ja 329 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav I.V Ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: T AS, elukoht: xxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusega
, § 238 lg 2 järgi rahaline karistus 16920 EEK ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaitsja Advokaat Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON 1. I.V süüdi tunnistada
ja 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja lähtudes
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta I.V-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud I.V suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.V temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult 1 toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada I.V järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas Xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada I.V-le määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.06.2007. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada I.V suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.
alusel rahalise karistusega 16920 krooni, millest kuulus tasumisele 11280 krooni ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, taas 27.02.2007 kell 16.03 juhtis I.V Maardu linnas Kallavere teel mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omamata juhtimisõigust, mis oli kohtuotsusega ära võetud. Seega I.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so
Samuti I.V tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsusega määratud karistust, seega pani toime
Kohtuistungil süüdistatav I.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. On pöördunud arstiabi saamiseks narkoloogi juurde, kahetseb toimepandut, on kindel selles, et enam see ei kordu. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusest I.V karistamises
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, millisest nähtuvalt on I.V karistatud rahalise karistusega ning temalt on lisakaristusena ära võetud juhtimisõigus 3 kuuks. (t/l 5-6) • 27.02.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 877807 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 27.02.2007 kell 16.03 juhtis I.V Kallavere tee 1. kilomeetril Harjumaal mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes ja isikuna, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. (t/l 7) • 27.02.2007 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on I.V seletanud, et juhtis autot et koju sõita. Oli joonud umbes 200 grammi viina, täpselt ei tea. (t/l 8) • 27.02.2007 kell 16.00 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2105 nähtuvalt tuvastati I.V Kallavere Haiglas kerge alkoholijoove – 0,59 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 9) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 2006 aastal 260 krooni. (t/l 17) • 26.03.2007 koostatud kahtlustatava I.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis kahtlustatav 27.02.2007 koos sõbraga Muugale, sest sõbral oli auto rikki läinud. Lõunaks jõi ära umbes liitri õlut, viimase lonksu võttis kuskil kella 13 ajal. Sõidukit juhtima asuma ei pidanud, sest sõber pidi sõitma. Kuid sõber tegi auto korda ja sõitis oma autoga minema. Ei julgenud oma autot sinna järelevalveta jätta, mistõttu otsustas koju sõita. Roolis istudes tundis end normaalselt, kainena. Juba Kallavere teel Maardus peeti kinni. Kontrolliti joovet alkomeetriga ja toimetati ka ekspertiisi, kus tuvastati kerge alkoholijoove. Nõustub kahtlustusega selles, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja isikuna, keda on karistatud samalaadse teo eest ning ajal, mil temalt juhtimisõigus oli ära võetud. Kahetseb toimepandut. (t/l 18-20, 24) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel I.V menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise akti ja kohtuotsust, asub seisukohale, et süüdistatava I.V süü 3 temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on I.V varem karistatud
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, õigupoolest ei olnud eelmisest kohtuotsuse kuulutamisest möödunud ühte kuudki. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on I.V käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Peale selle süüdistatakse I.V
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt Karistati I.V Harju Maakohtu 01.02.2007 otsusega
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega ning lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Kohtuotsus jõustus 19.02.2007 ning sellest ajast algas ka lisakaristuse tähtaeg, so kolmekuuline mootorsõiduki juhtimise keeld. Sellele vaatamata tabati süüdistatav mootorsõiduki juhtimiselt juba 27.02.2007, seega ajal, mil temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Seega ei täitnud süüdistatav täitmisele pööratud kohtuotsust, kuigi ta oleks ise pidanud kohtuotsust täitma sellega, et hoidub mootorsõiduki juhtimisest kolme kuu jooksul. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
ettenähtud kuriteona, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuses täitmisest kõrvalehoidumisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, kuid karistused on kustunud ning ainus kehtiv karistus on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus, mis on aga inkrimineeritava süüteo koosseisuliseks tunnuseks. Seega ei ole karistusandmetest lähtuvalt süüdistatav isikuks, kes süstemaatiliselt rikuks õiguskorda. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Süüdistatavat karistati eelmise kohtuotsusega rahalise karistusega, millisest on käesolevaks ajaks tasutud pool. Süüdistatava sõnade kohaselt on tal ülalpidamisel kolm alaealist last ning pere elab teises linnas. Kuigi süüdistataval on vabariigi keskmist palka ületav sissetulek, on süüdistataval peale selle veel senini rahalised kohustused riigi ees ning ülalpidamisel kolm alaealist last. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et sanktsioonis ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd see raskendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega, so teiseliigilise karistusega. Samas pani ta ühe teoga toime kaks erinevat tegu. Kuivõrd varasemad väärteokaristused liikluseeskirja rikkumiste eest on tasutud, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades süüdistatava kahetsust ja temal ülalpeetavate olemasolu, samuti seda, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga ning isikuga, kes on oma probleemist aru saanud ja pöördunud meditsiinilise abi saamiseks erialaarsti poole, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu asub kohus seisukohale, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes 4 süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt ja mõistes oma ja sellest tulenevalt ka kogu perekonna probleemi tõsidust, jätkab võõrutusravi. Kuigi süüdistataval võib mootorsõiduki juhtimise õigust oma igapäevastes toimetustes ja pere külastamiseks vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata, seda eriti olukorras, kus süüdistatav on lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud kaks samalaadset tegu. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, kuid samas pani ta uue liiklusalase kuriteo toime ajal, mil temalt juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Arvestades eelnimetatud asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub vajadus määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid võib seoses pere asukohaga teises linnas piirduda lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.