lg 1 järgi 1 aasta 8kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud, süüdistuses
lg 2 p 4, § 200 lg 2 p-de 4,5,7,9, § 117 lg 1 p 4, § 214 lg 2 p-de 1,4 ja § 121 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises. M.M-i , elukoht xxx, isikukood xxx, ei tööta, varem kohtu poolt karistatud:
lg 2 p-de 4,5,7,9, § 117 lg 1, § 214 lg 2 p-de 1,4 ja § 121 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises. Kohus tuvastas Süüdistatavad on antud kohtu alla järgmiste kuritegude toimepanemises: 2 Sergei I, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, ajavaheMl kella 00st kuni kella 06ni 12.11.2006.a korteris aadressil Narva, xxx, kus elab AN, ning kasutades viimase poolt vajaliku tähelepanu puudumist, varastas salaja teleri Daewoo maksumusega 2600 krooni, mis kuulub AN’ile, ja mobiiltelefoni №kia 3310 maksumusega 300 krooni, mis kuulub Nadežda Rogovale, tekitas sellega materiaalse kahju 2900 krooni. Sergei I pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o kui
Sergei I süüdistatakse selles, et 02.12.2006.a hilja õhtul, olles alkoholijoobes ja tegutsedes grupis M.M-iga , tungisid ebaseaduslikult korterisse aadressil Narva, xxx, kus võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil võla tagastamise ettekäändel nõudsid korteri elanikelt MF’ilt, LM’ult ja VI’ilt raha. Seejuures M.M lõi mitu korda rusikaga vastu nägu LM’ule ja koos Sergei Iga peksid MF, LM ja VI rusikatega ja jalgadega vastu pead ning keha, seejuures Sergei I peksis kannatanuid panniga vastu pead, kallas neile pähe kuuma rasva, hüppas jalgadega invaliidi VI rindkerel, tekitas VI kinnise ju-ajutrauma, koljuluude murru ja teisi tekitamise momendil elule ohtlikke vigastusi, mille tagajärjel VI suri, pärast seda varastasid korterist LM kuuluvad 220 krooni ja toiduaineid kokku summas 150 krooni. Sergei I pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalla kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, raske tervisekahjustuse tekitamisega, isikute grupi poolt, ebaseadusliku sissetungimisega s.o kui
Sergei I pani oma tegudega toime Vladimir I surma põhjustamise ettevaatamatusest, s.o kui
Sergei I süüdistatakse selles, et 2006.a detsembris, täpne kuupäev on tuvastamata, grupis M.M-iga , varalise kasu üleandmise nõudmise eesmärgil tulid korterisse aadressil Narva, xxx, kus ähvardades füüsilise vägivallaga NS ja Vassili G, nõudsid olematu võla tagastamist summas 650 krooni. Saamata N.Slt lubatud raha, tulid 06.12.2006.a, täpne aeg on tuvastamata, tulid koos M.M-iga uuesti korterisse aadressil Narva, xxx, kus S.I palvel M.M peksis raha nõudes VG rusikatega ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitas talle sellega füüsilist valu. Mõne tunni möödudes V.G tõi kohaldatud vägivalla tagajärjel ja andis M.M-ile raha summas 650 krooni. Sergei I pani oma tegudega toime varalise kasu üleandmise nõudmise, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, vägivalla kasutamisega, isikute grupi poolt, s.o kui
Ml alates 06.12.2006.a kuni 07.12.2006.a, täpne aeg on tuvastamata, olles korteris aadressil Narva, xxx, tegutsedes grupis M.M-iga, ühise alkoholi pruukimise ajal tekkinud tüli käigus lõi mitu korda rusikatega ja jalgadega VG, tekitas füüsilist valu. Sergei I pani oma tegudega toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o kui
M.M süüdistatakse selles, et 02.12.2006.a hilja õhtul, olles alkoholijoobes ja tegutsedes grupis Sergei Iga, tungisid ebaseaduslikult korterisse aadressil Narva, xxx, kus 3 võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja omastamise eesmärgil võla tagastamise ettekäändel nõudsid korteri elanikelt MF, LM ja VI raha. Seejuures M.M lõi mitu korda rusikaga vastu nägu LM ja koos Sergei Iga peksid MF, LM ja VI rusikatega ja jalgadega vastu pead ning keha, seejuures Sergei I peksis kannatanuid panniga vastu pead, kallas neile pähe kuuma rasva, hüppas jalgadega invaliidi VI rindkerel, tekitas VI kinnise juajutrauma, koljuluude murru ja teisi tekitamise momendil elule ohtlikke vigastusi, mille tagajärjel VI suri, pärast seda varastasid korterist LM kuuluvad 220 krooni ja toiduaineid kokku summas 150 krooni. M.M pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, raske tervisekahjustuse tekitamisega, isikute grupi poolt, ebaseadusliku sissetungimisega s.o kui
M.M pani oma tegudega toime VI surma põhjustamise ettevaatamatusest, s.o kui
M.M süüdistatakse selles, et 2006.a detsembris, täpne kuupäev on tuvastamata, grupis Sergei Iga, varalise kasu üleandmise nõudmise eesmärgil tulid korterisse aadressil Narva, xxx, kus ähvardades füüsilise vägivallaga NS ja VG, nõudsid olematu võla tagastamist summas 650 krooni. Saamata N.S lubatud raha, tulid 06.12.2006.a, täpne aeg on tuvastamata, tulid koos M.M-iga uuesti korterisse aadressil Narva, xxx, kus S.I palvel M.M peksis raha nõudes VG rusikatega ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitas talle sellega füüsilist valu. Mõne tunni möödudes V.G tõi kohaldatud vägivalla tagajärjel ja andis M.M-ile raha summas 650 krooni. M.M pani oma tegudega toime varalise kasu üleandmise nõudmise, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, vägivalla kasutamisega, isikute grupi poolt, s.o kui
Ml alates 06.12.2006.a kuni 07.12.2006.a, täpne aeg on tuvastamata, olles korteris aadressil Narva, xxx, ühise alkoholi pruukimise ajal tekkinud tüli käigus lõi seal elavale TG rusikaga vastu nägu, tekitas talle füüsilist valu. Peale selle samal ajal grupis Sergei Iga tüli käigus, mis tekkis ühise alkoholi pruukimise ajal, lõi mitu korda VG rusikatega ja jalgadega. M.M pani oma tegudega toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o kui
Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav M.M tunnistas süüd ainult
Teisi süüdistusi ei tunnista. 02.detsembri 2006.a episoodis süüdistatav ütles, et tuli koos Iga võlale järele. Isiklikult M.M-ile ei olnud seal keegi võlgu. Korteris olid kaks meest ja naisterahvas. Süüdistatav tunnistas, et lõi L.M selle eest, et ta ähvardas teda oma pojaga. Hiljem nägi, et M.F nägu oli verine. I magas põrandal. Raha ei näinud, toiduaineid ei võtnud. Keegi ei karjunud, appi ei hüüdnud. S ja G episoodi kohta süüdistatav ütles, et tema neilt midagi ei nõudnud. Iteda millegi suhtes ei palunud. G andis süüdistatavale 650 krooni. Miks G talle raha andis, ei tea. Sellest rahast I andis süüdistatavale võlgu 200 krooni. M.M tunnistas, et lõi G kätega ja jalgadega selle eest, et too ütles tema aadressil solvavaid sõnu. 4 Prokuröri taotlusel, kontrollimaks süüdistatava sõnu, kohus avaldas M.M-i ütlused (1.kd, tl 190) alates sõnadest „Ma läksin, et öelda Ile“. Teised protsessiosalised prokuröri taotlusele vastu ei vaielnud. M.M rääkis üksikasjalikult sellest, mis korteris toimus. M.M nägi, kui I peksis käte ja jalgadega F, M ja I. I tallas jalgadega. Fit peksis panniga. Kallas Fe ja M üle kuuma rasvaga pannilt. M.M katsus kannatanute eest välja astuda. Järgmisel päeval kohtudes I küsis M.M-ilt „kas kõik olid elus, kui me lahkusime?“. Kuulanud ära need ütlused, M.M avaldas, et laimas I, andis valeütlused. Eeluurimisel andis ütlused I vastu, kuna politsei lubas teda mitte vahistada. Prokuröri taotlusel, kontrollimaks süüdistatava sõnu, kohus avaldas ütlused (1.kd, tl 117) alates sõnadest „Mõne aja möödudes meie koos Iga „.Teised protsessiosalised prokuröri taotlusele vastu ei vaielnud. M.M ütles, et lõi I palvel kaks korda V.G vastu nägu ja nõudis tagastada 650 krooni. I lõi ka kannatanut kaks korda jalaga. G lubas anda raha ja lahkus. Umbes 2 tunni pärast G tõi ja andis Ile 650 krooni. Sellest rahast I andis M.M-ile 250 krooni selle eest, et ta lõi G ja too tõi kiiresti raha. Pärast seda alkoholi pruukimise ajal I peksis G läbi. Kuulanud ära avaldatud ütlused, M.M keeldus nendest ja ütles, et andis ütlused alkoholijoobes olles. Samal ajal M.M kinnitas, et lõi G, sai temalt 650 krooni, millised andis hiljem Ile ja I andis sellest rahast 250 krooni temale. Tunnistab, et lõi T.Gt käega vastu nägu. Süüdistatav S.I tunnistab kohtuistungil, et peksis Fit ja G, kuid raha ei nõudnud. I ütles, et J ütles neile, et üks naisterahvas on tema emale raha võlgu. J tegi neile ettepaneku minna võlale järele. Korteri avas neile F, läks seejärel kohe magama. M.M millessegi ei sekkunud, oli vait. I hakkas Filt võlga nõudma, kuid tollel raha ei olnud. I tegi File ettepaneku tulla kööki ja öelda sellest ise. F riidles I, selle eest I peksis Fi läbi. Tunnistab, et lõi I vastu nägu. I lõi Fit panniga vastu pead. L.M peksmist eitab. M.M läks sel ajal õlle järele. I eitab, et soojendas pliidil panni. I riided olid verised. I tunnistas teleri ja mobiiltelefoni varguse fakti N korterist täielikult. Varguse pani toime, kui N magama jäi. G ja S episoodi kohta rääkis, et S nõustus aitama välja osta panditud passi. lubas anda raha. G tegi ettepaneku anda raha S asemel. G ütles, et võtab raha töö juurest ja lahkus. Hakkasid teda ootama. Mõne aja pärast G tuli tagasi ja andis raha. M.M palus Ilt raha võlgu ja too andis. Saadud raha eest hakkasid S korteris alkoholi pruukima. G jõi koos nendega. Alkoholi pruukimise ajal G hakkas riidlema. I lõi 2 korda G vastu nägu. Pärast seda G lahkus ja varsti tuli politsei. I ütles, et ei palunud M.M G lüüa. I avaldas, et M.M kedagi ei löönud, raha ei nõudnud. Kannatanu V.G ütles kohtus, et pikutas toas, kui M.M lõi teda vastu nägu, nõudis raha. Andis M.M-ile 650 krooni. G ütles, et raha nõuti N.Slt, kuna ta elas sel ajal temaga, siis otsustas anda raha tema eest. Mille eest S neile võlgu oli, ei tea. Võlast rääkis S.I. Pärast seda, kui raha ära andis, oli juttu vanglast. Selle jutuajamise kestel S.I peksis teda. Peksmise põhjust ei tea. Prokuröri taotlusel, kontrollimaks ütlusi, kohus avaldas ütlused (1.kd, tl 104). Teised protsessiosalised vastuväiteid ei esitanud. Ülekuulamisel politseis kannatanu ütles, et 06.detsembril 2006.a tulid M.M ja I. Nad hakkasid teda kohe peksma ja nõudma raha 650 krooni, mille N.S oli neile võlgu. Käskisid tal tuua raha enne kella 18.00, muidu lõiguvad kogu pere. G lahkus korterist kell 20 ja tuli tagasi ning andis neile 650 krooni. Pärast nende ütluste avaldamist kannatanu avaldas, et kinnitab avaldatud ütlusi. G ütles, et isiklikult kellelegi võlgu ei olnud. 5 Kannatanu M.F ütles kohtus, et kedagi korterisse ei kutsunud. Tulid noormehed ja hakkasid raha nõudma. kaotas meelemärkuse, tuli meelemärkusele hommiku hakul. Põrandal lamas I. Ta oli veel elus. kaebas valusid kõhus. Varsti I suri. Ta suri peksmise tagajärjel. Eelmisel õhtul I oli terve, midagi ei kaevanud. Nägi pärast, et L.M kõrvetati kuuma rasvaga. Tal oli kõht ära põletatud. Ta oli haiglas. Prokuröri taotlusel, kontrollimaks ütlusi, kohus avaldas ülekuulamise protokolli (1.kd, tl 51), kus F ütles, et korterisse tulid kaks noormeest, kes hakkasid teda kohe peksma. Ta kaotas meelemärkuse. Kuulanud ära avaldatud ütlused, F kinnitas neid. Kannatanu T.G ütles kohtus, et 06.detsembril 2006.a tulid korterisse M.M ja S.I. Ta nägi, kui M.M peksis G. K vahele astuda, kuid M.M tõukas teda tugevasti käega vastu rindu ja ta kukkus. Mille eest G peksti, ei tea. Pärast peksmist G lahkus korterist. Hiljem G rääkis talle, et andis raha ära ja nüüd ei ole neil rohkem probleeme. Prokuröri taotlusel, kontrollimaks ütlusi, kohus avaldas ülekuulamise protokolli (2.kd, tl 10), kus T.G ütles, et M.M peksis G. Ta hakkas karjuma, et lõpetaksid peksmise. Sergei I selgitas talle, et peksavad G võla eest. Kuulanud ära avaldatud ütlused, T.G kinnitas neid. Ütles, et M.M lõi teda rusikaga vastu nägu selle eest, et ta neid lahutas. I ütles, et peksavad G võla eest. Kannatanu L.M ütles kohtus, et 02.detsembril 2006.a avas ukse F. Sisse tulid kaks noormeest ja kaks neiut. №ormehi ta ei tundnud. №ormehed hakkasid temalt raha nõudma. Vastas neile, et raha tal ei ole. Mäletab, et teda peksis noormees, kes kokutas. Sel ajal ta lamas diivanil. Hommikul, kui mõistusele tuli, avastas, et tal valutavad roided ja küljel on põletusjälg. Peksmise tagajärjel lamas haiglas 5 roide murruga. F oli läbi pekstud. I lamas põrandal. Tuli I õde ja avastas, et I on surnud. M kadus riietest 220 krooni. Prokuröri taotlusel, kontrollimaks ütlusi, kohus avaldas ülekuulamise protokolli (1.kd, tl 23), kus ta ütles, et nägi, kui kaks noormeest peksid Fit ja I. K vahele astuda, kuid üks noormeestest lõi teda ja tassis tuppa, kus lõi veel mõne korra vastu nägu ja keha, seejuures nõudis temalt raha. Tuppa tõugati I. Need kaks hakkasid teda ja I peksma. Kaotas meelemärkuse. Hommikul avastas, et tema palitust on kadunud 225 krooni. Kuulanud ära avaldatud ütlused, kannatanu L.M kinnitas neid. M selgitas, et ülekuulamisel uurija juures ütles, et üks noormeestest kokutas. Tunnistaja V.J ütles kohtus, et rääkis S.Ile ja M.M-ile, et M on tema emale võlgu. Raha oli vaja joomiseks ja seetõttu otsustasid minna M juurde ja võtta võlg ära. Korteris V.J küsis L.Mlt raha, kuid tal raha ei olnud. Nägi, et S.I oli kannatanutega toas. Tema oli köögis ja tualetis. Peksmist ei näinud. M.M istus köögis, siis läks õlle järele. Prokuröri taotlusel, kontrollimaks ütlusi, kohus avaldas V.J ülekuulamise protokolli (1.kd, tl 91), kus ta ütles, et S.I hakkas M.Filt võlga küsima, lõi teda rusikaga näkku. F õütles, et toob raha ja läks tuppa. I ja M.M läksid talle järele. Panid toaukse kinni. Kuulis toast kaklust ja tumedaid lööke, I hüüdeid, kes nõudis Filt raha. Pärast ütluste avaldamist V.J kinnitas, et S.I nõudis raha. Teistest ütlustest keeldub – põhjust selgitada ei saa. Samal eesmärgil prokurör esitas taotluse avaldada ütluses 2.kd, tl 112, kus J ütles sellest, et nägi, kui I sikutas M.M-i äraolekul I riietest, siis tagus teda jalgadega. Tuppa läksid S.I, M.M, L.M, M. F ja V.I. Toauks oli kinni, kuid sealt kostusid löögimütsud. Pärast tema ja tema järel M.M jooksid korterist minema. Järgmisel päeval S.I, saanud teada I surmast, ütles, et vist tema tappis ta. 6 Kuulanud ära avaldatud ütlused, V.J kinnitas, et nägi, kui I tiris riietest I tuppa. I ja M.M olid toas koos kannatanutega. katsus vägivalda peatada, kuid I karjus, nõudis M.Filt raha. Tunnistaja L.K ütles kohtus, et oli koos teistega L.M korteris, kes oli Jle võlgu. Prokuröri taotlusel, kontrollimaks ütlusi, kohus avaldas ütlused (2.kd, tl 166), kus L.K ütles, et M.M lõi mitu korda käega L.Mu vastu pead. M.M lahkus õlle järele. Samal ajal I käskis L.Ml ja Il minna tuppa. M läks tuppa ise, I ei tahtnud. Siis tiris I ta jõuga tuppa ja samal ajal peksis teda. Siis I võttis köögist panni ja läks sellega tuppa. Kuuldusid löögid ja naisterahva appihüüded. Kauplusest tuli tagasi M.M. I tuli panniga kööki. Soojendas seda pliidil ja läks panniga tagasi tuppa, kus olid kannatanud. Mõne aja möödudes K vaatas tuppa ja nägi Fit, Mu, I ja I veristena. I lamas põrandal ja rögises. Fi nägu oli vereni ära põletatud. Ehmunud nähtust, K jooksis korterist minema. Teisel päeval, saanud teada I surmast, I ütles, et vist peksis ta surnuks. Kuulanud ära avaldatud ütlused, K avaldas, et eeluurimisel rääkis õigust, kinnitab oma ütlusi. Tunnistaja N.S ütles kohtus, et tema juurde tuli S.I ja palus ära pesta tema riided, mis olid verega koos. Ütles, et kakles kellegagi. I küsis Glt raha, justkui too oli võlgu talle. S Ile midagi võlgu ei olnud ja mingit raha talle ei lubanud. G peksti võla eest. Raha nõudis Glt I, kuid mitte see, kes istub kohtualuste pingil. Tunnistaja O.Z ütles kohtus, et F on tema korterinaaber. Fi korterisse tulid tihti kokku asotsiaalid. Tihti oli seal lärm. Uks avatakse maja foonluku kaudu. Tegi oma korteris remonti ja kuulis, et naabrite juures on kaklus, kukkus tool ja kukkus keha. Hommikul sai teada tapmisest. Tunnistaja I.G ütles kohtus, et 2006.a detsembris oli kodus. Avaldas, et eeluurimisel rääkis õigust. Prokuröri taotlusel, kontrollimaks ütlusi, kohus avaldas ütlused (2.kd, tl 21), kus G ütles, et õde rääkis talle, et M.M peksis V.G ja nõudis temalt raha. Kahe nädala pärast kohtas G ja nägi tema näol verevalumeid. Kuulanud ära avaldatud ütlused, I.G kinnitas oma ütlusi ja ütles, et õe sõnul G peksis M.M. Tunnistaja L.J ütles, et võttis S.Ilt pandiks teleri. Hiljem võeti see teler politsei poolt ära. Ljubov Mu tunneb. M võtab temalt tihti raha võlgu, kuid alati annab tagasi. Tema ei palunud kunagi Mlt võlga nõuda. Pärast seda, kui L.Mu peksti, külastas teda haiglas. M oli tugevasti läbi pekstud. Protsessiosaliste taotlusel kohus avaldas kriminaalasja materjalid: - sündmuskoha, korteri xxx, vaatlusprotokoll, kus oli avastatud I laip (1.kd, tl 6-21); äratundmiseks esitamise protokoll, kus L.M tundis ära M.M-i, kes käis 02.detsembril 2006.a tema korteris (2.kd, tl 78-81); Vladimir I laiba kohtuarstliku ekspertiisi akt, kus oli tuvastatud, et surma põhjuseks oli kinnine kolju-ajutrauma, millega kaasnesid koljuluude murrud, verevalumid aju kõvakesta ja vatsakeste alla. Avastatud on ka järgmised vigastused: rindkere kinnine tömptrauma, rinnaku ristmurd, hulgalised roiete kahepoolsed murrud, vasaku rangluu ristmurd. Vigastused on eluohtlikud (1.kd, tl 30-42); 7 - - Mihhail Fi kohtuarstliku ekspertiisi akt, kellel on kindlaks tehtud põrutushaavad laubal, haavad paremal põsel ja lõual. Pandud õmblused. Vigastused ei ole eluohtlikud (2.kd, tl 88-91); Ljubov M kohtuarstliku ekspertiisi akt, kellel on kindlaks tehtud hulgalised näo marrastused, vasakul ja paremal roiete murrud. Kehavigastused ei ole eluohtlikud (2.kd, tl 94-97); sündmuskoha, korteri xxx, Narva, vaatlusprotokoll, kus on tuvastatud, et harilik miljöö on rikkumata (1.kd, tl 107-111); sündmuskoha, korteri xxx, Narva, vaatlusprotokoll. Puudub televiisor (1.kd, tl 144-149); asitõendi – teleri Daewoo ja puldi, vaatlusprotokoll (1.kd, tl 164-167); M.M-i puhtsüdamlik ülestunnistus, kus ta ütles üksikasjalikult kuritegudest, toimepandud M.Fi korteris. Ütles, et tema, I, L.K ja V.J tahtsid võtta alkoholi ostmiseks raha võlgu. Korterisse sisenenult toimetas I Fi kohe tuppa.Ljubov M hakkas nende peale riidlema ja süüdistama selles, et nad on temalt varastanud. M.M lõi teda 4 korda vastu nägu. Samal ajal I peksis toas Fit. I andis M.M-ile 30 krooni ja saatis õlle järele. Hiljem M.M nägi, kui I peksis kannatanuid panniga. I ütles, et hakkab kannatanuid piinama kuumutatud panniga, et sundida andma raha. M.M nägi, kui I hüppas jalgadega I rindkerel, kes lamas põrandal (1.kd, tl 182-183). Kuulanud ära puhtsüdamliku tunnistuse protokolli, M.M avaldas, et toetab protokolli sisu. äratundmiseks esitamise protokoll, kus T.G tundis ära M.M-i, kes peksis V.G ja lõi ühe korra teda rusikaga näkku (2.kd, tl 14-17); S.I puhtsüdamlik ülestunnistus, kes ütles, et hakkasid L.Mlt raha nõudma. M ütles, et raha on Fi käes. F eitas raha olemasolu. I hakkas teda peksma, s.h ka panniga. Mis puudutab surnud I, siis I kirjutas: „arvasin, et mina tapsin ta“ (2.kd, tl 100-101). Kuulanud puhtsüdamliku ülestunnistuse protokolli ära, I avaldas, et toetab protokolli sisu. Sealhulgas kinnitab sõnu „vist mina tapsin ta“. Kriminaalasja materjalide avaldamise ajal protsessiosalistel küsimusi ega vastuväiteid ei olnud. Prokurör avaldas oma kõnes, et I süü
Episoodis, kus kannatanud on F, M ja I, prokurör leiab, et mõlema süüdistatava süü röövimises on tõendatud Fi, M ja tunnistajate K, J ütlustega, ekspertiisiaktidega, puhtsüdamlike ülestunnistuste protokollidega. M andis kohe ütlused, et teda peksti ja varastati 220 krooni. Prokurör leiab, et I teod tuleb kvalifitseerida
lg 2 p-de 4,5,7,9 järgi, M.M-i süüdistusest aga välja jätta p 5, s.o raske tervisekahjustuse tekitamine. Prokuröri arvamusel tuleb I tunnistada süüdi
Prokurör loobus M.M-i süüdistusest
Väljapressimise episoodis V.Glt prokurör leiab, et mõlema süüdistatava süü on tõendatud ja nende teod on kvalifitseeritud õigesti. tõendatud on mõlema süüdistatava süü füüsilises vägivallas T.G ja V.G vastu. Tõenditeks on kannatanute, tunnistaja I.G ja S ütlused. G peksti juba pärast seda, kui saadi temalt raha. Peksti jutuajamise ajal vanglaelust. Kaitsja I.Belugin leiab, et röövimise episood tuleb kvalifitseerida
Kannatanut L.M I ei peksnud. Kaitsja leiab, et puuduvad tõendid, et nimelt I on süüdi I surmas. Episoodides kannatanu V.Gga tuleb süüdistatava I teod kvalifitseerida
Raha Glt I ei nõudnud. Vägivald G suhtes ei olnud seotud raha nõudmisega. I süü
8 Kaitsja G.Tšelnokova nõustus prokuröriga, kes loobus M.M-i süüdistusest
Kaitsja arvamusel süüdistus röövimises ei ole tõendatud. M.M-i teod tuleb kvalifitseerida
Kaitsja arvamusel ei tule kannatanu L.M ütlusi usaldada, kuna oli ise purjus, midagi ei näinud, ei mäleta. F ei mäleta samuti midagi. Süüdistus
Need teod tuleb kvalifitseerida
G peksti jutu eest vanglast. M.M-i süü
Kohus, kuulanud ära protsessiosalised, uurinud kogutud tõendeid, jõuab järgmisele järeldusele. I süü varguses A.N korterist on tõendatud ja süüdistatava teod on kvalifitseeritud õigesti. Kohus toetub sündmuskoha vaatlusprotokollile, teleti vaatlusprotokollile, tunnistaja L.J ütlustele, süüdistatava enda ülestunnistusele. 02.detsembri 2006.a episoodi suhtes kohus leiab tuvastatuks, et S.I ja M.M tulid korterisse, kus elavad L.M, M.F ja V.I (ühe jalaga invaliid) võõra raha omastamise eesmärgil. I ega M.M ei olnud varem tuttavad selle korteri elanikega. Koos Iga ja M.M-iga olid naisterahvad Viktoria J ja Lia K. M.M lõi L.Mu käega vastu nägu ja nõudis raha. Saamata L.Mlt raha, I ja M.M hakkasid raha nõudma M.Fedosejevilt. I ja M.M hakkasid Fit peksma, jätkates raha nõudmist. Vägivalla tagajärjel I ja M.M võtsid Filt ja L.Mlt ära 220 krooni, millest M.M võttis Ilt 30 krooni ja läks õlle järele. Samal ajal I, võõra raha omastamise eesmärgil jätkas käskis L.Ml ja Fil minna tuppa. M läks tuppa ise, aga I tassis I tuppa jõuga ja lõi teda seejuures. Toas hakkas I käte ja jalgadega peksma Fit, Mu ja I. Peksis panniga, mille tõi köögist. Pärast kuumutas panni ja jätkas peksmist kuuma panniga, Lõi I pikali ja hüppas jalgadega I pea ja keha peal. Tunnistaja K vaatas tuppa ja näinud toimuvat, ehmatas ning jooksis korterist minema. Tema järel jooksid korterist välja V.J ja M.M. Mõne aja möödudes väljus korterist I, kes läks kohe Natalja S juurde. Palus tal pesta ära oma riided, millel oli läbipekstud M, Fi ja I veri. Saadud vigastustest I suri vastu homMt peksmsie kohal. Ljubov M oli paigutatud haiglasse, File osutati arstiabi ambulatoorselt. Kohus tugineb kannatanute M. Fi, L.M, tunnistajate L.K, V.J ja süüdistatavate M.M-i ja I ütlustele, I, L.M ja Fi kohtuarstlikele ekspertiisiaktidele. Kohtu arvamusel andis kõige üksikasjalikumad ütlused tunnistaja L.K. Tema ütlused ühtivad teiste tõenditega, M.M-i puhtsüdamliku ülestunnistusega ja tema ütluste protokolliga, kannatanute ütlustega ja kohtuarstlike ekspertiisiaktidega. Kohus loeb tõepäraselt tuvastatuks, et M.M ja I peksid Mu ja F ning nõudsid neilt raha. Kohus peab tõendatuks, et kannatanute I, F ja M peksmise tagajärjel oli varastatud raha 220 krooni. Raha varastamisest andsid ütlused kannatanud L.M ja M.F. Võttes arvesse eeltoodut kohus jõuab arvamusele, et S.I ja M.M-i süü röövimises on tõendatud. Kohus võtab arvesse tunnistaja L.Ku ütlusi, kui kõike täielikumaid. Ta ütles, et L.M otsis raha, kuid ei leidnud. Pärast seda ütles, et raha on M.Fi, kes lamas toas, käes. M.M puhtsüdamliku ülestunnistuse protokollist nähtub, et L.M süüdistatuid temalt raha varguses. Tõendiks, et oli varastatud võõras raha, on see, et pärast Fi peksmist I andis M.M-ile 30 krooni õlle jaoks. Eeluurimisel aga oli tuvastatud, et enne Fi korterisse tulekut ei I ega M.M raha ei omanud. Kohtu arvamusel ei ole toiduainete varguse kohta usutavaid tõendeid. L.M ega M.F ei suutnud midagi selgitada toiduainete varguse kohta. Lähtuvalt eeltoodust kohus leiab, et I ja M.M-i tegudes on röövimise koosseis. S.I teod tuleb kvalifitseerida
lg 2 p-de 4,5,7,8 järgi, M.M-i teod
9 V.I surma suhtes kohus jõuab arvamusele, et nimelt S.I peksis teda ja nimelt tema tegude tagajärjel kannatanu suri. Tunnistajate ja süüdistatava M.M-i ütlustega on tuvastatud, et I tiris I jõuga tuppa ja peksis teda seal. Kohus usaldab M.M-i ütlusi selles, et M.M katsus I kaitsta I eest. Nimelt I peksis I kätega, jalgadega ja panniga. Ütlused, millised M.M andis ülekuulamise protokollis ja puhtsüdamlikus ülestunnistuses (1.kd, tl 182, 190) ühtivad I laiba kohtuarstliku ekspertiisiaktiga aj teiste tunnistajate ütlustega. Kohus leiab, et M.M-i avaldatud ütlused (1.kd, tl 190) on tõepärased ja vastavad tõele. Kohus tunnistab need ütlused tõetruudeks. M.M-i ülekuulamise protokolli (1.kd, tl 190) kohus tunnistab tõendiks, mis on saadud seaduslikul teel. M.M oli üle kuulatud päevasel ajal kaitsja juuresolekul. M.M-i poolt kohtuistungil antud ütlused kohus tunnistab valeks kui katse hoiduda vastutusest. S.I versiooni, et G pakkus neile oma raha ise S asemel, ei leidnud kohtuistungil kinnitust. Tunnistaja S ütles kohtuistungil, et midagi I passi väljaostmisest ei tea. Mingit raha Ile passi väljaostmiseks ei lubanud, Ile midagi võlgu ei ole. Kohtuistungil ta ütles, et I ja M.M nõudsid Glt mingit võlga. G selgitas, et ta lamas toas. Teda hakati peksma. Määrati tähtaeg, mille jooksul ta pidi tooma raha. Kohus peab vajalikuks öelda arvamuse N.S ütluste suhtes, kes avaldas kohtuistungil, et süüdistatavate hulgas ei ole isikuid, kes panid toime väljapressimise ja peksid G. Kohus leiab, et tunnistaja N.S on eksiarvamusel. Tema ütlused on vastukäivad mõlema süüdistatava, kannatanu G ja tunnistaja T.G ütlustele. Seetõttu kohus arvab, et S annab kuriteo asjaolude kohta õiged ütlused, kuid tahab välja rääkida süüdistatavaid. Süüdistus
Kohus peab kannatanu T.G ütlusi tõepärasteks selles, et M.M lõi teda käega näkku, kui ta tahtis G eest välja astuda. Süüdistatav M.M tunnistas kohtus, et lõi T.Gt. Kohus peab tõendatuks ka G peksmist S.I ja M.M-i poolt alkoholi pruukimise ajal. Peksmine toimus jutuajamise ajal vanglaelust. Kõik kolm on varem kohtu poolt karistatud. Mõlemad süüdistatavad tunnistasid, et lõid G. Süüdistatavale S.Ile karistuse liigi ja määra valimisel kohus võtab arvesse karistust kergendavat asjaolu: puhtsüdamlikku ülestunnistust. Raskendavaid asjaolusid ei ole.
Kohus leiab, et karistuse eesmärk saavutatakse ainult sellisel teel. Kohus võtab arvesse, et ta on varem 2 korda võetud kriminaalvastutusele varguste ja röövimise eest. Mõlemal korral kohus vabastas ta karistusest. Kuid vajalikke järeldusi ta enda jaoks ei tee. Pani uuesti toime analoogsed kuriteod katseaja kestel viimase kohtuotsuse järgi. Süüdistataval M.M kohus võtab arvesse karistust kergendavat asjaolus: puhtsüdamlikku ülestunnistust. Raskendavaid asjaolusid ei ole.
Kohus leiab, et karistuse eesmärk saavutatakse ainult sellisel teel. Kohus võtab arvesse, et ta on varem 7 korda võetud kriminaalvastutusele varguste, avalike varguste ja röövimise eest. Korduvalt kandis karistust vabadusekaotusena, kuid vajalikke järeldusi enda jaoks ei tee. Pani uuesti toime analoogsed kuriteod. 10 Vaadates läbi kannatanute haginõudeid, kohus lähtub Võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 127, 128, 136, 1043 ja 1045 lg 1 p 5 sätetest. Seaduses on sätestatud: kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesolevas asjas tuleb hüvitada varaline kahju (VÕS § 128 lg 2,3). Kohus lähtub sellest, et kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136). Kohtu arvamusel kahju ei tekkinud kannatanute süül, seetõttu puudub alus vähendada kahjuhüvitise suurust (VÕS § 139). Kohus leiab samuti, et kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks aluseid ei ole. Kahjuhüvitise vähendamine oleks ebaõiglane kannatanute suhtes. Samal ajal on kahjuhüvitise suurus süüdistatava jaoks mõistlikes piirides (VÕS § 140). VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on õigusvastane , kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Lähtudes eeltoodust kohus jõuab arvamusele, et kannatanute V.G ja L.M haginõuded põhinevad seadusel, on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. M. Fi haginõue summas 150 krooni (toiduained) jätta rahuldamata. F ei suutnud toiduainete kohta midagi selgitada. KrMS §-de 305-315 alusel kohus OTSUSTAS: Tunnistada Sergei I süüdi
lg 2 p 4,
lg 2 p-de 4,5,7,9,
lg 1,
lg 2 p-de 1,4 ja
järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning karistada: -
lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud; -
lg 2 p-de 4,5,7,9 ja
lg 1 järgi vangistusega 7 aastat; -
lg 2 p-de 1,4 järgi vangistusega 4 aastat; -
järgi vangistusega 6 kuud.
alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista 7 aastat vangistust.
lg 2 alusel, võttes arvesse 05.juuli 2006.a kohtuotsust, mõista karistuseks 8 aastat 8 kuud vangistust. Karistusaega arvestada alates 08.veebruarist 2007.a. Tõkend – vahistamine, jätta endiseks. Tunnistada M.M süüdi
lg 2 p-de 4,7,9,
lg 2 p-de 1,4 ja
järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning karistada: -
lg 2 p-de 4,7,9 järgi vangistusega 4 aastat; -
lg 2 p-de 1,4 järgi vangistusega 5 aastat; -
järgi vangistusega 1 aasta.
alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista 5 aastat vangistust. Karistusaega arvestada alates 30.detsembrist 2006.a. 11 Tõkend – vahistamine, jätta endiseks.
Mõista Sergei Ilt ja M.M-ilt solidaarselt välja: - L M (xxx) kasuks 220 krooni; - V G (xxx) kasuks 650 krooni. Mõista süüdistatavalt S.Ilt riigituludesse menetluskulud: - kaitsja tasu 7221.60 krooni; - menetlusega seotud ekspertiiside eest 6275 krooni; - kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 346.10 krooni; - sundraha 9000 krooni. Mõista süüdistatavalt M.M-ilt riigituludesse menetluskulud: - kaitsja tasu 12319.20 krooni; - menetlusega seotud ekspertiiside eest 6275 krooni; - kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 346.10 krooni; - sundraha 9000 krooni. Väljamõistetud kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Märkida süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number, kohtukulud. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tasumata jätmise korral nõutakse rahalised nõuded sisse kohtutäituri poolt. Asitõendid – mobiiltelefon №kia 3310, ruuduline särk (hoiul Narva politseiosakonnas, 05.juuni 2007.a kviitung nr 164) – hävitada. Kui pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest teatama kohtule kirjalikult (või faksiga) 7 päeva jooksul kohtuotsuse või selle resolutiivosa teatavakstegemisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15-päevase tähtaja jooksul päevast, mis järgneb päevale, kui kohtumenetluse pool sai võimaluse tutvuda kohtuotsusega. Vahi all olev süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul päevast, mis järgneb süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmise päevale. Kohtunik R.Minzatov Rahvakohtunikud T.Karelaid R.Popova 12 Tõlk on hoiatatud vastutusest
ja
järgi Aili Hirt Tõlk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.