1-08-12637/7

(07244001651)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Virge Harak L.S süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi Kriminaalasi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. novembri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdimõistetu L.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov Prokurör Rita Hlebnikova Süüdistatav L.S Isikukood: XXX, elukoht: XXX XX ; töökoht: Aureko Kaubanduse OÜ müüja Varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Nikolai Rõžov Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas: RESOLUTSIOON jätta Viru Maakohtu
2. novembri 2008 otsus muutmata ning L.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista L.S-ilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 4528.84 krooni riigituludesse. L.S tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „L.S 1-08-12637, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. aprillist
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
6. maist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. maist
9. Viru Maakohtu
10. novembri 2008 otsusega mõisteti L.S süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. L.S võeti kohtusaalis vahi alla. Maakohus arutas L.S-ile KarS § 118 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 20.09.2007 alates 02.30 lõi oma elukohas XXX XX l ühise alkoholi tarvitamise ja T.M lähenemiskatsete järel kannatanule sepavasaraga kaks korda pähe, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse - haava paremal kiiru piirkonnas, otsmikuluu murru vasakul ja kuklaluu murru paremal, peaaju põrutuse ja peaaju kelmetealused verevalumid ning verevalumi kaelal, mis põhjustab tavalise kulu korral lühiajalise tervisekahjustuse kestvusega mitte enam kui neli nädalat. Sellega pani L.S toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise. Maakohtus tunnistas L.S ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus leidis, et L.S , lüües kannatanut sepavasaraga elutähtsa organi, s.o pea piirkonda, pidi mõistma, et see võib esile kutsuda raske tervisekahjustuse. Ta sai aru, et tema poolt realiseerub tagajärg, mis vastab süüteo koosseisule ning soovis või vähemalt möönis seda, ehk tegutses otsuse tahtlusega § 16 lg 3 kohaselt. Maakohus luges KarS § 57 järgi süüd kergendavaks asjaoluks oma süü tunnistamise. L.S ei ole varem kuritegude toimepanemise eest karistatud. Töökohast OÜ-st Aureko Kaubandus iseloomustatakse L.S, kes töötab alates 28.05.2008 müüjana, kui vastutustundlikku, korrektset, ja ausat töötajat. L.S suhtes on otstarbekohane mõista KarS § 118 p 1 järgi ettenähtud minimaalne karistusmäär – 4 aastat vangistust. Antud juhul esineb ka kannatanu enda süü moraalne aspekt. Kuid neid tagajärgi, mis saabusid kannatanule süüdistatava õigusvastase tegevuse tulemusel, pole võimalik kõrvaldada ja neid ei saa kõrvutada selle karistusega, mida hakkab kandma L.S . Seetõttu ei pea kohus võimalikuks KarS § 73 ja 74 sätete kohaldamise. KarS § 73 ja 74 sätete kohaldamine tähendaks L.S-ile , et teda vabastatakse karistuse kandmisest, mis aga ei ole vastavuses tema poolt kannatanule tekitatud kahjustuse ja kannatustega, mis saadavad teda ülejäänud elu kestel. Arvestades L.S poolt toime pandud kuritegude ühiskonnaohtlikkust, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 sätestab, et lühimenetluses süüdismõistvat otsust tehes vähendab kohus süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, kuulub L.S-ile mõistetav karistus selle võrra vähendamisele. L.S ja tema kaitsja esitasid apellatsiooni, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning teha uue otsuse, millega mõista kergem karistus KarS § 74 ja § 73 kohaldamisega. Apellatsiooni kohaselt ei vasta maakohtu otsuse järeldused faktilistele asjaoludele. Süüdistusakti kohaselt lõi L.S kannatanut vahetult pärast seda, kui ta ärkas öösel valu peale ning sai aru, et kannatanu üritas temaga anaalsesse vahekorda astuda. Seda fakti ei ole kohtulikul uurimisel ümber lükatud. Oma ütlustes kinnitas süüdistatav, et kannatanu tegi viinajoomise korduvalt ettepaneku astuda temaga suguühtesse, millest süüdistatav aga keeldus. Maakohus jättis arvesse võtmata kannatanu käitumise enne rünnet, ei analüüsinud äärmiselt vajalikku asjaolu karistuse mõistmisel. Kannatanu õigusvastane tegevus L.S suhtes, mis on fikseeritud süüdistusaktis, tuleb käsitleda kui vägivalda või vähemalt vägivalla kasutamise katset. Inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumise eest kaitseb seadus. Maakohus on tulnud ebaõigele järeldusele, et mingisugust vägivalda kannatanu L.S suhtes ei kasutanud.
11. aastal L.S vägistati, selles asjas alustati kriminaalasi ja süüdlased mõisteti süüdi. Seetõttu kartes, et teda võidakse jälle vägistada ja leides, et ta jääb T.M füüsilise jõu poolest alla, lõi teda haamriga. L.S tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses toimepandud ja palus kannatanult andestust, mistõttu on ebaõige maakohtu järeldus, et L.S tegevuses ei ole näha kahetsust. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestatud toimepandud kuriteo iseloomu ja ühiskonnaohtlikkuse astet, süüdlase isikut ning vastutust mõjutavaid muid asjaolusid. L.S on kindel töökoht, teda iseloomustatakse kui vastutustundliku, korrektset, ausat töötajat. Neil asjaoludel ei vasta maakohtu poolt mõistetud karistus otsuse kirjeldav-motiveerivas osas toodut motiividega karistuse kohta. Kohtuotsus ei vasta kriminaalasja faktilistele asjaoludele kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkusele tõttu. L.S esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning mõista kergem, s.o tingimisi karistus. Apellatsiooni järgi oli L.S sunnitud end kaitsma, kuna oli reaalne oht, et teda vägistatakse. Ekspertiis teostati alles 7 päeva pärast ning loomulikult sellise aja järel enam midagi ei leitud. L.S kahetseb väga, et tekitas kannatanule nii suuri vigastusi ja tundis pidevalt huvi kannatanu tervisliku seisundi üle. Ta väga kahetseb ja kannatab juhtunu tõttu, kuid enam ei ole võimalik aega tagasi pöörata. L.S on alaealine tütar, kes vajab ema. Tema ema ja õde on invaliidid ning neil oleks väga raske süüdistatava tütart kasvatada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, mõistes L.S-ile KarS § 118 p 1 järgi, see on esimese astme kuriteo toimepanemise eest, karistuse sanktsiooni alammääras, millest tuleb tal ära kanda kaks kolmandikku, on arvestanud kõigi KarS §-is 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud ka seda, miks ei ole võimalik süüdistatava suhtes rakendada KarS § 73 ja 74 sätteid. Apellatsioonides rõhutatakse kannatanu õigusvastast käitumist, kuid jäetakse tähelepanuta, et kannatanut T.M-i ei ole süüdistatud vägistamise katses. Pealegi nähtub asja materjalidest, et süüdistatav suhtles kannatanuga meelsasti ka pärast seda, kui viimane oli teinud ühemõttelisi lähenemiskatseid juba 14.05.2007 Kohtla Järve bussipeatuses. Süüdistatava õe I.Š selgituste kohaselt on L.S asakaalutu ja muutub alkoholi tarvitatuna agressiivseks. Seda, et süüdistatav enne süüdistuses kirjeldatud sündmust alkoholi tarvitas, ei eita ta ka ise. Süüdistaval alaealise lapse olemasolu ei takistanud tal alkoholi tarvitamist ega suhtlemast juhuslike meestega, mistõttu viited sellistele asjaoludele ei saa kahtluse alla seada maakohtu otsustust. Aarne Sarjas Maarika Kuusk Ago Kutsar