S § 209 lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel lugeda K.B-le 16.12.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsusega K.B-le KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuu vangistusega ja lugeda 1 aasta 2 kuu vangistuse kandmise aja alguseks 12.jaanuar 2009.a. Kohaldada K.B suhtes käesolevas kriminaalasjas tõkendit vahistamine.
lg 1,3 ja
alusel ning võlaõigusseaduse § 65 alusel välja mõista K.B-lt ja tema vanemalt – isalt Peeter K.B-lt solidaarselt 2 riigituludesse menetluskuludena 1634 krooni 30 senti määratud kaitsjale makstud tasu ja 3262 krooni 50 senti sundraha. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „K.B, 1-09-8747, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „K.B, 1-09-8747, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
,
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 147 krooni 50 senti advokaat Anu Pärteli süüdistatav K.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. K.S. tsiviilhagi 4000.- krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ning VÕS § 1053 lg 2, VÕS § 65 alusel välja mõista K.B-lt ja Peeter K.B-lt solidaarselt 4000.- krooni K.S. (lk 145) kasuks. M.M. tsiviilhagi 24 400.- krooni nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldada ning VÕS § 1053 lg 2, VÕS § 65 alusel välja mõista K.B-lt ja Peeter K.B-lt solidaarselt 24 4000.- krooni M.M. (lk 146) kasuks.
lg 1 ja
(lk 145) ja M.M. (lk 146) ning tsiviilkostjale – Peeter K.B-le (lk 155). EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus 2 3 K.B süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel avas 2008.aasta aprillikuus Põlvas, Kesk 16 asuvas Põlva Keskraamatukogus asuvas internetipunktis kasutajakonto virtuaalsele isikule, kelle nimetas Heidi K.B-ks ning esinedes nimetatud isiku nime all, pöördus internetiportaali www.rate.ee kaudu avalikkuse poole ja tuues põhjuseks raske majandusliku olukorra, küsis laenu, lubades laenu saamise korral laenajaga kohtuda ja raha esimesel võimalusel tagastada, kuigi tal oli plaanis lubadust mitte täita. Peale nimetatud kasutajakonto avamist pöördus K.B 17.05.2008.a. läbi internetiportaali www.rate.ee avalikkuse poole esinedes Heidi Siimanina, kirjutas K.S. www.rate.ee kasutajakonto aadressile e-kirja ja küsis tema käest raha võlgu, põhjendades seda oma rahaliste raskuste ja üürivõlgnevusega, mis oli vaja kohe ära maksta. Kui K.S. keeldus raha laenamast, siis keelitas K.B K.S raha laenama, lubades temaga sõprust süvendada ja peale raha saamist kohtuda. Samas soovis Heidi K.B-na esinev K.B, et K.S. kannaks raha tema väidetava venna K.B arvelduskontole, kuna temal (Heidi K.B) olevat pangakonto kohtutäituri poolt arestitud. Lisaks sellele õhutas K.B K.S. võtma väikelaene Balti Investeeringute Grupi Pank AS-st summas 1 000.- krooni ja SMS Laen OÜ-st summas 3 000.krooni, kuna tema ise ei saavat laene juurde võtta, sest olevat juba paljudest firmadest kiirlaene võtnud, lubades laenusummad K.S tagasi maksta. Sellise veenmise tulemusena võttiski K.S. nimetatud kiirlaenufirmadest laenud ja kandis enda arvelduskontolt nr XXXXXXXXX Hansapangas K.B arvelduskontole nr XXXXXXXXX Hansapangas 17.05.2008 kokku 3 300.- krooni. Nimetatud kelmusega tekitas K.B K.S. kahju kokku 3 300.- krooni. 24.05.2008.a. isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pöördus K.B läbi internetiportaali www.rate.ee avalikkuse poole, esinedes Heidi Siimanina, kirjutas M.M. www.rate.ee kasutajakonto aadressile e-kirja ja küsis tema käest raha võlgu, põhjendades seda oma rahaliste raskuste ning maksekohustustega internetipoele “Kodu-Anttila”, lubades M.M. raha mõne päeva jooksul tagastada topeltsummas. Samas teatas H.K.B-na esinev K.B M.M. , et raha tuleb kanda tema väidetava venna K.B arvelduskontole, kuna temal, Heidi K.B, olevat pangakonto kohtutäituri poolt arestitud. Usutavuse saavutamiseks andis M.M. K.S. meiliaadressi S, mille ise avas K.S. teadmata ja esinedes kohtutäitur K.S. kinnitas e-maili teel M.M. , et tõepoolest olevat Heidi K.B pangakonto blokeeritud ja küsis M.M. raha juurde väidetava võlgnevuse likvideerimiseks, et H.K.B saaks oma pangakonto uuesti avada. Antud lubaduste tulemusena kandis M.M K.B soovi kohaselt enda arvelduskontolt nr XXXXXXXXX SEB Pangast K.B arvelduskontole nr XXXXXXXXX SEB Pangas ajavahemikus 24.05.2008.a. kuni 06.06.2008.a. kokku 10 250.- krooni ja K.S. arvelduskontole nr XXXXXXXXX Hansapangas ajavahemikus 02.03.06.2008.a. kokku 14 150.- krooni, mille K.B poolt eksitusse viidud K.S. kandis kohe edasi K.B arvelduskontole nr XXXXXXXXX Hansapangas. Kelmusega tekitas K.B M.M. kahju kokku 24 400.- krooni. Sellega pani K.B toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud 3 4 kelmuse, avalikkuse poole pöördudes, so KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda K.B-le Tartu Maakohtu poolt 16.12.2008.a. mõistetud karistus s.o. 7 (seitse) kuud vangistust kaetuks raskeima karistusega s.o mõistetava 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust millest arvata maha Tartu Maakohtu poolt 16.12.2008.a mõistetud ja osaliselt ära kantud karistus, lugedes karistuse kandmise aja alguseks 12. jaanuari 2009.a. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas K.S. esitatud tsiviilhagi 4000.- krooni nõudes ja M.M. esitatud tsiviilhagi 24 400.- krooni nõudes kuuluvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5,8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2,4 alusel rahuldamisele ning VÕS § 1053 lg 2, VÕS § 65 alusel K.B-lt ja Peeter K.B-lt solidaarselt kannatanute kasuks väljamõistmisele.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: - määratud kaitsjale makstud tasu kokku 1634 krooni 30 senti (lk 113,150-151: 495,6 + 991,2 = 1486,8 + 147,5;
lg 1 p 4); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (
lg 1 p 9,
lg 1 p 2).
lg 3 alusel rahuldab kohus süüdistatava kaitsja, süüdistatava ja tema seadusliku esindaja – isa Peeter K.B taotluse ja jätab osa menetluskuludest riigi kanda, kuna täies ulatuses menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale ja tema vanematele ilmselgelt üle jõu (süüdistatav on alaealine ja tema mõlemad vanemad on töövõimetud ning ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspensionid) . Kohus jätab poole sundrahast riigi kanda, sundrahast tuleb riigituludesse tasuda 3262 krooni 50 senti. Kuna
alusel on võimalik panna menetluskulude hüvitamise kohustus ka alaealise vanemale, siis
lg 1,
alusel ning võlaõigusseaduse § 65 alusel tuleb K.B ja tema vanemal – isa Peeter K.B menetluskulud kanda, s.t riigile tasuda, solidaarselt. Kaitsjatasu kohtumenetluses 4 5 Kohtumenetluses esitas süüdistatava kaitsja kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest riigi õigusabi osutamise korras tehtud töö eest koos käibemaksuga 147 krooni 50 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub koefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 125.- kroonile käibemaks 18%, see on 125 + 22,5 = 147,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 147 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.