lg 2 p 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Ille Mardo Süüdistatav V.N ik: xxx, EV kodanik, keskharidus, töökoht: AS K , elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:
lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga Väärtegude toimepanemise eest karistatud 4 korda Kaitsja Oleg Nišajev 1 RESOLUTSIOON 1. V.N süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta V.N-ile mõistetud karistus, so tähtajaline vangistus 4 kuud V.N suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et V.N temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758). 4.
lg 1 alusel kohustada V.N täitma järgmisi kontrollnõudeid: • elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx; • ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks 5.
p 1 alusel arvestada V.N-ile määratud 2 (kaks) aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.11.
Kohtuistungil süüdistatav V.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu Vladimir Beljajev seletas, et ta ei soovi süüdistatava karistamist ja tal ei ole mingeid pretensioone süüdistatava vastu. Soovis avaldust kuriteo kohta tagasi võtta, kuid menetlust oli juba alustatud. Kui süüdistatavat karistatakse, siis võimalusel tuleks määrata karistus, mis ei ole seotud vabaduse piiramisega. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ja süüteo toimepanemine on tõendatud kriminaalasja materjalidega. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 20.02.2006 koostatud kannatanu VB ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 16.02.2006 kella 16.00 paiku Planeedi 9 maja koridoris naaber Konstantin palus helistamiseks mobiiltelefoni. Konstantin eemaldus telefoniga oma korterisse ja telefoni ei tagastanud. Tekkis rüselus ja ta surus Konstantilile sõrmed silma. Järgmisel päeval käis korduvalt telefoni tagasi nõudmas, kuid telefoni kätte ei saanud. Varaline kahju 4300 krooni. (t/l 36) • 22.02.2006 koostatud VB avaldus, milles taotleb uut ülekuulamist, kuivõrd varasemad ütlused on antud rahustite mõju all. (t/l 7-8) • 22.02.3006 koostatud kannatanu VB ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt kutsus 16.02.2006 kella 16.00 ajal naaber Konstantin teda oma korterisse. Kutsuti kööki ja seal oli vanem meesterahvas. Pakuti õlut, seejärel tuli naabri sõber viinaga. Helises telefon ja ta vastas kõnele, pani seejärel telefoni tagasi taskusse. Kui ära läks, tundis, et tema taskust võeti midagi ära ja korterist väljudes avastas telefoni kadumise. Läks tagasi telefoni nõudma, läks rüselemiseks ja surus Konstantinile sõrmed silma. Päev hiljem Konstantin ütles, et telefon oli vedelenud köögis, kuid see olevat Konstantini elukaaslase käes ja tema käest pidavatki küsima. Pärast seda käis Wismari haiglas ja kirjutati välja rahustid. (t/l 915) • 03.03.3006 koostatud VB avaldus, millest nähtuvalt on kannatanu kätte saanud temale kuulunud mobiiltelefoni. (t/l 16-17) • Koopia 21.06.2006 koostatud arvest mobiiltelefoni Sony Ericsson K750i O.Black ostmise kohta, millest nähtuvalt on tasutud 4999 krooni. (t/l 19-21) • 22.02.2006 koostatud tunnistaja KI ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt kohtus tunnistaja 16.02.2006 Planeedi tänaval naabri Vladimiriga, kes palus peaparandust. Jõid koos elukaaslase isa AM ja tuttava AK. Joomise ajal rääkis Vladimir oma mobiiltelefoniga. Kella 17 ajal tahtis Vladimir lahkuda. 10 minuti pärast tuli tagasi ja nõudis mobiiltelefoni tagastamist. Läksid korterisse otsima, kuid ei leidnud. Väljudes korterist surus Vladimir tunnistajale silmadesse. Järgmisel päeval kohtusid kaupluses ja ütles Vladimirile, et elukaaslane Irina leidis telefoni üles. Ütles, et Vladimir lepiks Irinaga kokku. Vladimir pakkus 3000 krooni, et telefon kuhugi ei kaoks. Pärast sai teada, et Irina oli telefoni pandimajja viinud. (t/l 22-26) • 22.02.2006 koostatud üleandmise ja vastuvõtmise aktist nähtuvalt on Pandimaja Gletcher VVV esindaja politseile üle andnud mobiiltelefoni Sony Ericsson K750i. (t/l 27) • 15.02.2006 sõlmitud pandimaja leping nr 9, millest nähtuvalt Irina xxx pantis pandimajale Gletcher VVV mobiiltelefoni Sony Ericsson hinnaga 3500 krooni ja sai lühiajalist laenu 2500 krooni kuni 15.03.2006. (t/l 28-29) 3 • • • • 06.03.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi pandimaja lepingut. (t/l 30-31) 28.02.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi mobiiltelefoni Sony Ericsson. (t/l 32-35) 22.02.3006 koostatud kahtlustatava Irina xxx (V.N) ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav teo toimepanemist ja seletas, et leidis 10 veebruari paiku kodus köögist nurgadiivani tagant mobiiltelefoni Sony Ericsson K750. Samal päeval oli elukaaslane KI seal teiste meestega joonud. Samal päeval viis Konstantini traumapunkti. Telefon vedeles paar päeva ja siis kavatses tagastada. See omanik käis seal paar korda. Tahtis saada vaevatasu, sest oli viinud Konstantini traumapunkti. 15.02.2006 viis telefoni pandimajja ja sai 2500 krooni. Viis koos laadijaga, kuid laadija oli tema enda oma. Kuna olid rahalised raskused, kulutas raha oma tarbeks. KI ei teadnud, et viib telefoni pandimajja. (t/l 36-40) Koopia abielutunnistusest, millest nähtuvalt on Irina Savitsakaja perekonnanimeks pärast abiellumist 17.05.2006 V.N. (t/l 66) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Irina xxx (V.N) süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu Vladimir Beljajevi, tunnistaja KI ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, pandimaja lepingut, mobiiltelefoni üleandmise ja vastuvõtmise akti ja kannatanu avaldust mobiiltelefoni kättesaamise kohta, asub seisukohale, et süüdistatava V.N süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võib teha järelduse, et kannatanu, viibides süüdistatava korteris ja tarvitades alkoholi, jättis oma telefoni süüdistatava korterisse. Süüdistatav, olles korterist leidnud telefoni, ei tagastanud seda omanikule, vaid jättis juhuslikult tema valdusse sattunud vallasasja enda kätte ning teades vallasasja omanikku, andis telefoni pandimajja, pöörates vallasasja oma kasuks. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena. Kuivõrd süüdistatavat on varem varguse toimepanemise eest karistatud ja uue inkrimineeritava teo toimepanemise ajaks ei olnud eelmine karistus kustunud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatav on toime pannud
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo, so valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval on küll alaline, kuid suhteliselt väike sissetulek, mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd ka varavastane kuritegu on toime pandud rahaliste vahendite vähesuse tõttu. Peale selle mõistetaks süüdistatavalt välja ka kriminaalmenetluse kulu, mis raskendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda. Seepärast peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Süüdistatav on kriminaaltoimikust nähtuvalt varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid viimane temale määratud katseaeg on möödunud edukalt. Kuriteo toimepanemisega ei ole varalist kahju tekkinud ja kannatanule on vara tagastatud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. Kuivõrd kriminaalasjast võib järeldada, et järelevalve tingimustes on süüdistatav suuteline elama õiguskuulekalt ja kohtuistungil avaldas kannatanu arvamust, et süüdistatavalt ei peaks vabadust võtma, siis leiab kohus, et 4 süüdistatava suhtes, kelle ülalpidamisel on alaealine laps, ei ole mõistetava karistuse täitmisele pööramine otstarbekas ja kohus peab võimalikuks jätta määratav isiku vabadust piirav karistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile pikemaks ajaks, andes süüdistatavale sellega võimaluse tõestada oma soovi edaspidi elada õiguskuulekalt. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.