Obsah (8)

§ 199§ 25§ 74§ 201§ 209§ 64§ 65§ 68

1-08-4202 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-4202 (07231702747) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi Lühimenetlus Prokurör Külli Aas T.M Süüdistatav Ik: xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 05.02.2008, vahistatud 06.02.2008 Varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tallinna Linnakohtu 13.06.2001 otsusega KrK § 140 lg 1 järgi vabadusekaotus 5 kuud; KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 3 kuud, KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotus 5 kuud KrK § 47 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga;
2. Tallinna Linnakohtu 29.05.2003 otsusega

§ 199

lg 2 p 4 -

§ 25

lg 2 järgi vangistus 6 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; karistus pööratud täitmisele Tallinna Linnakohtu 18.11.2003 määrusega

§ 74lg 4 alusel; 3.

Tallinna Linnakohtu 21.06.2004 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 10 k; 4.

Tallinna Linnakohtu 20.09.2004 otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistuse 6 kuud;

§ 201

lg 2 p 4 järgi vangistuse 6 kuud;

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 vangistuse 1 aasta 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel vangistus 1 aasta 2 kuud;

§ 65

lg 1 järgi vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva; lõplik karistus vangistus 1 aasta 8 kuud 23 päeva; 5. Harju Maakohtu 23.10.2007 otsusega

§ 199lg 2 p 4,5 järgi vangistus 3 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga; 6.

Harju Maakohtu 27.12.2007 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1 järgi vangistus 7 kuud; Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. T.M süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4, 5 ettenähtud kuriteo (18.10.2007 episood) toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.

§ 65

lg 1 alusel lugeda mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus, so vangistus 4 kuud kui kergem karistus kaetuks raskema karistusega, so Harju Maakohtu 27.12.2007 otsusega mõistetud liitkaristuse, so 7 kuulise vangistusega. 4. T.M süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo (05.02.2008 episood) toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 6.

§ 65

lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele, so tähtajalisele vangistusele 2 kuud eelmise, so Harju Maakohtu 27.12.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 7 kuud täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 7.

§ 68

lg 1 alusel arvestada T.M-ile mõistetud liitkaristuse, so vangistuse 9 kuud ärakandmist alates T.M-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 05.02.

2. T.M-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
3. AMesitatud tsiviilhagi 6500 krooni nõudes rahuldada osaliselt, so 6120 krooni ulatuses ning T.M-ilt välja mõista AM kasuks 6120 (kuus tuhat ükssada kakskümmend) krooni.
4. T.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2432 (kaks tuhat nelisada kolmkümmend kaks) krooni ja 75 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.M, 1-08-4202, kaitsjatasu“.
5. T.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.M, 1-08-4202, sundraha“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse 2 otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: T.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 18.10.2007 umbes kell 07.00 hommikul küsis OÜ Estarella õmblustsehhi ruumis Tallinnas, Tuuliku tn 4c telefonikõneks AM mobiiltelefoni №kia N76 ning lõpetades kõne, varastas telefoni avalikult, joostes koos telefoniga välja asutuse ruumidest ja edasi ühistranspordi peatusesse, kasutades telefoni pärast vargust paari päeva jooksul ning seejärel müüs „Kajaka“ pandimajja 1500 EEK eest. Oma sellise tegevusega põhjustas T.M AMmateriaalset kahju 6120 krooni ulatuses. Samuti tema, varem varguse toime pannud isikuna, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult süüteo toimepanemist, 05.02.2008 kella 17.00 paiku viibides Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuva Rocca-al-Mare Kaubanduskeskuses EXPRESSIONS kaupluses püüdis varastada kauplusele kuuluvaid ehteid: kõrvarõngaid maksumusega 279 krooni, kõrvarõngaid maksumusega 169 krooni, käevõru maksumusega 229 krooni, kõrvarõngaid maksumusega 329 krooni, kõrvarõngaid maksumusega 179 krooni, kaelakee maksumusega 189 krooni, kõrvarõngaid maksumusega 249 krooni, kokku kaupa summas 1623 krooni, kuid ei viinud oma tegevust lõpule, kuna oli kinnipeetud kaupluse turvatöötajate poolt. Seega pani T.M toime

§ 199

lg 2 p 4, 5 ette nähtud kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning avalikult, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. Kohtuistungil süüdistatav T.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 18.10.2007 koostatud kannatanu AM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt jõudis kannatanu 18.10.2007 kell 7:00 tööle õmblustsehhi E OÜ, asukohaga Xxx, 4 korrus, Tallinn. Kohe sisenes uus töötaja Ira, viskas asjad lauale ja küsis telefoni, sest tal olevat helistada vaja. Oma telefoni oli koju unustanud. Kannatanu andis oma telefoni. Ira käis mööda tsehhi, rääkis väga rahulikult telefoniga ja palus endale tagasi helistada. Siis väljus tsehhist. Kannatanu läks talle järele, kuid ei näinud teda enam. Teised vastu tulnud töötajad rääkisid, et ta oli lausa tormanud neist mööda. Kannatanu proovis oma telefonile helistada aga see oli juba välja lülitatud. Telefon oli №kia N 76, abonentnumber xxx, hind 6500 krooni. Ira tuli sinna tööle nädal enne vargust, teda ei oldud ametlikult veel tööle võetud. Kannatanu teab, et ta elab Õismäel ning ta sõbrustas töökohas töötaja Viktoriaga, kelle sõnul oli Ira perekonnanimi Skrond. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi summas 6500 krooni. (t/l 2-3) 29.10.2007 koostatud politseivaneminspektori Tatjana Strugova ettekande kohaselt edastas kannatanu AMposti teel №kia N 76 dokumendid ja T.M ID-kaardi nr P

1. ( t/l 10) 131.10.2007 koostatud kannatanu AM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt soovib kannatanu lisada, et telefon №kia N76 punast värvi korpus, IMEI: xxx, oli talle mehe 3 poolt ostetud ning kingitud, telefoni maksumus on 6500 krooni. Kui kannatanu andis Irale telefoni, helistas kellelegi, rääkis vaikselt, palus talle tagasi helistada, katkestas kõne, ootas veidi, helistas veel korra. Kui ta oli juba 3-4 minutit rääkinud, palus kannatanu tal telefoni tagasi anda, mille peale Ira väljapääsu poole sööstis ning jooksis minema. Kannatanu ei suutnud talle järele jõuda, pärast seda pöördus ta tsehhi tagasi, helistas oma numbrile, kuid see oli juba välja lülitatud. Oma asjad jättis Ira maha. Pärast seda kutsuti politsei välja. Ira asjade seas oli vihik, kus olid telefoninumbrid. Kannatanu helistas nendele numbritele, vastas ainult number xxx, Vika nimega. See Vika ütles Ira perekonnanime – Skrond. Kuna Iral oli nädalane katseaeg, kui veel dokumente ning isiklikke andmeid ei võeta, ei teadnud nad Ira kohta mitte midagi. Pärast politsei ära sõitmist leidsid nad internetist Galina T.M-i nime, kes elab xxx. Kannatanu helistas GS, küsis Irat, toru anti kellelegi üle ning, niipea kui kannatanu oli end esitlenud, lülitati telefon välja (see tähendab kõne katkestati). Esialgu toru võtnud naisterahvas ütles veel aadressi; XXX, ning sellele aadressile sõitis ta õhtul Irat otsima. Sellel aadressil avati talle uks, nagu kannatanu aru sai, ütlesid vanemad, et Ira on kodus, lasksid tema juurde tuppa. Ira ei hakanud vastu ajama, tunnistas, et varastas kannatanu telefoni, ning ütles, et oli selle endise kino „Kaja" piirkonnas pandimajas pantinud. Ta lubas telefoni välja osta ning tagastada, tagatiseks aga andis kannatanule ise oma isikutunnistuse T.M-i nimele. Kuna Ira pole kannatanule telefoni tagastanud ega helistanud, ei tahtnud kannatanu võõrast isiklikku dokumenti enda käes hoida, siis andis ta kaardi politseile üle. Telefoni pole kannatanule siiani tagastatud. ( t/l 16-18) 18.10.2007.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelist nähtuvalt jättis T.M õmblustsehhi maha oma käekoti, kollast värvi kilekoti ja vihiku, mille sisse oli kirjutatud mõned telefoninumbrid. Õmblustsehhis EOÜ puudub videovalve. (t/l 5-7) Telefoni №kia N 76 maksumust tõendavad dokumendest nähtuvalt on telefoni ostnud SM 20.08.2007 järelmaksuga. Telefoni ostuhind koos käibemaksuga oli 6120 krooni, mis tuleb tasuda osamaksetena 340 krooni kuus kuni 12.03.2009.(t/l 12-14) 22.01.2008 koostatud tunnistaja SA ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on tunnistaja Inkrise pandimaja töötaja. Tunnistaja selgitab, et tema koos oma paarimehega võtab pandimajja asju vastu. T.M-i nimelist tunnistaja ei mäleta, samuti ei ole sellise nimelist salvestatud arvutisse. Tunnistaja kontrollis ajavahemikul 18.10.2007 kuni 01.11.2007 panti andnud isikute andmete nimesid, kuid T.M-i ta ei leidnud. Samuti ei ole mobiiltelefoni №kia N
2. (t/l 19-21) 23.11.2007 koostatud kahtlustatava T.M-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab kahtlustatav kuriteo toimepanemist. 2007 aasta oktoobris töötas ta õmblustsehhis Tuuliku tänaval, täpset aadressi ja firma nimetust ta ei tea. Ta töötas õmblustsehhis nädala või poolteist. Ühel hommikul kella seitsmeks tööle tulles palus ta naistöötajalt telefoni, et helistada, kuna tema telefonis polnud kõnekaarti. Telefon, mis talle anti oli №kia N
3. Talle tuli pähe mõte telefon omastada, kuna tal oli sellel hetkel narkootikumide jaoks raha vaja. Ta vaatas ringi, teda ei vaadanud keegi, ning jooksis tsehhist koridori, pärast mööda treppi alla tänavale ja siis bussi peatusesse. Tööle jäi ta kott. Paar päeva peale seda kasutas ta ise seda telefoni, pärast andis 1500 krooni eest Koplis „Kajaka" juures pandimajja. Paari päeva pärast seda, kui ta võõra telefoni oli omastanud, käis selle omanik tema pool kodus ning ta andis talle oma isikutunnistuse vastu, lubadusega telefon tagastada, kuid ei tagastanud. (t/l 22-26) 05.02.2008 koostatud tunnistaja KL ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötab tunnistaja Rocca al Mare Kaubanduskeskuse Expressions kaupluses. 05.02.2008 kell 17:00 tööle tulles teine töötaja EP andis talle vahetuse üle ja teavitas, et toimus ehete vargus ning varas on kinnipeetud ja asub turvaruumis. Tunnistaja käis varastatud asju identifitseerimas. Aktil nimetatud asjad kuulusid nende kauplusele ja kaup tagastati. Kauplusel pretensioonid varastatud kaupade kohta puuduvad. (t/l 51 ) 05.02.2008 tunnistaja Mihkel Allikof ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 05.02.2008 tööl Rocca al Mare Kaubanduskeskuses turvatöötajana. Kaupluse Expression müüja teatas talle, et naisterahvas tumedas jopes, sinistes teksapükstes oli jätnud kauba 4 eest tasumata ja lahkunud. Tunnistaja pidas naisterahva kinni kauplusest RK ning toimetas turvaruumi, kus naisterahvas võttis taskust välja kaubad, mis olid varastatud Expressions kauplusest. Kõrvarõngad hinnaga 249 krooni olid rikutud. Kauba identifitseeris müüja EP. (tl. 52 ) 05.02.2008 koostatud kaupluse Expressions avalduse kohaselt T.M varastas 05.02.2008 nende kauplusest järgmised asjad: kõrvarõngad väärtusega 279 krooni, kõrvarõngad väärtusega 169 krooni, käevõru väärtusega 229 krooni, kõrvarõngad väärtusega 329 krooni, kõrvarõngad väärtusega 179 krooni, kaelakee väärtusega 189 krooni ja kõrvarõngad väärtusega 249 krooni. Kõrvarõngad väärtusega 249 krooni olid rikutud. Kokku oli kaupade maksumus 1623 krooni. Rikutud kaba kohta kauplus tsiviilhagi esitada ei soovi. (t/l 53, 55) 05.02.2008 koostatud avalduse kohaselt seoses õigusrikkumise toimepanekuga nägi tunnistaja, et varas kadus koos kaubaga nurga taha ja nii mitu korda ning ehted jäi kadunuks. Ta vaatas umbes 15 minutit ja siis lahkus. Tunnistaja järgnes talle. ABC Kinga juures võttis ta asjad välja ja pani kotti ning käevõru ümber käe. Silt jäi külge. Seejärel helistas tunnistaja turvameestele. (t/l 54 ) 06.02.2008 koostatud kahtlustatava T.M-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab kahtlustatav end kuriteo toimepanemises süüdi ning selgitab, et 05.02.2008 kella 17.00 paiku läks ta Rocca al Mare Kaubanduskeskusesse. Koridoris olid riiulid, kus müüdi ehteid. Kahtlustav võttis mõned ehted ning pani need endale taskusse. Müüja tema tegevust ei näinud ja seejärel läks ta teistesse kauplustesse. Hiljem tuli tema juurde turvamees ning palus tal tulla turvaruumi, kus ta andis tagasi varastatud ehted. Kahtlustatav kahetseb toimepandut.(t/l 57 - 66 ) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks oli 2006 aastal 7,55 krooni. (t/l 32) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava T.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate SA, KL, MA ütlusi, kannatanu AM ütlusi, kaupluse Expressions avaldust, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, Tele2 järelmaksulepingut, ettemaksu arvet, asub seisukohale, et süüdistatava T.M-i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava T.M-i käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli T.M temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse ja omastamise toimepanemise eest karistatud. Esimene inkrimineeritud vargustest pandi toime avalikult, vägivalda kasutamata. Teine vargus kaupluses jäi katse staadiumisse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguse toimepanemise eest viimati Harju Maakohtu 27.12.2007 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 7 kuud ning mõistetud karistus ei ole süüdistataval ära kantud. Kriminaalasjas leiduvatest tõenditest nähtub, et süüdistatav 18.10.2007 varastas kannatanult AM telefoni, mille hind ületas 1000 krooni. Süüdistataval õnnestus kuritegu lõpule viia ja varastatud telefoni ei olnud võimalik enam kannatanule tagastada, sest süüdistatav oli need juba pandimajja viinud. Samuti 05.02.2008 varastas kauplusest kaupu, mille hind ületas 1000 krooni. Süüdistataval ei õnnestunud kuritegu lõpule viia ja varastatud asjad tagastati kauplusele, sest süüdistatav õnnestus hiljem Kaubanduskeskuses kinni pidada. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 , 5 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AM esitanud tsiviilhagi 6500 krooni nõudes ning kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on osaliselt põhjendatud, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava süülise käitumise tulemusena ja telefoni ostu dokumentidest nähtuvalt oli 5 mobiiltelefoni ostuhinnaks 6120 krooni. Tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist, leiab kohus, et taolise varalise olukorra ennistamine on võimalik vaid varalise kahju tekitanud isiku rahaliste vahendite arvelt. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi 6500 krooni nõudes kuulub 6120 krooni ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel avaldatud kahetsust ei pea kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puudub alaline ja legaalne sissetulek ning teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja iga kord pärast karistuse kandmiselt vabanemist on teda taas kinni peetud uute varavastaste kuritegude toimepanemiselt. Seejuures pani ta esimese käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud varguse toime ajal, mil tema suhtes olid menetluses teised kriminaalasjad samalaadsete kuritegude toimepanemise süüdistuses. Seega on tema põhiliseks elatusallikaks varavastastest süütegudest saadav tulu. Tema varasem käitumine näitab ilmselgelt seda, et avaldatud kahetsus ei ole tõsiseltvõetav. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava tahtlus ei olnud enam suunatud väheväärtuslike vallasasjade vastu, samuti ei olnud varastatu maksumus väheväärtusliku vallasasja maksumuse lähedane, vaid oluliselt suurem. AM tekitas ta kahju summas 6120 krooni. Kauplusele Expressions õnnestus aga varastatud kaup summas 1623 krooni tagastada. Arvestades aga asjaolu, et esimese inkrimineeritud kuriteoga tekitas ta varalise kahju ja teise kuriteo toimepanemine jäi katse staadiumisse, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seejuures nähtub kriminaalasjast, et esimene kuriteo episood on toime pandud enne Harju Maakohtu 23.10.2007 otsust, millisega mõisteti süüdistatavale karistus, milline aga omakorda liideti Harju Maakohtu 27.12.2007 otsusega mõistetud karistusega täies ulatuses. Seetõttu tuleb 18.10.2007 toime pandud kuriteo eest mõista eraldi karistus ja lugeda see kaetuks Harju Maakohtu 27.12.2007 otsusega mõistetud karistusega. Kohus leiab, et 05.02.2008 toime pandud kuriteo eest tuleb samuti mõista eraldi karistus ja liita sellele eelmise, so Harju Maakohtu 27.12.2007 otsusega mõistetud ja senini ärakandmata liitkaristus täies ulatuses. Süüdistatava isikuandmed, järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine ja sõltuvus narkootilistest ainetest viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta aastate jooksul korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 6