2 p. 4 järgi 3 k. vangistust tingimisi katseajaga 1a. 6k. 21.09.2004. a.
2 p. 4 järgi vangistus 6 k. vangistust. Vabanes 13.12.
2 p. 4,5,7 järgi vangistus 3 k. Väärtegude eest karistatud 17 korda. Tõkend- vahistamine alates 01.04.2006.a. Süüdistuses
1,4 ; 266 lg.2 p.1,3 järgi. B.P Elukoht xxxx, isikukood xxx, Venemaa kodanik, põhiharidusega, Marsalis Ehituses tööline, Varem kohtu poolt karistatud: 29.09.2004. a. Lääne-Viru MK poolt
2 p. 8 alusel vangistus 1a. tingimisi katseajaga 2 a. 3 k. Lääne-Viru MK 16.05.2005. a. määrusega pikendatud katseaega kolme kuu võrra. Väärteo eest karistatud 1 korral. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Süüdistuses
M.A Elukoht xxxx, isikukood xxx Eesti Vabariigi kodanik, haridus 4 klassi, ei tööta, Varem kohtu poolt karistatud: 12.07.1999.a. Lääne-Viru MK poolt KrK § 139 lg. 2 p. 2,3 järgi tingimisi vabaduskaotus 4 k. tingimisi katseajaga 1 a. 23.03.2000.a. Lääne-Viru MK määrusega otsus pööratud täitmisele. Vabanes 21.07.2000. a. 2 17.11.2004. a. Lääne- Viru MK poolt
2 p. 1,3 ja § 199 lg. 2 p. 4—25 lg. 2 järgi vangistus 1 a. 2 k. tingimisi katseajaga 1 a. 6 k. Väärtegude eest karistatud 3 korral. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Süüdistuses
G.F Elukoht xxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik põhiharidusega , töökoht OG Elektra Varem kohtu poolt karistatud: 26.08.
08.11.2007 Viru Maakohtu poolt
Väärtegude eest karistatud 8 korda. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Süüdistuses
L.O süüdistustatakse selles, et - tema 29.08.2005.a. kella 19.30 paiku tungis koos M S lukustamata ukse avamise teel korterivaldaja L J tahte vastaselt xxxx asuvasse korterisse ; - tema,
täpselt tuvastamata päeval tungis koos B.P-ga akna kaudu Lääne-Virumaal Haljala vallas Pehka külas asuvasse OÜ-le Õitseng kuuluvasse karjalauta. Seega L.O tungides isikute grupis korduvalt ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi, pani toime
õhtul Rakveres Pikk t. 36-3 korteris ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tülis tungis koos G K kallale K O – lõi talle kingakapi eest ära tõmmatud uksega pähe ning peksis teda jalgadega pähe ja kehasse, tekitades kannatanule sellega füüsilist valu ning haavad pealael ja näol. Seega L.O pekstes teist inimest ja kahjustades tema tervist, pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo ; - tema,
2 p.1 tähendatud isikuna 09.11.2005.a. kella 20.00 paiku Rakveres Pikk t.36 maja trepikojas koos G K nõudis K O 3000 krooni ja kui K. O sellega ei nõustunud, tõukas K. O korterisse, kus viskas korteris viibinud ja politseisse helistada tahtnud J V hirmutamiseks 3 vastu põrandat kellraadio ning ähvardas J. V lüüa pea kohale tõstetud klaasvaagnaga. Samal ajal tõukas G K politseisse helistada püüdnud K. O jõuga vastu seina ja lõi teda kaks korda peaga näkku ning L.O ja G. K koos paiskasid K. O põrandale pikali ning peksid teda jalgadega pähe ja kehasse, tekitades K. O tervisekahjustusi – näopiirkonna ja vasakpoolse rindkere põrutuse ja suuümbruse pindmised põrutushaavad. Seega L.O
lg.2 p.1 tähendatud isikuna nõudes vägivalda kasutades ja isikute grupis varalise kasu üleandmist, pani toime
- tema,
koos B.P-ga tungisid Lääne-Virumaal Haljala vallas Vanamõisa külas asuva OÜ Ojakala piirdestamata territooriumile ja varastasid sealt 70 plekist kaloriifertüüpi radiaatorit koguväärtusega 7000 krooni ja ühe 30 kw võimsusega elektrimootori väärtusega 1000 krooni, tekitades OÜ-le Ojakala kahju kokku 8000 krooni ; - tema,
täpselt tuvastamata päeval tungis rippluku lõhkumise teel koos B.P-ga Lääne-Virumaal Haljala vallas Pehka külas asuvasse OÜ-le Õitseng kuuluvasse lauta ja püüdis sealt varastada kahte 7,5 kw võimsusega elektrimootorit koguväärtusega 15 000 krooni ja sõnnikutransportööri ketti väärtusega 4 200 krooni, so kokku esemeid väärtusega 19 200 krooni, kuid vargus jäi lõpule viimata kõrvalise isiku sekkumise tõttu ; - tema,
kella 21.30 paiku Rakveres Tallinna t. 67 asuva baari Kaukaasia ees võttis avalikult ära V Y mantli taskust mobiiltelefoni Ericsson T610, tekitades V. Y kahju 2100 krooni ; - tema,
kella 19.20 paiku Rakveres Adoffi t. 11 asuvast Krooni Selverist varastas konjaki Maxime Trijol VS hinnaga 249 krooni. Seega L.O
lg.2 p.4 tähendatud isikuna võttes isikute grupis, avalikult ja sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
- tema,
kella 18.00 paiku xxxx korteris selgitas J K , et rendib temalt üheks ööpäevaks sülearvuti ML ja sai selle enda valdusse, kusjuures tal polnud kavatsustki arvutit tagastada ja müüs selle samal päeval maha. J. K tekitati kahju 20 500 krooni. Seega L.O
lg.2 p.1 tähendatud isikuna saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime
B.P süüdistatakse selles, et - tema ajavahemikus 13.-23.01.2006.a. täpselt tuvastamata päeval tungis koos L.O-ga akna kaudu Lääne-Virumaal Haljala vallas Pehka külas asuvasse OÜ-le Õitseng kuuluvasse karjalauta. Seega B.P tungides isikute grupis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi, pani toime
lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ; - tema,
koos L.O-ga tungisid Lääne-Virumaal Haljala vallas Vanamõisa külas asuva OÜ Ojakala piirdestamata territooriumile ja varastasid sealt 70 plekist kaloriifertüüpi radiaatorit koguväärtusega 7000 krooni ja ühe 30 kw võimsusega elektrimootori väärtusega 1000 krooni, tekitades OÜ-le Ojakala kahju kokku 8000 krooni ; - tema,
täpselt tuvastamata päeval tungis rippluku lõhkumise teel koos L.O-ga Lääne-Virumaal Haljala vallas Pehka külas asuvasse OÜ-le Õitseng kuuluvasse lauta ja püüdis sealt varastada kahte 7,5 kw võimsusega elektrimootorit koguväärtusega 15 000 krooni ja sõnnikutransportööri ketti väärtusega 4 200 krooni, so kokku esemeid väärtusega 19 200 krooni, kuid vargus jäi lõpule viimata kõrvalise isiku sekkumise tõttu. 4 Seega B.P
lg.2 p.4 tähendatud isikuna võttes isikute grupis ja sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
M.A süüdistatakse selles, et tema
kella 21.30 paiku Rakveres Tallinna t. 67 asuvas baaris Kaukaasia omastamise eesmärgil pani enda taskusse põrandale kukkunud V Y mobiiltelefoni Ericsson T610 väärtusega 2100 krooni. Telefoni ei õnnetunud aga omastada, kuna kannatanu tegi oma telefoni asukoha kindlaks helina järgi ja sai telefoni tagasi. Seega M.A
lg.2 p.4 tähendatud isikuna vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustades võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
G.F süüdistatakse selles, et tema -
kella 19.00 paiku koos M S ja P L.O tungis lukustamata ukse avamise teel R T kuuluvasse xxxx lauta ja püüdis sealt varastada kolme elektrimootorit koguväärtusega 3000 krooni, kahte sõnnikutransportööri reduktorit koguväärtusega 1500 krooni, 5 kg alumiiniumist lüpsiagregaate koguväärtusega 100 krooni, kahetonnise mahutavusega metallnõu väärtusega 500 krooni, so kokku esemeid 5100 krooni väärtuses, kuid vargus jäi lõpule viimata kannatanu R. T vahelesegamise tõttu. Seega G.F
lg.2 p.4 tähendatud isikuna isikute grupis ja sissetungimisega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustades võõraste vallasasjade äravõtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
lg.2 p.4,7,8 - § 25 lg.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo ; - tema, olles 14.06.2005.a. karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest rahatrahviga 10 200 krooni, 25.02.2006.a. kella 22.00 paiku juhtis Lääne-Virumaal Kunda linnas Kalda tänaval sõiduautot xxxx reg. nr. xxxx, olles alkoholijoobes ; - tema, olles 14.06.2005.a. karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest rahatrahviga 10 200 krooni, juhtis 08.04.2006.a. kella 22.10 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas AS Statoil Eesti tankla territooriumil sõiduautot xxxx reg. nr. xxxx ja tagurdas vastu pesula fotosilma piirdeposti nii, et fotosilm tuli posti küljest lahti, st tekitas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, kuid G.F põgenes sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseile teatamata, milline tegevis loetakse Liiklusseaduse § 20 lg.5 alusel sõiduki joobeseisundis juhtimiseks. Seega G.F korduvalt juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem sellise teo eest karistatud, pani toime
Kohtuistungil loobus prokurör L.O süüdistamast 31.03.2006 Krooni Selverist toimepandud varguses, kuna nimetatud tegu on tänaseks dekriminaliseeritud, see episood tuleb L.O süüdistusest välja jätta. Kullaaru 30-6 asuvasse korterisse ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt sisse tungimises tunnistab L.O ennast süüdi. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et oli Kullaarus koos M S , jõi seal viimase korteris viina, joomingust võttis osa ka A Y , joomingu käigus käidi ka Y korteris xxxxx. Tunnistab, et ajal, mil A. Y magas läks samuti viimase korterisse, võttis sealt noa, peksis seal Y koera ja lõpuks tappis koera. Kui ta sisenes Y korterisse, lahkus sealt A. Y tütar L J . Väidab, et sisenes J korterisse, et leida midagi, millega koera lüüa, et see oli esimene ettejuhtuv korter, kus uks oli lahti. L J kohtus antud ütlustest nähtub, et nägi L.O naaber M. S korteris viina joomas, joomingust võttis osa ka tema isa A. Y . Ta oli korterist lahkumas, kui sinna tormasid L.O ja M. S , isa magas sel ajal S korteris. M. S ütles, et tapavad koera ära. Temalt korterisse sisenemiseks luba ei küsitud ja luba ta ei andnud. Selle mitmepäevase joomingu käigus olid nii L.O kui M. S nende korteris käinud, aga seda siis kui isa neile ukse lahti tegi. 5 Kannatanu A. Y kohtus antud ütlustest nähtub, et jooming toimus M. S korteris, tema korteris ei joodud, joomingu käigus käis tema juures vaid S , koera tapmisest ta midagi ei tea, oli sel ajal S korteris. Väidab, et ei lubanud L.O ega S enda juuresolekuta oma korterisse minna, viimased ka ei küsinud temalt luba tema korterisse sisenemiseks. Nimetatud kuriteoepisoodis on M S
Kohus leiab, et
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu tunnuste olemasolu L.O tegevuses on ülalnimetatud tõenditega tuvastamist leidnud. Kaitstav õigushüve arutatava kuriteokoosseisu puhul on eelkõige üks osa isikule tagatud privaatautonoomiast, mis kehtib teatud koha suhtes ja kaitseb seda teiste isikute häirimise eest ja millest tähtsaim on isiku kodu. Võõrasse korterisse sisenemise õigusvastasus tuleneb korteri valdaja puuduvast nõusolekust. Ei L.J ega A.Y korteri valdajatena sellist nõusolekut ei avaldanud. Asjaolu, et L.O oli varem, A.Y kohalolekul ja viimase loal nimetatud korteris käinud ei saanud anda L.O-le alust arvata, et ta võib L.Jurovale ja A.Y koduks olnud korterisse siseneda igal ajal. L.O enda ütlustest nähtub, et kuriteo pani ta toime otsese tahtlusega, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad L.O tunnistab ennast süüdi ka OÜ-le Õitseng kuuluvasse lauta sisse tungimises ja sealt varguse katses. Samas kuriteos tunnistas ennast kohtus süüdi ka B.P. L.O ütlustest nähtub, et laudas käimise asjaolusid ta täpselt ei mäleta, arvab, et käis seal ühel korral koos B.P-ga , nad otsisid sealt metalli, sisenesid ukse kaudu, tema lõhkus ukseluku, ei saanud metalli ära viia, kuna tulid inimesed ja käskisid asjad tagasi panna. B.P ütlustest nähtub, et käis nimetatud laudas koos L.O-ga kahel korral ühe nädalase vahega. Lauda leidsid juhuslikult, sisenesid mõlemad akna kaudu, nägid seal metalli, kuna seda polnud millegagi ära viia, siis lahkusid. Järgmisel korral tulid tagasi temale kuuluva autoga, millel oli järelkäru, L.O lõhkus ukseluku, keerasid lahti elektrimootorid, siis tulid inimesed ja käskisid nende poolt võetud asjad tagasi panna. OÜ Õitseng esindaja O L ütlustest nähtub, et lõhkumisega tekitati OÜ-le Õitseng kahju 396.00 krooni mille hüvitamist nõuab. L.O ja B.P ütluste põhjal loeb kohus tõendatuks omavolilise sissetungi ja varguse katse objektiivse süüteokoosseisu olemasolu nende tegevuses samuti selle, et nad panid kuriteod toime otsese tahtlusega. Nende tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Omavoliline sissetung on B.P õigesti kvalifitseeritud
lg2 p3 järgi, L.O kogumis Kullaaru episoodiga
L.O tunnistab ennast süüdi ka OÜ Ojakala territooriumilt metalli varguses, B.P ennast selles episoodis süüdi ei tunnista. L.O kohtus antud ütlustest nähtub, et oli Ojakala territooriumil kunagi varem käinud ja seal rauda näinud, sündmuskohale sõitsid koos B.P-ga kasutades viimase autot, tõid sealt ära süüdistuses märgitud metallesemed ja müüsid need maha Tallinnas. Väidab, et territooriumil puudus aed ja et see oli pigem vanaraua kogumine kui vargus. Vanaraua platsist enam kui 100 meetri kaugusel oli maja. Kuigi B.P ennast selles episoodis süüdi ei tunnista, nähtub tema kohtus antud ütlustest, et ta võtab omaks temale süüdistuses inkrimineeritavad teod ja ta on kannatanule hüvitanud 4000.00 krooni. Ta tunnistab, et sündmuskohale sõitsid koos L.O-ga, et kasutasid tema autot, millele EIX-i tanklast rentisid järelkäru. L.O juhtimisel mindi ühe hoone juurde, kus vanametall vedeles hunnikus maas, oli vanu radikaid ja vanu motoreid. Kannatanu R V ütlustest nähtub, et jaanuaris 2006 hommikul tööle tulles avastas metalli varguse, varastatud olid süüdistuses nimetatud esemed. Ta väidab, et varastatud radiaatorid olid kasutatavad ja seisid hoone seina najal, nõuab kahju hüvitamist summas 8000 krooni, leiab et see on madalam kui turuhind. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskoht asub Haljala vallas Vanamõisa külas kunagise lauda ja selle juurde kuuluva hoonetekompleksi vaba juurdepääsuga territooriumil. 6 OÜ Ojakalda õiendist nähtub, et vargusega tekitati kahju 8000.00 krooni. SEB Eesti ühispanga maksekorralduse koopiast nähtub, et B.P on OÜ Ojakala õigusjärglasele OÜ-le Halver Puit hüvitanud tekitatud kahjust 4000.00 krooni. Kohus leiab, et varguse objektiivse süüteokoosseisu tunnused on ülaltoodud tõenditega tuvastamist leidnud, et L.O ja B.P panid varguse toime otsese tahtlusega. Kohus ei pea usaldusväärseiks süüdistatavate ennastõigustavaid väiteid selle kohta, et nad arvasid tegemist olevat peremehetu varaga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja R.V ütlustest nähtub, et süüdistatavatel polnud mingit alust lugeda varastatut peremeheta varaks. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kogumis OÜ-s Õitseng toimepandud varguse katse episoodiga on B.P tegevus õigesti kvalifitseeritud
V. Y telefoni varguses tunnistab L.O ennast süüdi. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et tõmbas V. Y taskust välja telefoni Kaukaasia baari ees pärast seda kui viimane oli talle halvasti öelnud ja konflikti tekitanud, varastatud telefoni müüs hiljem maha. Kannatanu V. Y kohtus antud ütlustest nähtub, et läks Kaukaasia baari koos J I , oli juba varem joonud veini ja tarvitas alkoholi ka baaris, neid kutsuti lauda, kus istusid M.A ja L.O, keda nägupidi tundis. Temal oli kaasas 2000 krooni maksev telefon Samsung. Ta on L.O ja M.A kohta kuulnud, et nende seltskonnas purjus inimestel sageli kaovad telefonid ja muud asjad. Peale M.A poolt tema telefoni varguse katset ta ärritus, tahtis lahkuda, mantlit selga pannes ajas laual klaasi katki, baari peremees oli pahane, ta sõimas peremeest ja viimane kutsus politsei. Mingil ajal kui tema tähelepanu oli politseil võttis L.O või M.A tal telefoni taskust ära. Nõuab tekitatud kahju 2100 krooni hüvitamist mille kohta on esitanud dokumendi. L.O enda ütlustega on tõendatud varguse objektiivse kuriteokoosseisu olemasolu tema tegevuses ning see, et ta pani varguse toime otsese tahtlusega. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kogumis ülalkirjeldatud varguse episoodidega on L.O tegevus õigesti kvalifitseeritud
K. Orguse suhtes toime pandud kuritegudes L.O ennast süüdi ei tunnista. Vaatamata sellele, et ta ennast K. Orguse peksmises süüdi ei tunnista, võtab ta kohtus antud ütlustes omaks süüdistuses temale inkrimineeritud teod. Tema ütlustest nähtub, et 25.09. 2005 läks ta koos G K oma tuttava A. K korterisse, kus koos viimase ja K. O alkoholi tarvitas. Väidab, et tüli algas sellest, et K tõukas O enesekaitseks, O sõimas ja oli agressiivne, ta ei näinud, et K oleks O löönud, nägi kui O oli pikali maas, ei tea, kas O siis vigastusi oli. Tema K jätkas joomist, K magas teises toas, ka O magas. Ärgates võttis O tal riietest kinni, sülitas talle näkku ja küsis mille eest ta peksa sai. Tal sai jope veriseks ja läks katki, nad kukkusid koos maha, enesekaitseks haaras ta tabureti ja lõi O paar korda, igaks juhuks lõi mõned korrad jalaga ka, ei vaadanud kuhu lõi. O istus sel ajal põrandal ja toetus vastu kappi, löömise ajal läks kapiuks katki, kapiuksega ta O ei löönud, O oli verine, pea oli lõhki. Seejärel O lahkus korterist. Mõni aeg hiljem läks ta koos Kasega J. V ja K. O ühisesse elukohta. V pesi puhtaks tema verise jope, tema küsis O käest oma lõhutud jope eest 2000 krooni, jopeõmblus oli kaenla alt lahti, küsis raha ka K lõhutud särgi eest. O oli nõus maksma kaks kuni kolm tuhat krooni, kirjutas selle kohta ka kirja. O polnud algul summaga nõus, pärast nõustus, ta ei mäleta, et oleks O ähvardanud. Kuigi O lubas jope kinni maksta, ta seda ei teinud. L.O
lg2 p1 järgi esitatud süüdistuse kohta kohtus antud ütlustest nähtub, et tema arvates polnud tegu väljapressimisega, väidab et läks koos K O elukohta küsima, kas viimane annab talle raha või ostab uue jope. Tema ütlustest nähtub, et O väljus oma korterist, sõimas neid, tõukas K , Kask tõukas O vastu ja viimane kukkus oma korteri avatud ukse vahele. Edasi ta K ja O võitlust ei näinud, kuid oletas, et kaklus toimus. Kuna V tahtis telefoni teel politseid kutsuda, viskas ta puruks viimase raadio ja tõstis laualt ka vaasi, samal ajal käskides V telefoni lauale panna. Kui V pani telefoni tasku, pani tema vaasi lauale. Teisest toast kostis samal ajal võitluse müra, ta läks sinna ja nägi, et O oli Kase peal ja lõi teda. Ta püüdis O Kase pealt maha 7 saada ja lõi teda jalaga. Seejärel olid V ja O äkki korterist kadunud ja tema Kasega oli lukustatud korteris, peagi tuli politsei ja viis nad ära. Ta tunnistab, et ka varem käis paaril korral O jope eest raha küsimas, viimane lubas, aga ei maksnud. Kannatanu K. O kohtus antud ütlustest nähtub, et 25.09.2005 tarvitas koos K , L.O ja Kuttšijeviga viimase korteris alkoholi. Ta ei mäleta, millest tüli tekkis, hiljem on tuttavate käest kuulnud, et teda löödi kapiga pähe. Ta ei tea, kes teda lõi, mäletab et sama päeva õhtul tulid L.O ja K tema elukohta ja nõudsid jope eest raha, L.O jope oli verine ja V pesi selle puhtaks. Alles paar nädalat hiljem hakkasid K ja L.O temalt jope eest 3000 krooni küsima, väites et see oli kallis Puma jope, mis katki läks, tema vastas, et nad peaksid jope ka kaasa tooma. Veel paari nädala möödudes tulid Kask ja L.O jälle raha nõudma, olid purjus ja trügisid tuppa, nõudsid jope eest 3000 krooni, aga jopet kaasas polnud. L.O läks kööki, tuuseldas seal ringi, lõi kell-raadio vastu maad. Tema oli Kasega esikus, kui ta tahtis telefoni võtta, tõukas Kask ta vastu seina, seejärel tuli L.O Kasele appi, nad lõid ta pikali ja peksid kahekesi 2-3 minutit. Teda löödi jalaga kehasse, hiljem fikseeris vigastused arsti juures. Väidab et ühel korral kui Kask ja L.O temalt jope eest raha küsisid, näidati talle ka ühte võlakirja, aga ta ei saanud aru, mis seal kirjas oli, käekiri oli segane nagu purjus inimene oleks midagi sodinud, ei oska öelda, kas tema oli selle kirjutanud. Ta väidab, et ei ole kunagi Kase ja L.O-ga tüli norinud, ega neile näkku sülitanud. Ta tunnistab, et L.O jope oli verega määritud ja varrukas oli õmblusest lahti, aga ei tea kuidas see juhtus. Arvab, et jope pesemisega oma elukaaslase poolt nõustus seetõttu kuna oli purjus ja teda oli pähe löödud, väidab et oli nõus jope välja maksma, kui talle näidatakse katkist Puma jopet, jopet temale aga ei toodud. Arvab, et tegelikult oli L.O 25.09.2005 seljas mitte kallis Puma jope, vaid kaltsupoest ostetud helesinine jope. Ta nõuab temale ukseluku ukse ja esemete lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 5600.00 krooni. Tunnistaja J V kohtus antud ütlustest nähtub, et septembris 2005 oli O pea katki. See juhtus siis, kui O käis K juures viina joomas ja O oli maani joomane. Ta käis ka ise sel päeval K korteris, seal olid ka K ja L.O, kõik olid alkoholijoobes ja vaidlesid omavahel, ka O oli täitsa joobes, aga vaielda jaksas küll, ta lahkus Kuttšijevi korterist üksinda, hiljem tuli koju O ühe sandaletiga, pea lõhki, O pealael oli lahtine haav. Mõni aeg hiljem tulid nende elukohta K ja L.O, tõid ära O sandaleti, L.O pani oma jope lauale ja ütles, et jope tuleb kinni maksta. Tema rahustas L.O ja pesi jope ära, jope oli pleekinud sinakas-halli värvi, mingit firmamärki sellel ei olnud, ei pannud tähele, kas jopel vigastusi oli, ei uurinud jopet. Kui jope puhtaks sai, läksid K ja L.O rahumeeli ära. J. V ütlustest nähtub veel, et mõni aeg hiljem ühel õhtul trügisid K ja L.O nende elukohta, Kask läks koos O O poolele, tema jäi oma eluruumi, L.O tuli ka sinna, lükkas aknalaualt kell-raadio maha, viskas laualt maha õunad ja haaras vaasi, nõudis enda kätte telefoni. Ta rahustas L.O ja viimane pani lauale tagasi nii telefoni kui vaasi. Ta ei näinud ega kuulnud, mis toimus samal ajal O eluruumides, kui L.O O poole läks, võttis ta telefoni ja lahkus korterist naabrite juurde, kutsus politsei. Tema arvates jopest sel õhtul ei räägitud, ei kuulnud, et oleks rahast räägitud, ei tea miks Kask ja L.O sel õhtu neile tulid, teab, et L.O ja Kasel oli O mingi asi ajada, temast nad midagi ei tahtnud. Hiljem O rääkis, et oli olnud rüselus, O oli vastu seina lükatud, nägi et O pea kuju oli seina peal näha. Vastates prokuröri küsimustele väidab, et siiski kuulis rüselemise hääli ja mingit prõmakat ja et nägi mingit jalga ukse vahelt. Ta teab, et L.O on peale 25.09. 2005 O käest jope eest raha nõudmas käinud. Tema oli veel teinud ettepaneku, et toogu siis Puma jope O , kes selle kinni maksab ja jope endale saab. Mäletab, et kunagi on temale näidatud ka mingit paberit, millele O olevat kirjutanud, et on nõus raha maksmisega. Tunnistaja K kohtus antud ütlustest nähtub, et mäletab 2005.aasta septembris juhtunut, kui tema korteris käisid K , L.O ja O viina võtmas. Ta ei tea, millest tüli algas, ta magas teises toas, ärkas müdina peale, nägi et Or lamas põrandal maas, verd oli seinal ja põrandal ja väikesel kapil, nägi, et K ja L.O peksid rusikate ja jalgadega maas kõhuli lamavat O , nägi et O sülitas verd L.O jopele ja tõmbas seda nii et ragises, L.O jope oli tagant lõhki, ta ei tea, miks O peksti, nägi et O peas oli haav, verd tuli ka suust ja ninast. Ta ei läinud peksmisele vahele, kuna ei 8 teadnud, kes süüdi oli. Hiljem läksid O L.O ja K O elukohta jopet pesema, L.O nõudis O jope kinni maksmist, O kirjutas ka paberi selle kohta, et on nõus maksma jope eest kaks kuni kolm tuhat krooni, see paber jäi tema korterisse, hiljem kadus ära. Ta ei tea, kas O maksis jope kinni või kas see parandati ära, nägi et L.O käis hiljem selle jopega, jope oli puhas, ei vaadanud, kas oli õmmeldud. 29.09.2005.a. välja antud arstitõendist nähtub, et K.O tuvastati peapõrutus ja haavad peas ja näos. 10.11.2005.a. väljaantud arstitõendist nähtub, et K.O tuvastati näo piirkonna ja vasempoolse rindkere põrutus ja suu ümbruse pindmised põrutushaavad.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu L.O tegevuses on tõendamist leidnud eelkõige tema enda ütlustega. Süüdistuses tuleb teha parandus vaid selles osas, et ta ei löönud kannatanut kapiuksega vaid taburetiga. Taburetiga löömist on L.O ise tunnistanud, jalgadega peksmist nägi tunnistaja A.K , kannatanu K.O juhtunu asjaolusid ei mäleta, temal vigastuste olemasolu kinnitab arstitõend. L.O tegevust ei saa hinnata hädakaitseseisundis toimepanduks kuna peksmine tabureti ja jalgadega on ilmselt ebaproportsionaalne K.O väidetavalt agressiivse käitumisega. Ülalnimetatud tõenditest nähtub, et L.O pani kuriteo toime otsese tahtlusega tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistusõigusliku hinnangu andmine väljapressimisena kvalifitseeritud tegudele on komplitseeritud. L.O leiab, et pole toime pannud väljapressimist, et 9.11.2005.a. O juurde mineku eesmärgiks oli kahjutasu saamine O poolt lõhutud jope eest, temale süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemise võtab ta sisuliselt omaks. Eeltoodust nähtub, et L.O on ennast selles episoodis süüdi tunnistanud omavolis s.o. oma tõelise või oletatava õiguse teostamises ebaseaduslikus korras vägivalda kasutades. Omavoli ja väljapressimise eristamise küsimuses on Riigikohus lahendis 3-1-1-88-03 märkinud järgmist: Väljapressimise ja omavoli eristamisel tuleb ennekõike lähtuda õigushüvest. Väljapressimine on varavastane kuritegu mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus. Omavoliga on aga kriminaalõiguslikus mõttes tegemist siis, kui süüdlane teostab ebaseaduslikult õigust, mis eksisteerib reaalselt (tõeline õigus), või mida ta on õigustatud oletama ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames (oletatav õigus). Oletatava õiguse all ei tule mõista aga mitte pelgalt isiku subjektiivset arusaama oma õigusest, vaid seda peavad toetama ka õiguskorras tervikuna omaksvõetud arusaamad ning süüdlane peab pidama seda enda tegelikuks õiguseks. Täielikult on L.O, K.O , A.K ja J.V ütlustega tõendamist leidnud, et L.O pidas oma nõuet K.O vastu oma tegelikuks õiguseks. Oma õiguse nõudmisel oli ta järjekindel, kahjutasu nõudmist jope eest alustas ta juba jope väidetava rikkumise päeval, s.o. 25.09.
Ülalloetletud tõenditest nähtub, et nimetatud kuriteo pani L.O toime otsese tahtlusega, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et luges lehest, et Kirst laenutab arvutit . Kuna tal oli raha vaja, siis laenutas ka Kirstult sülearvuti ja müüs selle maha samal päeval Tallinnas, Kirstuga suhtles ta kõnekaardi abil, mille hiljem ära viskas. Kannatanu J. Kirstu kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et ta tegeles sülearvuti rentimisega, 22.03.2006 tuli tema juurde L.O, soovides rentida arvutit üheks ööpäevaks , L.O maksis talle 200 krooni ja esitas isikut tõendava dokumendina oma ID kaardi, lubas arvuti tagastada järgmise päeva õhtuks, aga ei tagastanud. Ülejärgmisel päeval käis L.O elukohas, L.O polnud, naaber ütles, et L.O on seal äärmiselt harva. Seejärel pöördus ta politseisse. Nõuab temale tekitatud kahju 20 500 krooni hüvitamist. L.O tegevuses kelmuse objektiivse kuriteokoosseisu olemasolu on tõendatud tema enda ütlustega- ta on tunnistanud, et tal oli raha vaja ja laenas arvuti selle mahamüümise eesmärgil. Eelnevast nähtub, et ta tegutses eesmärgipäraselt ja pani seega kuriteo toime kavatsetult. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. M.A ennast V. Y mobiiltelefoni varguse katses süüdi tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 10.02.2006 õhtul oli ka koos L.O-ga Kaukaasia baaris, hiljem tuli sinna ka Y , kes istus nende lauda, lauas oli veel S oma abikaasaga. Ta väidab, et lauas oli mingi vaidlus, mille käigus Y laua ümber lükkas, ta nägi laua all maas telefoni, võttis selle ja pani oma taskusse, arvas, et keegi on selle kaotanud ja seega pole see kellegi oma. Ta ei küsinud ka lauakaaslaste käest, kelle oma see on, kuna tema arvates oleks siis igaüks öelnud, et see on tema oma. ta väidab, et kavatses telefoni tagasi anda, kui keegi seda otsima hakkab, keegi aga ei otsinud telefoni ega küsinud temalt midagi telefoni kohta. Äkki hakkas see telefon temal taskus helisema, ta kavatses telefoni laua alla tagasi panna, oli ehmunud ja ei jõudnud telefoni maha poetada, kuna 10 Y tuli tema juurde ja ta andis telefoni Y . Telefon oli tema taskus umbes 6-7 minutit, ta ei oska vastata, mida oleks telefoniga teinud, kui seda poleks temalt kätte saadud. Kannatanu V. Y kohtus antud ütlustest nähtub, et Kaukaasia baaris oli tal kaasas 2000 krooni maksev telefon Samsung, mis tal kaelas rippus, kaelas rippudes jäi telefon laua alla varju, istus ühes lauas M.A ja L.O-ga. Mingil hetkel püsti tõustes, märkas et telefoni enam kaelas pole, laua all ka polnud, tema arvates palus ta ka lauakaaslastel otsida, kuid telefoni ei leitud. Ta palus Ivanoval oma numbrile helistada ja nägi seejärel, kuidas temast paari meetri kaugusel istuv M.A tema telefoni järsult taskust välja tõmbas ja maha viskas, seejärel võttis M.A telefoni maast, andis selle tema kätte ja ütles, et leidis selle maast. Ta arvab et just L.O temal telefoni kaelast ära võttis. Ülaltoodust nähtub, et eitades oma süüd varguse katses võtab M.A sisuliselt omaks omastamise katse. Kui vargus kujutab endast objektiivsest küljest võõra vallasasja äravõtmist, siis omastamise objektiivseks koosseisuks on võõra vallasasja ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks. Seega on varguse puhul tegemist võõra valduse lõpetamisega ja uue valduse ebaseadusliku kehtestamisega ehk valduse üleminekuga senise valdaja nõusolekuta. M.A väidab, et ta leidis telefoni laua alt ja seega pole toimunud asja äravõtmist vaid valdus on tekkinud asja leidmisel. Riigikohus oma lahendis nr.3-1-1-26-04 on väljendanud seisukohta, et vallasasja leidmist tuleb lugeda selle asja valduse tekkimise aluseks. Seega kui leiab tuvastamist, et M.A tõepoolest leidis laua alt telefoni, siis on tema tegevuse kvalifitseerimine võimalik vaid omastamise katsena. Leidmine valduse tekkimisena on aga võimalik vaid asjade puhul, mille suhtes eelmine valdus on lõppenud. Seega tuleb lahendada küsimus, kas V.Y laua alla kukkunud telefon oli veel tema valduses või mitte. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et valdus s.o. tegelik võim asja üle ei sõltu sellest, kui kaugel valdaja asjast on. Asi on alati isiku valduses, kui see on tema poolt valitsetavas ruumis, valdus säilib sel juhul ka siis kui omanik ei tea hetkel asja asukohta. Kui asi on kaotatud või maha unustatud valdaja poolt mittevalitsetavasse ruumi, näiteks tänavale, loetakse valdus lõppenuks. Kohus leiab, et olukorras kus kannatanu polnud lahkunud ruumist, kus ta teadis olevat oma telefoni ja kus ta mõne minuti vältel ei teadnud selle asukohta, ei saa lugeda telefoni kukkumist laua alla selle üle valduse kaotamisena. Ka M.A, kui ta isegi ei näinud eelnevalt kannatanul kaelas rippuvat telefoni pidi aru saama, et laua all olev telefon kuulub kellelegi samas lauas istuvatest või lähedal viibivatest isikutest ja seega pani ta toime varguse katse ja seda vähemalt kaudse tahtlusega. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. G.F tunnistab ennast
Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et sõitis koos M S ja P P temale kuuluva bussiga ringi, nägid üht vana hoonet, millel polnud uksi ega aknaid. Oli pime aeg ja nad sisenesid hoonesse, seal oli mitmesuguseid metallist esemeid ja and otsustasid need kokkuostu viia. Nad tõstsid hoonest välja süüdistuses märgitud esemed, kuid ei jõudnud neid ära viia, kuna hoone juurde saabusid tundmatud isikud, nad viisid kõik asjad hoonesse tagasi. Kannatanu R T kohtus antud ütlustest nähtub, et 09.10.2005 avastas koos oma tuttavatega sissemurdmise tema lauta Võipere külas. Lauda juures oli buss ja vene keelt rääkivad noormehed, lauata oli sisenetud lukkude lõhkumise teel, välja oli toodud metallist esemeid, elektrimootoreid. Kuna esemeid ära ei viidud, siis materiaalseid nõudmisi tal ei ole. Tunnistaja Pavel Prihodko kohtus antud ütlustest nähtub, et 2005 aasta oktoobris toimunut eriti ei mäleta. Mäletab, et koos M ja A läksid ühte mahajäetud hoonesse metalli võtma, kuid kohale tulid jahimehed ja nad viisid metalli hoonesse tagasi. Maksim Svjatski ja Pavel Prihodko on nimetatud kuriteoepisoodis
Ülalnimetatud tõenditega on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse süüteokoosseisu tunnused G.F-i tegevuses samuti see, et kuritegu oli toime pandud otsese tahtlusega. G.F-i tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 11
järgi esitatud süüdistuses tunnistab G.F ennast süüdi Rakvere vallas toimepandud kuriteoepisoodis, Kunda episoodis ta ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 25.02.2006 ta alkoholijoobes olles autot ei juhtinud. Väidab, et tarvitas alkoholi seisvas autos Grossi kaupluse juures. Nägi seal läheduses sõitmas ka politseiautot. Kui nad hakkasid poe juurest tema elukohta minema, istus rooli Algise nimeline noormees, nägi et nende järel sõitis politseiauto, nad peatusid ühes hoovis ja väljusid autost. Ta viidi Rakverre, kus tuvastati alkoholijoove. Tema 08.04.2006 Rakvere vallas AS Statoil Eesti tankla territooriumil toimunu kohta antud ütlustest nähtub, et sõitis tanklasse oma autoga, autos oli ka Svjatski. Tankla pesulast välja sõites riivas mingit madalal olevat lampi, ta tuli autost välja ja nägi, et latern on viltu, tankla müüja soovis koostada protokolli, kuid ta hakkas kartma, istus autosse ja sõitis minema. Ta väidab, et oli kaine, kuid teab, et avarii kohalt lahkumine võrdsustatakse joobes juhtimisega. Tunnistaja Liivi Lahtvee, politseitöötaja ütlustest nähtub, et tundis G.F juba enne 2006.aastat, kuna oli tema kodus käinud peretülisid lahendamas. 26.02.2006 nägi ta kuidas G.F-i juhitud auto sõitis Hansapanga automaadi juurde. Mõni aeg hiljem hakkas auto liikuma, ta süütas patrullauto vilkurid ja sõitis autole järele, auto peatus, ta läks auto juurde, ta nägi, et roolis oli G.F ja küsis dokumente, G.F väitis, et neid pole kaasas. Ta kutsus G.F-i enda autosse joobe tuvastamiseks, viimane tuligi, aga joobe kontrollist keeldus, väitis, et pole autoga sõitnud. Ta kutsus appi patrulli, kes viis G.F-i Rakveresse. Joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtub, et G.F tuvastati 25.02.2006.a. kell 23.30 alkoholijoove 0.48 mg/l . Tunnistaja K K kohtus antud ütlustest nähtub, et aprillis 2006 töötas ta Statoili tanklas. Mäletab, et 08.04.2006 sõitis üks auto maha autopesula kaamerasilmad, ta kuulis kolksatust, läks välja vaatama, nägi katkist punast autot. Ta kutsus autojuhti sisse, et täita õnnetusjuhtumi raport, viimane aga ei tulnud, vaid sõitis minema, tema arvates oli see autojuht alkoholijoobes, oli tal ka alkoholilõhna tundnud, kui juht kaupluses käis. Kohus leiab, et
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanek G.F-i poolt korduvalt on ülalnimetatud tõenditega tõendamist leidnud. Kohus ei pea usaldusväärseiks G.F-i ennastõigustavaid ütlusi 25.02.2006.a. episoodi kohta kuna need on kummutatud L.L üksikasjalike ütlustega mille usaldusväärsuses pole kohtul põhjust kahelda. Samuti on tõendamist leidnud, et G.F pani kuriteod toime otsese tahtlusega, tema tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Sama seaduse § 1045 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kuna käesolevas kohtuotsuses on tuvastatud L.O ja B.P süü OÜ-le Ojakala, OÜ-le Õitseng ning L.O süü K.O V.Y ning J.K varalise kahju tekitamises kannatanute poolt nimetatud suuruses, siis tuleb kannatanute tsiviilhagid rahuldada ja tekitatud kahju süüdlastelt välja mõista. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
L.O , B.P ja G.F-i karistust kergendab süü osaline tunnistamine, B.P ka tekitatud kahju osaline hüvitamine. L.O karistust raskendab K. O suhtes toimepandud tegude osas kuriteo toimepanemine grupi poolt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et kõik kohtualused on varem kohtu poolt korduvalt karistatud, A. K ja B.P panid arutatavad kuriteod toime katseajal. L.O-le karistust määrates leiab kohus, et tema varasemat korduvat karistatust ning tema poolt toime pandud kuritegude suurt arvu arvestades pole võimalik teda mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest muu karistuse kui vangistuse abil. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 305-319; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180; kohus otsustas: 12 L.O süüdi tunnistada
L.O süüdi tunnistada
L.O süüdi tunnistada
järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud vangistust L.O süüdi tunnistada
L.O süüdi tunnistada
lg2 p1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
lg1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud vangistust.
lg1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 10-11.11.2005 so 2 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks jääb 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend- vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel, L.O karistuse kandmise aja alguseks lugeda 01.04.2006. B.P süüdi tunnistada
lg2 p3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust B.P süüdi tunnistada
lg2 p4,7,8 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust
lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga mõistes karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg2 alusel suurendada nimetatud karistust Lääne-Viru Maakohtu 29.09.2004 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 11 (üksteist) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust.
lg1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 26-27.01.2006 so 2 päeva vangistust, kanda jääb 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.
lg1; 3; 4 alusel asendada mõistetud vangistus 1124 (üks tuhat ükssada kakskümmend neli) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 20 kuud ning kohustada B.P üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg1 sätestatud kontrollnõudeid : 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg2 p2 alusel kohustada B.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume .
lg2 p8 alusel kohustada B.P osalema käitumiskontrolli ajal sotsiaalabiprogrammis. Käitumiskontrolli aja alguseks lugeda 21.12.2007. Tõkend- elukohast lahkumise keeld B.P suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 13 M.A süüdi tunnistada
lg2 p4 - §25 lg2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg2 alusel suurendada nimetatud karistust Lääne-Viru Maakohtu 17.11.2004 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud võrra ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.
lg1, 3, 4 alusel asendada mõistetud vangistus 1030 (üks tuhat kolmkümmend ) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 19 (üheksateist) kuud ning kohustada M.A üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg1 sätestatud kontrollnõudeid : 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg2 p2 alusel kohustada M.A käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume .
lg2 p8 alusel kohustada M.A osalema käitumiskontrolli ajal sotsiaalabiprogrammis. Käitumiskontrolli aja alguseks lugeda 21.12.2007. Tõkend- elukohast lahkumise keeld M.A suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. G.F süüdi tunnistada
lg2 p4,7,8 -§25 lg2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära summas 5000,00 (viis tuhat,00) krooni. G.F süüdi tunnistada
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära summas 15000,00 (viisteist tuhat,00) krooni.
lg1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 16 000,00 (kuusteist tuhat,00) krooni riigituludesse.
Tõkend- elukohast lahkumise keeld G.F-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: /G.F , 1-06-10019 , rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista L.O-lt kohtukulud: 1) väljamaksmisele kuuluv kaitsjatasu kohtus vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 11044,80 (üksteist tuhat nelikümmend neli, 80 sh käibemaks 18%) krooni ja sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada.00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: L.O, 1-06-10019, kohtukulu; L.O , 1-06-10019 sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded 14 pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista B.P-lt kohtukulud: 1) väljamaksmisele kuuluv kaitsjatasu kohtus advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 8124,30 (kaheksa tuhat ükssada kakskümmend neli, 30 sh käibemaks 18%) krooni ja sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada.00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: B.P , 1-0610019, kohtukulu; B.P, 1-06-10019 sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista M.A-lt kohtukulud: 1) väljamakstud kaitsjatasu kohtueelses menetluses advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 424,80 (nelisada kakskümmend neli, 80 sh käibemaks 18%) krooni; 2) väljamaksmisele kuuluv kaitsjatasu kohtus advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 8124,30 (kaheksa tuhat ükssada kakskümmend neli, 30 sh käibemaks 18%) krooni ja sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada.00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: M.A , 1-06-10019, kohtukulu; M.A, 106-10019 sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista G.F-ilt kohtukulud: 1) väljamaksmisele kuuluv kaitsjatasu kohtus vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 6626,88 (kuus tuhat kuussada kakskümmend kuus, 88 sh käibemaks 18%) krooni ja sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada.00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: G.F , 1-0610019, kohtukulu; G.F , 1-06-10019 sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista tsiviilhagi katteks kuritegudega tekitatud kahjude hüvitamiseks solidaarvastutuse korras L.O-lt ja B.P-lt: 1) kannatanu OÜ Ojakala õiglusjärglase OÜ Halver Puit ( 10502002728001 SEB Eesti Ühispank) kasuks 4000,00 (neli tuhat ,00) krooni; 2) kannatanu OÜ Õitseng ( 10502002594002 SEB Eesti Ühispank) kasuks 396,00 (kolmsada üheksakümmend kuus ,00) krooni. Välja mõista tsiviilhagi katteks kuritegudega tekitatud kahjude hüvitamiseks L.O-lt : 1) kannatanu K O ( xxxx) kasuks 5600,00 (viis tuhat kuussada,00) krooni; 2) kannatanu J K (kindel elukoht teadmata, viimane teadaolev elukoht xxxx) kasuks 20500,00 (kakskümmend tuhat viissada,00) krooni; 3) kannatanu V Y ( xxxx) kasuks 2100,00 (kaks tuhat ükssada ,00) krooni. 15 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik Rahvakohtunikud /allkiri/ /allkirjad/ Ärakiri õige №oremreferent T.Kullerkupp K. Koskinen, H. Sulger I.Golubev 11. veebruaril 2008.a Viru Ringkonnakohus otsustas: 1.Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.detsembri 2007.a kohtuotsus B.P ja M.A süüasjas tühistada osaliselt: 1.1.B.P-le ja M.A-le määratud käitumiskontrolli kehtivuse alguse osas ja jätta käitumiskontrolli kehtivuse algus kriminaalhooldaja määrata. 2.Muus osas jätta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.detsembri 2007.a kohtuotsus muutmata. 3.Apellant Anti Aasmaa apellatsioonid rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustus 29. mail 2008.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsusega, kusjuures Riigikohus otsustas: 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu 11. veebruari 2008. a kohtuotsus kriminaalasjas B.P süüdistuses
lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning M.A süüdistuses
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.