunut ja soovib tekitatud kahju hüvitada. Kohtuistungil antud selgitustes annab ütlusi, et Kirsile ütles enda olevat korteri omanikuna, kuid tegelikult ta oli selles korteris üürnikuks. Samuti selgitab, et bensiinijaamas ta töötas alles teist päeva ja mingit materiaalset vastutust ta ei omanud ega mingit dokumenti selle kohta ei olnud ega allkirja ei andnud. Raha kulus tal korteriüüri tasumiseks. Tal on nelja ja poole aastane laps, kes praegu on tema vanemate juures. Elab elukaaslasega. Kannatanu TK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 03.12.2005 a. läbi interneti alustas vestlust G.J ja pakkus ühetoalist korterit XXXüürile anda. G.J pidi olema korteri omanik. Samal päeval ta kohtus G.J-iga nimetatud aad-ressil ning sõlmisid suusõnalise lepingu. 09.12.2005 a. ta maksis vastavalt kokkuleppele Luha-laidile 3000 krooni üüri eest ja ta kolis korterisse. Seejärel G.J kadus ja teda rohkem ei näinud. 21.12.2005 a. at tuvastas, et nimetatud korteriomanik on SR. Kokku tekitati talle kahju summas 3000 krooni. Kannatanu esindaja LN kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 27.04.2006 a. käis töövestlusel G.J ja 30.04 tuli tööle Punane 16 tanklasse ja pidi sel päeval töötama kuni kell 20-ni. Kella 18 ajal G.J ütles paarilisele, et käib korraks kodus, kuid tagasi enam ei tulnud. 01.05 avastati seifist, et G.J oli kahele ümbrikule nr. 8, 9 ja 10 kirjutanud summad 13000 krooni, 6000 krooni ja 1000 krooni, kuid ümbrikutes oli kokku raha ainult 9500 krooni, seega puudujääk 10500 krooni. G.J-iga telefoni teel ühendust ei saanud. Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning tutvunud süüdistatava kui ka teiste kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, samuti kontrollinud toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas TK avaldusega / t.l. 2 /, LN avaldusega / t.l. 50 /, kassa inventuuriaktiga / t.l. 55 – 58 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus, kogutud materjalide alusel ja G.J poolt antud ütlustest, leiab, et G.J-ile esitatud süüdistus on õige, sest ta esitles kannatanule kui kortrei omanikku ja võttis ka üüri ettemakse, kuid tegelikult korteri omanikuks oli hoopis R . Samuti bensiinijaamas töötades tal ei olnud materiaalse vastutuse lepingut ja klientidelt saadud raha ta omastas ebaseaduslikult. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, alaealise lapse kasvatamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada G.J KarS § 209 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust Süüdi tunnistada G.J KarS § 199 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks lugeda 6 ( kuus ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust. KarS § 73 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui G.J 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu KarS § 68 lg. 1 alusel karistuse täitmisele pööramisel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg
2. juunist 2007 a. kuni 28.juunini 2007 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva 2 Välja mõista G.J-ilt sundraha 5400 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista G.J-ilt kaitsjatasu 3452.40 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 4 Välja mõista G.J-ilt tsiviilhagi TK kasuks summas 3000 krooni 5 Välja mõista G.J-ilt tsiviilhagi GT AS kasuks summas 10500 krooni 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /