lg.2 p.1,2 järgi Süüdistatav: H.J (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond); Eesti Vabariigi kodanik, emakeel- eesti keel, põhiharidus, kriminaalkorras karistatud kahel korral:1)Tartu Maakohtu poolt 11.08.2008
Pärnu Maakohtu poolt 27.03.2009
alusel 1 aasta 2-kuuline vangistus 2-aastase katseajaga; kehtivaid väärteokaristusi kaks; Menetlusosalised ja nende esindajad Tõkend- elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit Luga Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets Kohtuistungi toimumise aeg 05. augustil 2009. a Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.4, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada H.J
lg.2 p.1,2 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) 1 kuud vangistust.
lg.2 alusel suurendada mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 27.03.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa , s.o. 1 aasta 2 kuud vangistust võrra. Mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg.4 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 960 tundi üldkasulikku tööd.
lg.4 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat.
lg.4 alusel on H.J kohustatud töö tegemise tähtaja jooksul (2 aastat) järgima
1) elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata H.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. xxxxxxxxxxxxxx tekitatud varaline kahju on hüvitatud. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja H.J*ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Pille H.J*lt sundraha 6526 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedpangas, viitenumber
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: xxxxxxxxxxxxx tekitatud varaline kahju summas 300.- krooni on menetluse käigus H.J poolt hüvitatud. Karistusseadustiku §-s 215 lg.2 p.1,2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks 2 ( kaks) kuud vangistust .
lg.4 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 960 tundi üldkasulikku tööd.
lg.4 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat.
lg.4 alusel on H.J kohustatud töö tegemise tähtaja jooksul (2 aastat) järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond; 2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3 Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kokku lepitud karistus vastab toimepandud teo raskusastmele, isikule ja süüdistatava mõjutamise võimalustele. Muud alaealisele võimalikud karistusliigid- käitumiskontrollile allutamine ja tingimuslikult mõistetud vangistus on juba varem mõistetud ja ei ole tulemust andnud. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult, alaealisel vahendite puudumiseltema seaduslikult esindajalt välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates justiitsministri määrusele ja selle muudatustele: - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni. - Kokkuleppeläbirääkimised, kohtuelse menetluse lõpuleviimine – 700 krooni. Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 960 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja sellest tulenevale justiitsministri määrusele nr . 2 /26.01.2005 ja selle muudatustele. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt justiitsministri 26.01.2005 määruses nr .2 ja selle muudatustes kehtestatud korrale (s.h. muudatustes alates 1.juulist 2009) ja tuleb määrata taotletud ulatuses.. Kohtueelses menetluses on kaitsja õigusabi eest määratud tasu (tl.13,14) summas 495.60 krooni. Seega kokku tasu 495.60+960=1455.60 krooni. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1, § 188 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu või tema vanem. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas 1455.60 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul H.J või tema seaduslikul esindajal. Kohtunik Ü.Raag 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.