1-06-15031\6

(00231502491)Kohtukoosseis Eesistuja Märt Toming Rahvakohtunikud Eneli Perolainen, Silvia Riige Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi H.H süüdistus KrK § 142 lg 3 p 4 järgi Üldmenetlus Prokurör Elle-Mai Velling Süüdistatav H.H Ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Varasem karistatus:

1. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 07.02.1973 otsusega KrK § 1821 lg 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat 6 kuud
2. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 20.05.1983 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat
3. Harju Rajooni Rahvakohtu 04.04.1988 otsusega KrK § 139 lg 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat
4. Tallinna Linnakohtu 03.03.1998 otsusega KrK § 85 lg 1; 15 lg 2 ja 139 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat
5. Tallinna Linnakohtu 06.07.1998 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat
6. Hiiu Maakohtu 11.05.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 4 kuud
7. Pärnu Maakohtu 05.10.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 1 4, 7, 8 ja 25 lg 1, 2, 4; 209 lg 2 p 1 ja 25 lg 1, 2 järgi vangistus 2 aastat ja 6 kuud, KarS § 74 lg 2 järgi kohelelt kuulus ärakandmisele vangistus 6 kuud ja KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi jäeti kohaldamata vangistus 1 aasta 9 kuus katseajaga 1 aasta ja 6 kuud Kaitsja Advokaat Anatoli Jaroslavski RESOLUTSIOON
8. H.H KrK § 142 lg 3 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista.
9. A-Selver AS esitatud tsiviilhagi 355 617 krooni nõudes jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata.
10. H.H määratud kaitsjale makstud tasu summas 2774 krooni ja 10 senti jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: H.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KrK § 139 ettenähtud kuriteo, hilisema rahasaamise eesmärgil 02., 03., 04., 07., 08.,
11. juunil 2000 helistas enda isiku tuvastamise takistamiseks erinevatest Tallinnas asuvatest telefoniautomaatidest Tallinnas Rummu tee 2 asuva A-Selver AS kaupluse Pirita Selver infoleti telefonil nr xxx ja ähvardas telefoni teel panna nimetatud kaupluses lõhkema pomm, so hävitada ja rikkuda kaupluse vara, nõudis kaupluse juhtkonnalt 1 000 000 krooni üleandmist
12. juuniks 2000 ja helistades kauplusse nimetatud numbril 11.06.2000, nõudis 5 000 000 krooni üleandmist 12.06.2000, lubades raha saamisel lõpetada pommiähvarduste tegemine, kusjuures 02.06.2000 kuni 08.06.2000 pommiähvardustest tulenenud müügitegevuse seiskumisega kaupluses põhjustas A-Selver ASle kokku materiaalset kahju 333 000 krooni, mis koosneb nimetatud kuupäevadel saamata jäänud müügitulust ja kaupade allahindlusest ning riknemise tõttu mahakandmisest. Sellega pani H.H isikuna, kes on varem toime pannud KrK § 139 ettenähtud kuriteo, toime enda isiku tuvastamist takistaval viisil võõra vara üleandmise nõudmise ähvardusega hävitada ja rikkuda vara, millega põhjustas suure varalise kahju, so KrK § 142 lg 3 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud H.H end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et istus ära kolm aastat, südametunnistus on puhas. SR ei tunne, ei ole kohtunud temaga. Reeda nimeline isik on tuttav, see on S ühe venna abikaasa. Telefonikõne R oli peale pressitud. Arestimajas anti sigaretid Marlboro ja öeldi, et helista. Mäletab mida rääkis R . Ei taha kõnest rääkida, see ei ole määrav. Rääkis mis pähe tuli, ei pea teadma, mis toimub. Kaotas kinnipidamisega palju raha, äriasjad. Teate pidi edasi ütlema JS, oli temaga isiklik asi. Kuritegu toime pannud ei ole. Vihavaen oli TS aastast
13. 2 Kasvõi sellepärast pidi teda kinni pandama. Anonüümne tunnistaja püüab oma meest vabaduses hoida. Kannatanu A-Selver AS esindaja MM seletas, et varalist kahju tekitati 355 617 krooni ulatuses. See varaline kahju koosneb saamata jäänud tulust, mahakantud kaupadest ja täiendavast tasust turvateenistuse jaoks. Kõik tsiviilhagi puudutavad dokumendid on kriminaaltoimikus olemas. Saamata jäänud tulu tuleneb võrdlusest eelmiste päevade andmetega kui kauplus suleti. Tunnistaja MS seletas, et oli 2000 aasta juunis Tallinna Kaubamaja grupi turvaülem, kontserni kuulusid ka Selveri kauplused. Pirita Selver avati 2000 aasta maikuus. Tööl oli kaks turvatöötajat, neist üks vahetuse ülem. Nende päevadega seotult telliti kolm-neli korda lisajõudusid ja patrullekipaaž. Telliti Akropolist, mis valvas kõiki objekte, sealhulgas ka Pirita Selverit. Võimalik, et lepiti kokku lisaturvatöötaja ja hinna suhtes. Kui oli kiire, siis helistas turvafirmale ja lepiti kokku suusõnaliselt hind, töö, töö teostamise meetodid. Hiljem aktsepteeris. See oli usaldus. Täpselt ei suuda enam meenutada, oli üks lisaturvatöötaja ja patrullekipaaž. Telliti sõltuvalt vajadusele ja hetkeolukorrale. Akropol osutas teenust vastavalt lepingule ja lepingu kohaselt oli üks turvatöötaja ja vahetusturvaülem. Viidatud arve on ilmselt kogu kuu turvateenuse eest, mis peaks sisaldama ka lisateenuseid. Juulikuuks oli pommiähvarduse asi lahenenud, sellest ka erinevused arvete summades. Arvutustega tegeles raamatupidaja, järelikult ta aktsepteeris arvet. Kui on eriolukorrad, siis on usaldus ja kui 10 minuti pärast vaja, siis ütles hinna telefoni teel. Kauplus tehti tühjaks inimestest 6-7 korda. Pärast seda enam mitte. Uutele kõnedele enam ei reageeritud, sellega tegeles politsei. Helistati infoletti, oli diktofon, mille kassetid andis üle politseile akti alusel. Tunnistaja MK seletas, et töötas 2000 aasta juunis Pirita Selveris infolauas klienditeenindajana. Oli hommikul tööl ja üks meeshääl küsis direktorit. Vastas, et direktor on teisel numbril. Siis teatati, et õhtul kell 6 või 7 pidi plahvatama pomm. Kõne pikkus oli paarkümmend sekundit. Räägiti eesti keeles. Helistaja tundus keskealine, mitte noor. Kõne oli lühike, mingeid järeldusi helistaja kohta teha ei saanud. Helistati kaks või kolm korda, täpselt ei mäleta. Öeldi, et plahvatab pomm, kellaaeg ka, sisu enam ei mäleta. Rohkem ei tahtnud midagi. Kõne oli hommiku poole, pärast kaupluse avamist. Kõnesid ei lindistatud. Temale mingeid nõudmisi ei esitatud. Hiljem vastas kõnedele SR. Kas SR nõudmisi esitati, seda ei mäleta. Mäletas kindlasti paremini 05.06.2000 kui teda üle kuulati. Ei mäleta üldse sellise kõne vastuvõtmist nagu ülekuulamises märgitud. Nii palju kui tema kõnesid vastu võttis oli sama helistaja. Helistajal oli tavaline hääl, hääletämbri järgi otsustas, et ei olnud noor inimene. Ei oska öelda, kas H.H hääl oli. Ei usu, et lindilt enam ära tunneks. Tunnistaja SR seletas, et töötas 2000 aasta juuni alguses Pirita Selveris klienditeenindajana. Telefonikõnede kuupäevad ei ole enam meeles. Võttis vastu vist neli telefonikõnet kui mees helistas ja on pomm ja mis kell lõhkeb ja tahtis miljoneid kroone. Hääle järgi oli helistaja umbes 50 ringis. Sellest on seitse aastat möödas, siis oli hääl äratuntav, võttis neid kõnesid vastu. Viis miljonit krooni pidi viima Kadriorgu ühe kohviku juurde, pidi seal ees kokku saama. Nõudmisi esitati üks kord. Kohtuistungil avaldatud kõned 05.06.2000 ja 11.06.2000 olid tõepoolest. Eeluurimisel kuulata antud kõne tundis ära. Äratundmisel esitati kuulamiseks mitu häält. Nüüd ilmselt enam ära ei tunneks. Ei saa kinnitada, et süüdistataval on sama hääl. Anonüümne tunnistaja leppenimega Artur seletas, et teadis pommiähvardustest Selverile lehtede kaudu, hiljem inimeselt, kes seda oli teinud. See oli H.H. Sattus juhuslikult ühte kohta Juhkentali tänaval ja nad jõid seal. Jutu käigus tuli välja. Rääkis, et ta saab selle eest raha. Käsud saab KK käest, kes on ka poe omanik, vist konkurent. Täpset summat ei tea, vist miljonid. Politseis anti kuulata linte tema häälega, tundis ära kui tuttava hääle. Ta kõnemaneer on eriline. JV nimelist teab ka natuke. Pärast seda on teda korra linnas näinud, aasta tagasi. Pommiähvardusi oli nii palju, ei osanud arvata, et tema selle taga on. Ajalehtedes oli ainult informatsioon selle kohta, et pommiähvardus, muud midagi. Lehes ei öelda seda, kas mees või naine tegi pommiähvardusi. Ta rääkis sellest kogu seltskonnale. Ei oska praegu öelda, kes veel 3 seda jutuajamist kuulis. Mingi 5-6 inimest käis seal edasi-tagasi. Kes kutsus politseisse ütlusi andma, seda praegu öelda ei oska. Teab, et JV käis ütlusi andmas. Kuulata antud lintidest enam täpselt ei mäleta, H.H jutt oli seal peal. Politsei andis kuulata. Politsei ei öelnud kelle hääl peal on. Kuulata anti kahte kolme linti, ei mäleta. Lindil oli H.H jutt, ta helistas kuhugi. Kuulata anti selleks, et ära tunda kes räägib. Tundis H.H hääle ära, kuid jutu sisu ei mäleta. Kuulati üle pommiähvarduste pärast. Ei mäleta kas need lindistused sisaldasid endas pommiähvardustest mingeid fraase. Tundis ära H.H-le iseloomuliku fraasi. Lintidelt tundis ära ainult H.H hääle, teisi hääli ei tundnud. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: 05.06.2000 koostatud Tallinna Kaubamaja AS avaldus, millest nähtuvalt tegi tundmatu kodanik 2, 3, 4 juunil 2000 pommiähvarduse kauplusele Pirita Selver aadressil Rummu tee
14. Tundmatu mees vanuses 40-55 aastat, eesti rahvusest, helistas eesti keeles kaupluse infoleti telefonile xxx ning teatas, et kell 18.05 lõhkeb kaupluses pomm. Koheselt peatati müügitegevus ning turvatöötajate poolt evakueeriti kliendid ja teenindav personal. Päästeameti andmetel pommi ei leitud. Kaupluse telefonikeskjaama andmetel helistati 02.06.2000 kell 10.37 telefoniautomaadist Lastekodu 16, 03.06.2000 kell 10.53 telefoniautomaadist Narva mnt 4, 04.06.2000 kell 11.05 telefoniautomaadist Sõpruse pst
15. 04.06.2000 telefonikõne on salvestatud diktofonilindile. (t/l 3) 15.06.2000 koostatud A-Selver AS avaldusest nähtuvalt tegi tundmatu kodanik 2, 3, 4 juunil 2000 pommiähvarduse kauplusele Pirita Selver aadressil Rummu tee
16. Tundmatu mees vanuses 40-55 aastat, eesti rahvusest, helistas eesti keeles kaupluse infoleti telefonile xxx ning teatas, et kell 18.05 lõhkeb kaupluses pomm. Tõenäoliselt sama meeskodanik helistas infoleti telefonile ning teatas 7 ja 8 juunil, et 18.05 lõhkeb kaupluses pomm ning 09.06, et kell 20.00 lõhkeb kaupluses pomm. Kõikidel nimetatud kuupäevadel peatati koheselt peale helistamist müügitegevus ning turvatöötajate poolt evakueeriti kliendid ja teenindav personal. Kauplusest pommi ei avastatud. Müügitegevuse seiskumisega on kauplusele tekitatud otsene kahju 333 000 krooni ulatuses, mis koosneb nimetatud kuupäevadel saamata jäänud müügitulust ja kaupade allahindlusest ning riknemise tõttu mahakandmisest. (t/l 5) 02.06.2000 koostatud Ida Politseiosakonna politseivaneminspektori ettekandest nähtuvalt 02.06.2000 kell 10.53 sai korrapidajalt väljakutse Pirita Selverisse, kuhu tehti pommiähvardus. Pirita Selverist olid inimesed evakueeritud ning kohapeal käis Päästeameti pommirühm koos teenistuskoertega. Kell 13.20 lõpetasid Päästeameti pommirühm otsimise, pommi ei leitud. Pirita Selveri infotöötajalt MK võetud seletus intsidendi kohta. MK sõnul oli pommiähvardaja umbes 40 a meesterahvas, kes rääkis madala tooniga ja eesti keeles. Kõne oli konkreetne, et poes on pomm, mis lõhkeb kell 18.
17. (t/l 7) 02.06.2000 koostatud M-MM ettekandest nähtuvalt liikus M-MM müügisaalist kassatsooni ja talle viipas käega infotöötaja MK, kes teatas, et tema infotelefonile helistas keegi vanem mees ja teatas poes olevast pommist. Pomm pidi lõhkema kell 18.
18. Andisd sellest kohe teada MS ja ME. Mõne minuti jooksul saabus politsei. Palus klientidel lahkuda. Kell 12.28 saabus kauplusesse pommirühm. (t/l 9) Ida Politseiosakonna politseivaneminspektori Raul Koppelmaa õiendist nähtuvalt vestles politseiametnik infoliini 1182 töötajaga, kes teatas, et 02.06.2000 kell 10.17 helistati talle Lastekodu 16 asuvast telefoniautomaadist ja küsiti Pirita Selveri infolaua telefoni numbrit. (t/l 11) 03.06.2000 koostatud Ida Politseiosakonna politseinooreminspektori Tarmo Leheroo ettekandest nähtuvalt sai politseiametnik korrapidajalt väljakutse selles, et kell 11.05 tehti pommiähvardus Pirita Selverile Rummu tee
19. Kohale sõitis ka Päästeameti pommigrupp ja koer. Kell 12.30 oli pommi otsimine lõpetatud. Pommi ei leitud. (t/l 13) 03.06.2000 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Narva mnt 4 asuvat telefoniautomaati, kust võeti kaasa riide jäljend. (t/l 15-17) 04.06.2000 koostatud Ida Politseiosakonna politseinooreminspektori Tarmo Leheroo ettekandest nähtuvalt sai ta väljakutse Pirita Selverisse Rummu tee 2, kus oli 4 pommiähvardus. Kohapeal evakueeriti Selveri personal ja kliendid. Kohal käis päästeameti pommigrupp, kes pommi ei leidnud.. Väljakutse anti kell 11.
20. Kõne oli Selverisse ja helistajaks eesti keelt kõnelev meeskodanik. (t/l 19) 05.06.2000 koostatud võetuse protokollist nähtuvalt võeti Tallinna Kaubamaja AS turvaülemalt MS kaks diktofonikassetti, kus on salvestatud 03.06.2000 kell 10.53 kauplusele tehtud pommiähvardus ja 04.06.2000 kell 20.50 ajal esitatud nõue 1 miljoni krooni toimetamiseks Weizenbergi 27 kohviku ette. (t/l 25) 06.06.2000 koostatud võetuse protokoll Marko Saarelt ühe audiokasseti võetuse kohta. (t/l 27-1) Eesti Telefonist saadetud kõneeristused ajavahemikust 02.06.2000 kella 10.00st kuni 11.00ni numbrilt 29071641, 03.06.2000 kella 10.30st kuni 11.10ni numbrilt 29071620, 04.06.2000 numbrilt 29071620, 04.06.2000 kella 10.30st kuni 11.30ni numbrilt 29075081, 04.06.2000 kella 20.30st kuni 21.00ni numbrilt 29071360, 02.06.2000 kella 10.27st kuni 10.47ni numbrilt 29071640, 05.06.2000 kella 21.00st kuni 21.20ni numbrilt
21. (t/l 28-36) 09.06.2000 koostatud võetuse protokollist nähtuvalt võeti Marko Saarelt kaks audiokassetti. (t/l 39) 12.06.2000 koostatud võetuse protokollist nähtuvalt võeti Marko Saarelt üks audiokassett. (t/l 41) 07.06.2000 koostatud Ida Politseiosakonna politseinooreminspektori Tarmo Leheroo ettekandest nähtuvalt sai ta kell 16.50 väljakutse Pirita Selverisse Rummu tee 2, kuhu oli eesti keelt kõnelev meesterahvas helistanud kell 16.40, et kell 18.00 lõhkeb Selveris pomm. Kohapeal evakueeriti Selveri töötajad ja külastajad. Päästeameti pommigrupp koos koeraga lõhkeseadeldist ei leidnud ja plahvatust ei toimunud. (t/l 43) 09.06.2000 koostatud Ida Politseiosakonna politseiinspektori Daisy Lomp ettekandest nähtuvalt sai autopatrull 09.06.2000 kell 17.15 väljakutse Pirita Selverisse, kuhu oli tehtud pommiähvardus. Kaupluse külastajad ja töötajad evakueeriti. Kohal käis päästeameti eridemineerijate grupp, pommi ei leitud. (t/l 49) Fototabel Endla ja Suur-Ameerika ristmikul olnud telefoniautomaadi kohta. (t/l 52) Endla ja Suur-Ameerika tänava ristmikul asunud telefoniautomaadi vaatluse käigus tehtud fotod. (t/l 55-56) 09.06.2000 koostatud ekspertiisiakt nr P-675-2000/K-406, millest nähtuvalt on eksperet asunud arvamusele, et sündmuskoha vaatluselt Tallinnas Endla ja Suur-Ameerika tänavate ristmikul 08.06.2000 ära võetud taksofonitorul avastati naha papillaarkurrustiku jälje fragmendid, mis ei ole kõlblikud isiku identifitseerimiseks. (t/l 58-59) 07.06.2000 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Lembitu 14 asuvat telefoniautomaati. (t/l 62-63) Fototabel Lembitu 14 asunud telefoniautomaadi vaatluse juurde. (t/l 65-66) 08.06.2000 koostatud ekspertiisiakt nr P-668-2000/K-402, millest nähtuvalt on ekspert asunud seisukohale, et sündmuskohalt Tallinnas Lembitu 14 07.06.2000 ära võetud taksofonitorul avastati naha papillaarkurrustiku jälje fragmendid ei ole kõlbulikud isiku identifitseerimiseks. (t/l 67-68) 15.07.2000 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi seitset audiokassetti, millise vaatluse käigus koostati salvestustest stenogrammid. (t/l 71-73). 16.06.2000 koostatud võetuse protokollist nähtuvalt võeti H.H-lt ära kaks telefonikaarti ja taskumärkmik. (t/l 76) 17.06.2000 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti samal päeval kahtlustatavana kell 12.30 kinni H.H. (t/l 77) 22.06.2000 koostatud tunnistaja JV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunneb tunnistaja H.H lastekodust saati. Olid koos Pärnu lastekodus umbes 1970-
22. Võis olla 12-13 aastane kui H.H läks lastekodust õppima kutsekooli. Vist Karu tänava kutsekooli. On teda hiljem kohanud ja siis oli H.H kellassepp. Teenis ta 1980-81 hästi ja andis ka vahel laenu. Edaspidisest teab, et H.H on korduvalt vangis istunud. 13.06.2000 viibis oma elukaaslase LR sünnipäeval XXX külas. 14.06.2000 helistas talle mobiiltelefonile 5 H.H ja tahtis Tallinnas kohtuda Metropoli ees. Sõitis bussiga Tallinna ja tuli määratud ajaks Metropoli juurde. See võis olla peale lõunat. H.H oli juba kohal. Läksid Metropoli sisse ja ostsid alkoholi, olid seal 20-30 minutit. H.H rääkis, et vajab umbes 2000 krooni töökoja avamiseks. Rääkis, et riided ta juba sai, kuigi oli alles vabanenud. Kes talle riided andis, seda H.H ei öelnud. Andis H.H-le 200 krooni. Metropolis ütles H.H, et on vaja helistada ühele noorele pruudile koju, aga ta kardab, et mees on kodus. Kui telefonikõnele vastab mees, siis pidi tunnistaja ütlema, et „valeühendus“ ja toru ära panema. Kui aga vastab naine, siis toru andma H.H-le. Esimese kõne tegid Metropoli eest. Numbri valis H.H ja mäletab, et oli linnanumber. Numbrit ta peita ei üritanud. Kõnele keegi ei vastanud. Edasi liikusid vanalinna mööda Väike-Karja tänavat. Mööda Müürivahe tänavat liikusid kuni Viru tänavani ja Viru tänavale jõudes keerasid vasakule ja läksid kohe endise Siluett kaupluse kõrval olevasse taksofoni. H.H valis jälle numbri ja tunnistaja võttis toru. Kutsus umbes minuti, kuid keegi ei vastanud. Seejärel liikusid mööda Viru tänavat Vana-Turu Kaela poole, kus on mitu taksofoni. Ühest nendest jälle helistasid. H.H valis jälle numbri ja tunnistaja kuulas kuidas telefon kutsub ja järjekordselt kõnele ei vastatud. Küsis H.H-lt miks nii tihti helistada. H.H vastas, et ei saa ise helistada kuna mees võib ta ära tunda. Edasi liikusid mööda Suur-Karjat Ühispanga hoone kontori poole. Tegid veel ühe kõne Jaani kiriku juurest. Helistamine toimus samamoodi. Juba teine kõne tundus kummaline, sest naisterahvast on võimalik ka teisiti kätte saada. Juba Metropoli juures pakkus H.H-le helistamiseks oma mobiiltelefoni, kuid H.H keeldus. Ta arvas, et kui mees näeb helistamise ajal tema mobiiltelefoni numbri ära, võib ta hakata tagasi helistama. Hiljem tegid ühes baaris veel ühe napsu ja siis saatis H.H ta Autobussijaama, saates umbes Olümpia hotellini. Pärast seda ei ole H.H näinud ega temaga telefonitsi ühenduses olnud. (t/l 83-84) 26.06.2000 koostatud tunnistaja JV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt täiendas tunnistaja oma 22.06.2000 antud ütlusi sellega, et telefoninumber, mille H.H valis 14.06.2000 korduvalt oli tavaline Tallinna number, mis algas 6ga, oli seitsmekohaline ja viimased kolm numbrit oli mingisugune 5te kominatsioon, võis olla 550 või midagi sarnast. Täpset numbrit ei mäleta, kuivõrd väga täpselt sellele tähelepanu ei pööranud. Sai 14.06.2000 aru nii, et H.H eesmärgiks oli tema Tallinna kutsumisel raha, so laenu saamine oma töökoja avamiseks. See, et pidi telefonitoru hoidma helistades tuli nagu juhuslikult. (t/l 85) 03.07.2000 koostatud võrdlusmaterjali võtmise protokollist nähtuvalt valis JV telefonil Tallinnas Rummu tee 2 asuva kaupluse Pirita Selver infotelefoni numbri xxx ning luges telefonitorusse talle etteantud teksti. Telefoniabonendile xxx oli ühendatud magnetofon Panasonic RN-502, milline salvestas J.V hääle audiokassetile. (t/l 96) 04.06.2000 koostatud H.H avaldus, milles ta keeldus uurimistoimingutest kuni saabub tema advokaat. (t/l 98) 10.08.2000 koostatud isiku hääle järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt asus SR seisukohale, et esitatud audiokassetil jäädvustatud kahekõnes on meesterahval äärmiselt sarnane hääl meesterahvaga, kes 2000 juunis tegi telefoni teel korduvalt kauplusele Pirita Selver pommiähvardusi. Tunnistaja vestles siis temaga telefoni teel 4 korda. Pommiähvardusi tehes oli ta kuidagi närvilisem, muidu vastab äratundmiseks esitatud hääl täpselt pommiähvarduse teinud mehe häälele. (t/l 104) A-Selver AS 16.02.2001 Tallinna Linnakohtule esitatud tsiviilhagi puudutavad dokumendid, millest nähtuvalt on esitatud tsiviilhagi summaks 355 617 krooni. (t/l 159222) 01.06.2001 koostatud asitõendite hävitamise aktist nähtuvalt hävitati kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud 7 miniaudiokassetti lammutamise ja prügikonteinerisse viskamise teel. (t/l 285) Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused, kannatanu A-Selver AS esindaja MM selgitused tsiviilhagi kohta, tunnistajate MS, MK, SR ja anonüümse tunnistaja leppenimega Artur ütlused, samuti kontrollinud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud kriminaalasja kirjalikke materjale, sealhulgas kohtueelsel menetlusel üle kuulatud ja kohtuistungi ajaks kindlakstegemata jäänud asukohaga tunnistaja JV ütlusi, Tallinna 6 Kaubamaja AS avaldust, A-Selver AS avaldust, politseiametnike ettekandeid, õiendit, sündmuskohtade vaatlusprotokolle, taksofoni torude vaatlusprotokolle, Eesti Telefonist edastatud taksofonide kõneeristusi, võetuse protokolle audiokassettide äravõtmise kohta, ekspertiisiakte, kahtlustatavalt H.H-lt telefonikaartide ja märkmiku äravõtmise kohta koostatud võetuse protokolli, JV võrdlusmaterjali võtmise protokolli, H.H avaldust uurimistoimingutest keeldumise kohta, tunnistajale SR hääle järgi äratundmiseks esitamise protokolli, A-Selver AS esitatud tsiviilhagi puudutavaid dokumente ja asitõendiks tunnistatud audiokassettide hävitamise kohta koostatud akti, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate M.K, S.R , M.S ütluste ja politseiametnike ettekannetega on tõendamist leidnud, et A-Selver AS Pirita Selverile asukohaga Rummu tee 2 tehti süüdistuses märgitud ajal telefoni teel pommiähvardusi ning nõuti raha lubadusega ähvarduste tegemine lõpetada kui ähvardajale makstakse nõutav summa raha. A-Selver AS telefonikeskjaama andmetel tehti kindlaks telefonitaksofonid, kust ähvarduste tegija helistas ning taksofonide kõneeristustest tehti kindlaks ka konkreetsed ajad ja kõnede kestused. Osa kindlaks tehtud telefoniautomaate vaadeldi ning taksofonide torud võeti ekspertiisiks kaasa. Kuriteojälgede tuvastamiseks määrati kaks ekspertiisi ning ekspertiisiaktides antud arvamustes on ekspert jõudnud arvamusele, et taksofonitorudel avastatud papillaarkurrustiku fragmendid ei ole kõlbulikud identifitseerimiseks. Seega kindlaks tehtud telefonitaksofonide vaatluse ja ekspertiisidega ei suudetud kindlaks teha isikut, kes neid telefone kasutades kauplusse helistas ja kaupluselt raha välja pressis. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lindistati osa ähvardusega telefonikõnesid ja H.H kõne tuttavale naisterahvale ning vestluste sisu fikseeriti vaatlusprotokollides koostatud stenogrammides sõna-sõnalt. Samuti võeti võrdlusmaterjali võtmise protokolli kohaselt võrdlusmaterjal tunnistajalt JV, kes helistas kauplusesse ning tema räägitud tekst salvestati kaupluses audiokassetile. Seejuures on kriminaalasja materjalidest näha, et asitõendiks on tunnistatud seitse audiokassetti, kuid audiokassettide kohta ei ole kriminaalasjas eristatud tunnuseid, mille järgi neid audiokassette üksteisest eristada. Ainult vaatlusprotokollis on märgitud kassettide tüübid ja kirjed kassettidel. Samas ei ole stenogrammi juurde enam märgitud samu andmeid, vaid kõne kuupäev. Seega ei ole võimalik kindlaks teha missugusele helikassetile salvestati JV esitatud tekst ja millistel on salvestatud ähvarduskõned teinud isiku telefonikõnede salvestused ning millisele kassetile on salvestatud H.H telefonikõne ja vestlus arestimajast. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lasti tunnistajal SRil kuulata audiokassetil salvestatud teksti ning SR asus seisukohale, et äratundmiseks esitatud salvestusel kahekõnes osalenud meesterahva hääl on äärmiselt sarnane häälele meesterahvaga, kes tegi korduvalt pommiähvardusi. Seejuures leidis tunnistaja, et pommiähvardusi tehes oli ta kuidagi närvilisem, muidu vastab esitatud hääl täpselt pommiähvardusi teinud mehe häälele. Samas protokollis ei ole aga märgitud seda, millist audiokassetti tunnistajale kuulata anti ja millise sisuga teksti kohta tunnistaja oma arvamuse andis. Peale selle ei nähtu protokollist, et tunnistajale oleks kuulamiseks esitatud mitut helisalvestust, sest tunnistaja ütluste kohta on märgitud, et esitatud audiokassetil jäädvustatud kahekõnes on meesterahval äärmiselt sarnane hääl. Seega esitati talle kuulamiseks vaid üks helikassett ja tegemist ei ole äratundmiseks esitamisega, kuivõrd puudub võrdlemise võimalus. Samahästi võiks arvata, et tunnistaja tundis ära JV hääle, mitte H.H oma, sest protokollist ei nähtu millist salvestust äratundmiseks esitati. Anonüümne tunnistaja seletas, et talle esitati hääle järgi äratundmiseks mitu helikassetti ning ühelt tundis ta ära H.H hääle. Alles pärast suunavaid küsimusi kinnitas anonüümne tunnistaja, et helikassetil võis ära tunda H.H-le iseloomulikke fraase. Tunnistajale ette loetud fraasidest, mis olid pärit ühelt pommiähvarduse kohta tehtud salvestuselt võib teha järelduse, et anonüümsele tunnistajale anti kuulata teiste salvestiste hulgas ka pommiähvarduse 7 kohta tehtud kõnet, millel tunnistaja tundis ära H.H hääle. Samas ei ole anonüümsele tunnistajale hääle järgi äratundmiseks esitamise kohta protokolli koostatud ning ei ole võimalik kindlaks teha millised salvestused äratundmiseks esitati ja millisel ta H.H hääle ära tundis. Seda võib vaid äratuntava fraasi kohta esitatud väite järgi oletada. Seetõttu ei ole anonüümse tunnistaja poolt süüdistatava hääle ära tundmine kõne salvestuselt kontrollitav, kuivõrd äratundmist ei ole vormistatud kriminaalmenetluse nõuetele vastavalt. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad MK ja SR ei suutnud H.H häält seostada pommiähvardusi teinud meesisiku häälega, kuivõrd sündmustest oli möödunud seitse aastat. Kriminaaltoimikus leidub Tallinna Halduskohtu poolt antud luba salaja pealt kuulata ja salvestada H.H kõnelusi telefonil XXX 21 juunist 2000 kuni 20 juulini 2000 5 päeva jooksul. Asitõendite vaatlusprotokolli juurde on võetud jälituse erandtoimingu kirjaliku fikseerimise protokoll, õigemini 29.06.2000 salaja pealt kuulatud H.H telefonivestluse stenogramm. Vastavalt Riigikohtu 02.12.2004 otsusele nr 3-1-1-110-04 on jälituse erandtoimingu puhul tõendina arvestatav selle toimingu tulemusena saadud tehniline teabesalvestus, mis on esmane tõend. See tõend peab aga olema ka kohtuliku uurimise esemeks. Jälitusteabe hilisem kirjalik fikseerimine on vaid vahendiks, mis aitab täiendavalt hinnata jälitustegevuse salvestuse sisu ning näitlikult tähendaks see seda, et salvestuse kirjalik protokoll aitab paremini jälgida või analüüsida salvestust näiteks juhul, kui see on heliliselt või pildiliselt halva kvaliteediga. Kirjaliku fikseerimise protokollile saab omistada vaid sekundaarset tähendust. Kohus leiab, et samamoodi tuleb suhtuda ka asitõendiks tunnistatud audiosalvestustesse, millistele oli salvestatud pommiähvardusi teinud ja raha nõudnud isiku räägitud tekst, selles sisaldunud nõudmised ja ähvardused, samuti JV võrdlusmaterjalina võetud tekst. Seega oleks esmaseks tõendiks audiosalvestused, mida tuleb kriminaalasja kohtulikul arutamisel ka vahetult uurida, so kuulata ja anda äratundmiseks esitamise eesmärgil kuulata ka tunnistajatele, tuvastamaks kas nad on võimelised ära tundma neile esitatud helisalvestustel kuulda olevat häält, andmaks ka võimaluse võrrelda seda süüdistatava häälega. Juhul, kui aga hääle samasuse tuvastamiseks on vajalikud mitteõiguslikud eriteadmised, siis tuleks määrata ekspertiis, välistamaks inimese kuulmisaparaadi eripärast tingitud eksimisvõimalusi. Kriminaaltoimikus on aga vaid seitse stenogrammi telefonivestluste kohta. Neid stenogramme ei saa aga kasutada iseseisva tõendina helisalvestuse asemel, kuivõrd kriminaalasja kohtulikul arutamisel tuleb kohaldada tõendite vahetu kontrollimise põhimõtet, st audiosalvestused peavad olema kohtuliku uurimise esemeks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on aga vaidlusalused audiokassetid vastavalt 01.06.2001 koostatud asitõendite hävitamise aktile hävitatud. Seega ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel kriminaalasjas kõige suurema tähtsusega tõendeid võimalik vahetult kontrollida. Selle tõttu ei olnud võimalik neid kontrollida ka anonüümse tunnistaja ütluste kontrollimisel, tuvastamaks milliseid helisalvestusi ta on kuulnud ning millisel on ta ära tundnud süüdistatava hääle. Samamoodi ei olnud võimalik sama asjaolu kontrollida tunnistajate MK ja SR tunnistajana ülekuulamisel kohtuistungil. Nii tunnistaja MK kui ka SR ei suutnud kohtulikul uurimisel meenutada ähvarduskõnede sisu ja üksikasju. Tunnistajatele tuletati kohtuistungil nende varasemaid kohtueelsel menetlusel antud ütlusi meelde, kuid tunnistajate mälu olulises ulatuses ei taastunud ning nad ei suutnud täielikult kinnitada varasemate ütluste õigsust ning nõustusid sellega, et kui nii on kirja pandud, ju siis nii oli, sest siis kuulati neid üle vahetult pärast sündmust. Taolist väidet ei saa aga kohus arvestada tõendina ning kohus ei saa võtta selle asemel arvesse esmase tõendina tunnistajate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi ning tugineda neile otsuse tegemisel. Seetõttu on käesolevaks ajaks tunnistajate MK ja SR ütlused sellised, et nende tõendina hindamine on Riigikohtu 28.02.2007 otsuse nr 3-1-1-105-06 mõttes välistatud. Kriminaalasjas on üle kuulatud ka tunnistaja JV, kelle ütluste kohaselt helistas talle H.H 14.06.2000 ning kutsus Tallinna. Tallinnas kohtudes käis ta koos H.H-ga mitme 8 telefonitaksofoni juures helistamas ning H.H valis telefoninumbri, milline algas 6ga ja lõpus võisid olla 550, kuid vahepealseid numbreid ta ei mäletanud. Pärast numbri valimist andis H.H telefonitoru tunnistajale, et see kuulaks kas kõne võtab vastu meesterahvas või naisterahvas. Taolistest asjaoludest ei saa aga teha järeldusi selle kohta, et H.H oleks tahtnud helistada just Pirita Selverisse, millise infoleti telefon, kuhu tehti ähvarduskõned, sisaldab samu numbreid. Peale selle ei saadud ühendust, mistõttu ei ole võimalik ka tuvastada kas kõne oleks olnud võetud just Pirita Selverisse või hoopis kuhugi mujale. Sama tunnistaja ütlustest nähtuvalt leidis taoline helistamise proovimine aset 14.06.2000, millisel kuupäeval aga ei ole süüdistuses märgitud kuupäevadega mingit seost. Seega ei anna tunnistaja JV ütlused H.H kohta süüstavat informatsiooni ning neil ütlustel puudub seos tõendamisesemega, kuivõrd KrMS § 66 lg 1 mõttes on tunnistajaks füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid, so käesoleval juhul 02., 03., 04., 07., 08.,
23. juunil 2000 helistamistest erinevatest Tallinnas asuvatest telefoniautomaatidest Tallinnas Rummu tee 2 asuva A-Selver AS kaupluse Pirita Selver infoleti telefonil nr xxx ja ähvardamistest telefoni teel panna nimetatud kaupluses lõhkema pomm, so hävitada ja rikkuda kaupluse vara ja kaupluse juhtkonnalt 1 000 000 krooni üleandmise nõudmisest
24. juuniks 2000 ja helistamistest kauplusse 11.06.2000, samuti 5 000 000 krooni üleandmise nõudmisest 12.06.2000 ja lubadusest raha saamisel lõpetada pommiähvarduste tegemine. Kuivõrd kohtueelsel menetlusel tunnistajana ülekuulatud JV eelmärgitud asjaoludest ei teadnud midagi, siis ei ole tema ütlused ka arvestatavad tõendina selles kriminaalasjas. Seega oleks kriminaalasjas ainsaks H.H süüstavaks tõendiks anonüümse tunnistaja leppenimega Artur ütlused selle kohta, et ühel koosviibimisel ütles H.H seltskonnas viibinud isikutele, et tema tegi Pirita Selverile pommiähvardusi ja tegi seda kolmanda isiku ülesandel, saades selle eest raha. Seega on tegemist tunnistaja ütlustega tõendamiseseme asjaolu kohta, millest on see tunnistaja saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, käesoleval juhul süüdistatava käest. Vastavalt Riigikohtu 19.03.2007 otsuses nr 3-1-1-113-06 antud seisukohale on KrMS § 68 lg 5 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on teadlikuks saanud teise isiku vahendusel tõendiks ainult siis, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Sama otsuse kohaselt on kriminaalmenetluse prioriteediks tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel tuginemine vahetule, mitte aga nn vahendlikule tunnistajale. Mingi ütluse väärtus tõendina on põhimõtteliselt seda tugevam, mida lähemal asub tema allikas tõendamiseseme asjaolule. Tõendi vahendamise korral on vahetu tõendiallikas ise vabastatud vastutusest valeütluse andmise eest ning tema suhtes ei saaks teostada ristküsitlust, samuti oleks peaaegu välistatud tema kui tõendiallika usaldusväärsuse kontrollimine vahetu kohtuliku uurimise kaudu. Käesoleval juhul on aga anonüümse tunnistaja vahendatud informatsioon pärit süüdistatavalt eneselt, kes ongi ise vahetuks tõendiallikaks. Süüdistatav on aga oma menetlusseisundilt selline, keda ei hoiatata teadvalt valeütluste andmise eest ja keda ei saagi selle eest hoiatada, seega ei saa temalt ka nõuda seda, et ta kinnitaks anonüümsele tunnistajale jutuajamise käigus teada saadud asjaolude tõele vastavust. Peale selle on süüdistatav ristküsitletud ja ta on oma süüd eitanud ning tema ülekuulamisega kohtuistungil ei saanud kontrollida tema kui tõendiallika usaldusväärsust. Riigikohtu 20.11.2006 otsusest nr 3-1-1-90-06 nähtuvalt on Riigikohus vahendliku tunnistaja osas asunud ka seisukohale, et asjaolu, et selleks õigustatud isik, so KrMS § 71 märgitud isik keeldub ütluste andmisest, ei anna alust kasutada menetluses tõendina tunnistaja ütlusi tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest tunnistaja on teada saanud selle isiku vahendusel. Vastupidine käitumine oleks vastuolus Põhiseaduse § 22 lg 3 märgitud keeluga sundida ütluste andmisele oma lähedaste vastu. Taolisest seisukohast teeb kohus järelduse, et selline seisukoht on kohaldatav ka H.H kriminaalasjas, kuivõrd KrMS § 71 lg 1 kohaselt on tunnistajana ütluste andmisest õigus keelduda kahtlustatava või süüdistatava lähikondlastel. Vastavalt KrMS § 34 lg 1 p 1 sätetele on kahtlustataval või süüdistataval samuti õigus anda kahtlustuse kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest. Seega asuvad nii kahtlustatav kui ka süüdistatav, samuti tema lähikondlased KrMS § 71 mõttes sama Põhiseaduse § 22 lg 3 kaitse all, so kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma 9 lähedaste vastu. Kui lähikondlasel on õigus keelduda ütluste andmisest kahtlustatava või süüdistatava vastu, siis kahtlustataval või süüdistataval on õigus keelduda ütluste andmisest iseenda vastu. Kohus leiab, et kuivõrd H.H ei ole kogu kriminaalmenetluse vältel end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, siis on see hinnatav ennast süüstavate ütluste andmisest keeldumisena. Seetõttu ei saa anonüümse tunnistaja leppenimega Artur ütlusi H.H süüstamisel kasutada tõendina, kuivõrd see on vastuolus Põhiseaduse § 22 lg 3 sätestatud keeluga ning sunniks anonüümse tunnistaja ütluste kaudu süüdistatavat tunnistama iseenda vastu. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et H.H kriminaalasjas ei ole kogutud selliseid tõendeid, mida saaks kogumis hinnata sellistena, et saaks väita, et H.H süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises oleks tõendamist leidnud. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei ilmne ka seda, et H.H käitumises sisalduks mõne teise süüteo koosseis. Seetõttu leiab kohus, et H.H tuleb KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista, kuivõrd ei ole tõendatud, et H.H oleks toime pannud KrK § 142 lg 3 p 4 ettenähtud kuriteo. Kuivõrd kohus asub seisukohale, et H.H kuulub temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises õigeksmõistmisele, tuleb A-Selver AS esitatud tsiviilhagi 355 617 krooni nõudes jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Märt Toming kohtunik Silvia Riige rahvakohtunik 10 Eneli Perolainen rahvakohtunik