← Eesti

1-07-7918/6

Obsah (13)§ 209§ 199§ 63§ 65§ 68§ 74§ 75§ 56§ 17§ 16§ 2§ 27§ 32

1-07-7918 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 23. veebruar 2009.a Pärnu Maakohus, Kuninga tänava kohtumaja koht Kriminaalasja 1-07-7918 number Kohtunik Rubo Ki

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, H.D ja Telman Agamalõjev süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi üldmenetluses Süüdistatav S.A Isikukood: xxx Kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik Süüdistatav H.D Isikukood: xxx Kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann Süüdistatav Telman Agamalõjev Isikukood: 36103044234 Kaitsja vandeadvokaat Paul Järve RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 - § 314, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.A

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ajavahemikul september 2003 kuni 31.03.2006 ja karistuseks mõista 2 1 1-07-7918 aastat ja 6 kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.A

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ajavahemikul 22.07.2005 kuni 30.07.2005 ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.A

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ajavahemikul 07.04.2006 kuni 03.11.2006 ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust. Süüdi tunnistada S.A

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ajavahemikul juuni 2006 kuni 13.07.2006 ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat.

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 06.04.2006 mõistetud kandmata karistuse, 2 a 6 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 kuuluvad omavahel liitmisele eelnevalt mõistetud ja liidetud karistused, s.o vangistus 2 aastat 6 kuud ja vangistus 5 a 6 kuud, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul alates 29.03.2005 kuni 30.03.2005, s.o. 2 päeva ja seejärel alates 05.12.2006 kuni 01.06.2007, s.o. 5 kuud ja 27 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 5 aastat ja 3 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada karistuse täitmisele pööramisel. ja karistuseks mõista 2 aastat Süüdi tunnistada H.D

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul alates 07.12.2006 kuni 08.12.2006, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui H.D ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaaalhooldaja järelevalve all

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Katseaja algust hakata arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista Telman Agamalõjev süüdistuses

§ § 209 lg 2 p 1, 3 järgi. 2 1-07-7918 Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada. MENETLUSKULUD Välja mõista S.A-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 175 lg 1 p 4, 5; § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni, tasu toimiku koopia eest 529,60 krooni, DNA- ja sõrmejälje ekspertiisi tasu 25 840 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 3475,10 krooni. Välja mõista H.D-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 175 lg 1 p 4, 5; § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni, tasu toimiku koopia eest 7 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 8531,40 krooni. Süüdimõistetutel tasuda neilt väljamõistetud summad 1 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 AS SEB Pangas või Swedbankis nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber
  2. Selgitusse märkida „Eesnimi Perenimi menetluskulu 1-07-7918“. Kui riigi rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks seadustikus sätestatud korras. Jätta KrMS § 181 lg 1 alusel Telman Agamalõjev’i menetluskulud, tasu riigi õigusabi eest 1911,60 krooni ja toimiku koopia eest 7 krooni, riigi kanda. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitada Telman Agamalõjev’ile riigieelarvest 14700 krooni. ASITÕENDID: • • • • • • • S.A elukohast leitud märkmik ja dokumendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. H.D elukohast leitud dokumendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. H.D-le kuulunud mobiiltelefon KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Asitõendiks tunnistatud kannatanu A. A. poolt 27.11.2006 üle antud salvestised CD’l ja VHS videokassetil, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. A. Valge käekott „Teenage Mutant Ninja Turtles“, must rahakott, pruun rahakott, postkaart koos ümbriskilega, Hansabank papist tasku KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Eesti Vabariigi rahatähed – 500-kroonine ja kolm 1-kroonist, KrMS § 126 lg 6 alusel konfiskeerida. Jälitusprotokollide juurde kuuluvad salvestised CD-plaatidel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. TSIVIILHAGID: Välja mõista S.A-lt: • • • • V. S. kasuks 7929,60 krooni; S. J. kasuks 114 000 krooni. A. L. kasuks 6900 krooni; A. A. kasuks 174 000 krooni; 3 1-07-7918 • • • I. L. kasuks 71 000 krooni; V. L. kasuks 536 900 krooni; K. L. kasuks 6300 krooni. Välja mõista S.A-lt ja H.D-lt solidaarselt: • • V. L. kasuks 32 000 krooni; T. L. kasuks 50 000 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Pärnu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.A-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles 12.08.1999 a karistatud Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 203 lg 1 järgi 3 aastase vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseajaga ja omades kustumata karistatust varavastase kuriteo toimepanemise eest, olles seega

§ 209lg 2 p 1 tähendatud isik, 1.

Septembris 2003, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, pettis varalise kasu saamise eesmärgil Pärnus, Suur-Jõekalda X asuvas L. M. S OÜ Pärnu filiaalis V. S. välja 6 talvist töökombinesooni hinnaga (a´495.60 kr/tk), kokku 2973,60 krooni ning järgmisel päeval 10 tk sarnast kombinesooni hinnaga (a´496.60 kr/tk), kokku 4966 krooni. 14.09.2003 Pärnu linnas Akadeemia tn-l asuval parkimisplatsil esitas V.S S.A-le 12.09.2003 koostatud arve talle müüdud töökombinesoonide eest summas 7929,60 krooni tasumistähtajaga 22.09.

  1. Sellele arve S.A allkirjastas, lisades samuti oma isikukoodi, aktsepteerides nii arvel olevat summat ning süvendas V.S veendumust arve tasumisest 22.09.2003 aastaks. S.A jättis aga V. S arvel oleva summa tasumata, saades kokku 16 talvise töökombinesooni omandamisega, varalist kasu ning V.S esemetest ja rahast ilmajäädes varalist kahju 7929,60 krooni.
  2. samuti tema, aprillis 2004, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, Pärnus, Metsa tn-l asuvate garaažide juures pettis varalise kasu saamise eesmärgil A. L välja puitmaterjali muretsemise ettekäändel raha, millest A.L 29.04.2004, tasus S.A-le saematerjalide kogumaksumusest, 13 800 kroonist, küsitud 50% ettemaksu s.o 6900 krooni, millise summa saamist S.A kinnitas OÜ X nimelt väljastatud kviitungiga nr 174, kuid S.A jättis A.L saematerjali hankimata ja tarnimata ning omastas saadud rahasumma, saades ise varalist kasu ning A.L rahast ilmajäädes varalist kahju 6900 krooni.
  3. samuti tema, oktoobris 2005, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, sai tuttavalt isikult, K. L teada, et viimasel tuleb taotleda Autoregistrikeskuselt (ARK) uute juhilubade väljastamist. S.A pettis varalise kasu saamise eesmärgil, lubadusega kiirendada juhilubade saamist K.L Pärnus, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas, oktoobris 2005, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal välja 3500 krooni. Seejärel tekitanud jaanuaris 2006 a K.L arusaama juhilubade vajalikkusest Venemaale sõitmiseks, sai ta 2006 a veebruari alguses, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas V. L K.L vahendusel, veel 1500 krooni ning olles veendunud, et S.A tegutseb poja K.L huvides tasus V. L 4 1-07-7918 K.L kaudu 2006 a veebruaris, täpselt tuvastamata ajal ja kohas, S.A-le veel 10 000 krooni, millised summad S.A omastas, kuid juhilube K.L ei saanud. Seega sai S.A varalist kasu kokku 15 000 krooni ning K.L 3500 krooni ja V.L 11500 krooni suuruse varalise kahju.
  4. samuti tema, detsembris 2005, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas, varalise kasu saamise eesmärgil ja olles 2005 a oktoobrikuus viinud K.L eksitusse temale uute juhilubade muretsemises Pärnus, Tallinna mnt 64b, asuvast ARK´ist, millega oli loonud K.L veendumuse tema kasuks tegutsemisest, pettis S.A K. L välja 2800 krooni, metsamaterjaliga äritegevuse eesmärgil Venemaale sõitmiseks viisa vormistamiseks, mille tulemusena S.A sai K.L viisa eest tasumiseks 2800 krooni, kuid viisat ei muretsenud ja saadud raha omastas, saades varalist kasu ning K.L, viisat saamata 2800 krooni varalist kahju.
  5. samuti tema, detsembris 2005 , eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnus, X tn, varalise kasu saamise eesmärgil ja olles detsembris 2005 teada saanud K. L. ja V. L. kavatsusest müüa osa E. L. omanduses olevast 2400 ruutmeetrilisest hoonestatud kinnistust, X tn, Pärnu linn, viis K.L ja V.L kokku A. V, G. L. ja E. S´aga, kui võimalike ostjatega. Seejärel S.A teades, et K.L puudub sissetulek tegi ettepaneku K. L. investeerida tema firmasse OÜ X 200 000 krooni palkide ostuks Venemaalt rahadest, mis pidid laekuma kinnistu müügist, lubades K.L 50% osalust nimetatud firmas. Seejärel 12.jaanuaril 2006 a sõidutas S.A V. L., viimase abikaasa E. L. ja K. L. Viljandisse, X tn notaribüroosse, kus notar V. A. poolt koostatud kinnisasja ostu-müügi - ja asjaõiguslepinguga müüs E. L. 2400 ruutmeetrilise kinnistu Pärnus, X tn koos sellel asuva ehitisega 700 000 krooni eest, A.V., G.L ja E.S´ale. S.A, saades teada, et müügisummast on ostjate poolt müüjale tasutud 500 000 krooni ja sellest 150 000 krooni on tasutus sularahas, sõitis S.A koos K.L Pärnus, Papiniidu tn 10 kaubakeskuse „Kaubamajakas“ ees olevasse parklasse, kus K.L OÜ X osanikuks saamise lubadusest eksitusse viiduna andis eelnevalt V.L saadud 140 000 krooni üle S.A-le, millest viimane andis K.L tagasi 2000 krooni ning kandis samas 138 000 kroonist 10 000 krooni OÜ X arvele Hansapangas, jättes aga K. L. OÜ X äriregistri Bosa kaardile juhatuse liikmena kandmata, K.L tööraamatusse osaühingus töötamise kohta märke tegemata ja palkideostu investeerimata, omastades saadud raha ja saades varalist kasu, V. L. varalist kahju 138 000 krooni.
  6. samuti tema, 18.jaanuaril 2006 a kella 08.00-09.15 vahelisel ajal, varalise kasu saamise eesmärgil ja olles 12.01.2006 viinud V. L. eksitusse poja K.L OÜ X osanikuks olemisest ning tema poolt varem antud 138 000 kr investeerimisest palkide ostuks Venemaalt, pettis V.L välja Venemaalt palkide ostmiseks rahaliste vahendite puudumise ettekäändel veel sularaha 25 000 krooni, kuid mingit metsamaterjali ta ei hankinud ega tagastanud raha V.L, saades ise varalist kasu ning V.L varalist kahju 25 000 krooni.
  7. samuti tema, 24.jaanuaril 2006 kella 11.00-12.00 vahelisel ajal, varalise kasu saamise eesmärgil, pettis V. L välja Venemaalt palkide ostmiseks veel puudu jääva rahasumma 9500 krooni, millise rahasumma kandis V.L S.A osalusega OÜ X arvele, kuid puitmaterjali ta ei muretsenud ja saadud rahasumma omastas, saades ise varalist kasu ning V.L. varalist kahju.
  8. samuti tema, veebruaris 2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas, olles teada saanud, et K. L puudus S.A-le koostatud elamuprojekti kinnitamise ajal lepinguline suhe projekteerimisbürooga X, varalise kasu saamise eesmärgil ja kokkuleppel H.D-ga, petsid V.L välja 20 000 krooni, lubadusega saavutada kohtuväline kokkulepe Tallinnas advokaadibüroo X esindava advokaat A. R. ja projekteerimisfirma X vahel ja millise rahasumma V.L kandis 14.veebruaril 2006 OÜ X kontole Hansapangas. S.A, 5 1-07-7918 teades, et tegelikkuses esineb advokaat A.R H.D , et projekteerimisbüroo X õiguskaitseorganitele ega kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks avaldusi esitanud ei ole, said nad H.D-ga pettusliku tegevuse läbi varalist kasu, põhjustades V. L. 20 000 krooni suuruse varalise kahju.
  9. samuti tema, veebruaris 2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, olles teada saanud V. L ja K. L kahtlustest, et 12.01.2006 Viljandis X tn notar V. A. poolt tõestatud Pärnus X kinnistu ostu-müügi lepingu sõlmimise eelduseks olevaid suulisi kokkuleppeid eiratakse ja kinnistu on A. V., G. L. ja E. S. poolt omandatud pettuslikult, lõi S.A V. L. ja K. L. ebaõige ettekujutuse neile võõra, eeluurimisega tuvastamata „Kolja“ nimelise isiku abist kinnistu omandisuhte muutmiseks ja läbirääkimiste pidamiseks lepingujärgsete omanikega, misjärel 02.märtsil 2006, maksis V.L S.A-le ja Kolja nimelisele isikule 100 000 krooni, nn. „tööraha“. Seejärel 08.03.2006, kella 13.00-14.00 vahelisel ajal, varalise kasu saamise eesmärgil, S.A , eeluurimisega tuvastamata „Kolja“ nimelise isikuga kooskõlastatud tegevuskava kohaselt, sõidutas kannatanutele tundmatu „Kolja“ nimelise meesterahva Pärnus, X kinnistule. Nähes, et V. L. ja K. L. on veendunud „Koljaks“ kutsutava isiku abis Pärnus, X kinnistu tagasiostmisel ning kannatanutes nende kasuks tegutsemises, ebaõige ettekujutuse süvendamiseks kutsus X kinnistule kohale ka A.V., G.L. ja E.S. Seal lavastasid „Kolja“ nimeline isik ja J.Poddunõi A.V. ja Kolja vahelise vaidluse, mille tulemusel K.L poolt koostati kinnistu müügisumma tagasimakse graafik. Samuti andis V.L „Kolja“ nimelisele isikule üle 200 000 krooni kui esimese sissemakse kokkulepitud 760 000 kr suurusest X kinnistu tagasiostu hinnast, üle andmiseks V., L. ja S. S.A teades, et tegelikkuses Koljaks kutsutav isik X kinnistu omandisuhte muutmiseks V.L ja K.L kasuks ei tegutse, sai ise koos „Kolja“ nimelise isikuga varalist kasu, V.L varalist kahju 300 000 krooni, milline on suur varaline kahju.
  10. samuti tema, l4.märtsil 2006, õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, Pärnus, X tn vahetus läheduses ( kauplus X) asuval parkimisplatsil, varalise kasu saamise eesmärgil ning olles Telman Agamalõjevi vahendusel ja ettepanekul teada saanud oma rahalist seisu parandada soovivast I. L., pettis I. L. välja 40 000 krooni, lubadusega paigutada laenatud summa metsamaterjali ülestöötlemisse ja müüki ning tagastada laenusumma 10 % tulusamana. Sellest summast andis S.A 20 000 krooni T.Agamalõjevile samal päeval, teavitades viimast, et raha pärineb I.L. Tegelikkuses S.A raha kuhugi ei investeerinud ega tagastanud seda ka I. L., vaid omastas, põhjustades I.L. pettusega 40 000 kr suuruse varalise kahju, saades ise varalist kasu 20 000 krooni ja T.Agamalõjev varalist kasu 20 000 krooni.
  11. samuti tema, 20.märtsil 2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, Läänemaal, Virtsu sadamas, varalise kasu saamise eesmärgil, olles alusetute lubadustega metsamaterjali ülestöötlemisest ja müügist tulu teenida viinud I.L. eksitusse ning saavutanud I.L. usalduse, pettis I.L. välja tindipüüki investeerimisest 10% lisatulu teenimise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega 11 000 krooni, kuid raha kuhugi ei investeerinud ning omastas selle, saades varalist kasu, I.L. varalist kahju 11000 krooni.
  12. samuti tema, 31.märtsil 2006 kella 13.00-13.15 vahelisel ajal, varalise kasu saamise eesmärgil pettis V. L. välja 8000 krooni, milline rahasumma pidi minema piiril seisvate palkide eest tollimaksu tasumiseks. V.L, uskudes lubadust üle antud summa palkide müügist tagasi saada ning olles SEB Eesti Ühispanga kontoris Rüütli tn 40 kontolt raha välja võtnud, andis S.A-le üle sularahas 8000 krooni, kuid mingeid palke piiril ei seisnud, toolimaksu nende eest ei tasutud ning raha omastati S.A poolt, seega sai S.A varalist kasu ja V.L. varalist kahju 8000 krooni. 6 1-07-7918
  13. samuti tema, 07.aprillil 2006 kella 11.30-12.00 vahelisel ajal Pärnu linnas, varalise kasu saamise eesmärgil pettis V. L. palkide eest käibemaksu tasumise vajalikkusest vale ettekujutuse loomisega välja 15700 krooni, mille V.L, uskudes S.A lubadust üle kantud summa palkide müügist tagasi saada, kandis S.A osalusega OÜ X arvele. S.A, raha omastamisega ja tagastamata jätmisega, sai varalist kasu. V.L. varalist kahju 15 700 krooni.
  14. samuti tema, 27.aprillil 2006, kella 09.00-10.00 vahelisel ajal, varalise kasu saamise eesmärgil pettis V. L. tollilaost palkide äravedamise eest tasumise vajalikkuse põhjendusel välja raha. V.L., uskudes S.A lubadust üle kantud summa palkide müügist tagasi saada, kandis Pärnu linnas S.A osalusega OÜ X arvele 9200 krooni, kuid mingit palkide vedu ei toimunud. S.A, raha omastamisega ja tagastamata jätmisega, sai varalist kasu, V.L. varalist kahju 9200 krooni.
  15. samuti tema, 13.mail 2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, varalise kasu saamise eesmärgil, olles varasemate alusetute lubadustega veennud I.L. talle raha üle andma, lõi telefoni teel I.L. ebaõige ettekujutuse, et viibib Venemaal ja raha on vaja Venemaalt kahe metsamaterjali sisaldava vaguni eest kiirelt tasumiseks, misjärel T.Agamalõjev, teades, et S.A viibib tegelikkuses Pärnus, sõidutas eksitusse viidud I.L. kaubakeskuses X asuvasse AS Hansapank kontorisse Pärnus, X tn, kus I.L. kandis S.A poolt nimetatud OÜ X kontole AS Hansapangas 25 000 krooni, teades et tegelikkuses I.L. saadud 25 000 krooniga metsamaterjali eest ei tasuta. Sellest summast andis S.A, 13.05.2006 a 10 000 kr T.Agamalõjevile kui pettusele kaasaaitajale. Pettusega põhjustas I.L. 25 000 kr suuruse varalise kahju, saades ise varalist kasu 15 000 krooni ja T.Agamalõjev varalist kasu 10 000 krooni.
  16. samuti tema,
  17. mail 2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, Läänemaal, Virtsu sadamas, varalise kasu saamise eesmärgil ja alusetute lubadustega metsamaterjali ülestöötlemisest ja müügist tulu teenimisega pettis I.L. välja Venemaalt kahe metsamaterjali sisaldava vaguni eest tasumise vajalikkust ettekäändeks tuues raha, mille tulemusena. I.L. kandis S.A poolt nimetatud OÜ X kontole AS Hansapangas 12 000 krooni. S.A, raha omastamisega ja tagastamata jätmisega, sai varalist kasu, I.L. varalist kahju 12 000 krooni.
  18. samuti tema, olles 2006 veebruaris teada saanud V. L. ja K. L. kahtlustest, et 12.01.2006 Viljandis, X tn notar V. A. poolt tõestatud Pärnus X kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks olevaid suulisi kokkuleppeid eiratakse ja kinnistu on A.V., G..L. ja E.S. poolt omandatud pettuslikult ning olles 02.03.2006 ja 08.03.2006 loonud V.L. ja K.L. ebaõige ettekujutuse neile võõra, eeluurimisega tuvastamata „Kolja“ nimelise isiku abist kinnistu omandisuhte muutmiseks ja läbirääkimiste pidamiseks lepingujärgsete omanikega, mille tulemusel maksis V.L. S.A-le ja eeluurimisega tuvastamata „Kolja“ nimelisele isikule 300 000 krooni, pettis V.L. välja 12 000 krooni ettekäändel, et raha kuulub üleandmisele „Kolja“ nimelise isiku advokaadile A. V. Narva piiril kinni peetud „Kolja“ nimelise isiku vabastamiseks ja kautsjoni tasumiseks. Selleks 02.juunil 2006 kella 11.00-12.00 vahelisel ajal, Pärnu linnas Ringi tn 3 bussijaamas andis V.L. H.D-le, kes esines advokaat A. V., üle 12 000 krooni. S.A teades, et advokaat A. V. on tema poolt väljamõeldud isik, et A.V. ajavahemikul juuni - detsember 2006 esineb tema ettepanekul ja temaga eelnevalt kooskõlastatud tegevuskava alusel H.D , sai varalist kasu, V.L. varalist kahju 12 000 krooni. 7 1-07-7918
  19. samuti tema, oktoobris 2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, varalise kasu saamise eesmärgil ja eelneval kokkuleppel H.D ja Telman Agamalõjeviga, leppisid kokku kelmuse toimepanemises T. L. suhtes, mis seisnes selles, et T.Agamalõjev ja H.D veensid T. L, et hangivad temale Bakuust 60 tonni diiselkütust hinnaga 10 kr/l ja H.D osalusega OÜ Xarveldusarvet kasutades toimetavad selle Eestisse,
  20. oktoobril 2006 kella 15.30 ajal, olles H.D-lt teada saanud kütusevaguni saabumisest Valga linna, kandis T.L., tollimaksu tasumiseks ja H.D nõuandel ning T.Agamalõjevi kinnitusel,
  21. oktoobril 2006 kell 14.53 osaühingu X arvele SEB Eesti Ühispangas 50 000 krooni. Selle summa võttis H.D samal päeval Pärnus, Rüütli tn 40 asuvast SEB Eesti Ühispanga kontoris OÜ X arvelt välja ning andis sellest koheselt S.A-le 40 000 krooni. Tegelikkuses H.D , T.Agamalõjev ega S.A T.L. diiselkütust ei hankinud ega tollimakseid tasunud, tekitades pettusega T.L. 50 000 kr suuruse varalise kahju. S.A sai varalist kasu 19 000 krooni, H.D vähemalt 10 000 krooni varalist kasu ja Telman Agamalõjev 21 000 krooni varalist kasu.
  22. samuti tema, oktoobris-novembris 2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, varalise kasu saamise eesmärgil, tegi S.J. ettepaneku osta osa Pärnumaal, Paikuse vallas, Silla külas, X tn asuva kinnistu vahetus läheduses asuvast maatükist. S.A lõi S.J. ebaõige ettekujutuse naaberkinnistust müüdavast 2000 ruutmeetrist maast, detailplaneeringu muutmisest, õigusest esineda võõrandamisel vahendajana ning kinnistuomanikule broneeringutasuna 50 000 krooni tasumisest. Eeltoodust eksitusse viidud S.J. maksis 03.novembril 2006 Valgas kaupluse „Selver“ esisel platsil S.A-le ettemaksuna 100 000 krooni, millist raha saamist kinnistu ostmiseks kinnitas S.A allkirjaga. Samas S.A teadis, et tegelikkuses puudub tal õigus ja volitus X talu omaniku H. A. talumaade jagamiseks tükkideks, detailplaneeringu algatamiseks ja maatükkide võõrandamiseks. S.J. saadud raha 100 000 krooni omastamisega sai ta varalist kasu ja S.J. varalist kahju. Seega tema, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmusi ja vargusi, suures ulatuses ja grupi poolt, pani toime

§ 209lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. 20. samuti tema, olles 12.08.1999 a karistatud Pärnu Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 203 lg 1 järgi 3 aastase vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseajaga ja omades kustumata karistatust varavastase kuriteo toimepanemise eest, olles seega

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isik, ajavahemikul 22.07.2005 kella 10.00-st kuni 30.07.2005 kella 09.30-ni, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, järeletehtud võtmega ukselukustuse avamise teel, tungis sisse Pärnus, X tn A. A. elukohta, kust varastas magamistoa riidekapis asuvast lukustamata laekast OÜ X kuuluva sularaha summas 95 000 krooni.

  1. samuti tema, juunis - juulis 2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, mitmel korral, järeletehtud võtmega ukselukustuse avamise teel tungis sisse Pärnus, X tn A. A. elukohta ja järeletehtud võtmega seifilukustuse avamise teel, varastas A. A. kuuluvat sularaha summas 125 000 krooni.
  2. samuti tema, 13.juulil 2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, järeletehtud võtmega ukselukustuse avamise teel, tungis sisse Pärnus, X tn A. A. elukohta ja varastas korteris asuvast diplomaatkohvrist A. A. kuuluvat sularaha summas 4 000 krooni. 8 1-07-7918 Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

H.D süüdistatakse selles, et tema pani toime varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega ja grupis kelmuse V. L. ja K. L. suhtes, mis seisnes selles, et

  1. veebruaris 2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, olles S.A-lt teada saanud, et K. L. puudus S.A-le koostatud elamuprojekti kinnitamise ajal lepinguline suhe projekteerimisbürooga X, varalise kasu saamise eesmärgil ja kokkuleppel S.A-ga , petsid V.L. välja 20 000 krooni, lubadusega saavutada kohtuväline kokkulepe Tallinnas advokaadibüroo X esindava advokaat A. R. ja projekteerimisfirma X vahel ja millise rahasumma V.L. kandis 14.veebruaril 2006 OÜ X kontole Hansapangas. H.D, teades et tegelikkuses esineb advokaat A.R. tema ise, et projekteerimisbüroo X õiguskaitseorganitele ega kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks avaldusi esitanud ei ole, said nad S.A-ga pettusliku tegevuse läbi varalist kasu, põhjustades V. L. 20 000 krooni suuruse varalise kahju.
  2. samuti tema, olles varem toime pannud kelmuse ja olles seega

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isik, aitas kaasa kelmuse toimepanemisele S.A poolt, mis seisnes selles, et tema, 2006 aasta juunikuus, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, olles S.A-lt teada saanud V. L. ja K. L. kahtlustest, et 12.01.2006 Viljandis, X tn notar V. A. poolt tõestatud Pärnus, X kinnistu ostu-müügi lepingu sõlmimise eelduseks olevaid suulisi kokkuleppeid eiratakse ja kinnistu on A. V., G. L. ja E. S. poolt omandatud pettuslikult ning märtsis 2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, on S.A loonud V. L. ja K. L. ebaõige ettekujutuse neile võõra, eeluurimisega tuvastamata „Kolja“ nimelise isiku abist kinnistu omandisuhte muutmiseks ja läbirääkimiste pidamiseks lepingujärgsete omanikega, mille tulemusel maksis S.A usaldav ja tema lubadusest eksitusse viidud V.L. eeluurimisega tuvastamata „Kolja“ nimelisele isikule, enda kasuks tegutsemist eeldades 300 000 krooni, misjärel H.D varalise kasu saamise eesmärgil esines S.A soovil „Kolja“ nimelise isiku advokaadi A. V., kellele tuleb üle anda 12 000 krooni Narva piiril kinni peetud „Kolja“ nimelise isiku vabastamiseks ja kautsjoni tasumiseks. Seejärel sai H.D 02.juunil 2006 kella 11.00-12.00 vahelisel ajal Pärnus maaliinide bussijaamas Ringi tn 3 kohtudes V. L. viimaselt 12 000 krooni, kui advokaat A. V. H.D teades, et advokaat A. V. on väljamõeldud isik, et A.V. ajavahemikul juuni – detsember 2006 esineb tema ise S.A ettepanekul, et tema X kinnistu omandisuhte muutmiseks kokkuleppeid ei sõlmi ning tegutseb J.Poddunõi isikut varjates. S.A poolt toime pandud kelmusele kaasaaitamisega põhjustas H.D V. L. 12 000 kr suuruse varalise kahju, saades ise varalist kasu. 3. samuti tema, 2006 a oktoobrikuu alguses, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, varalise kasu saamise eesmärgil, kokkuleppel S.A ja Telman Agamalõjeviga, kui viimane oli veennud T. L. selles, et hangib temale Bakuust 60 tonni diiselkütust hinnaga 10 kr/l ja et H.D osalusega OÜ X arveldusarvet kasutades, toimetavad kütuse Eestisse, luues T.L. nende ootuspärase tegevuse suhtes ebaõige ettekujutuse. Seejärel 17.10.2006 kella 15.30 ajal, olles H.D-lt teada saanud lubatud kütusevaguni saabumisest Valga linna, kandis H.D ja T.Agamalõjevi alusetutest lubadustest eksitusse viidud T.L., tollimaksu tasumiseks H.D nõuandel ning T.Agamalõjevi kinnitusel, 20.10.2006 kell 14.53 OÜ X arvele SEB Eesti Ühispangas 50 000 krooni, millise summa aga H.D samal päeval Pärnus, Rüütli tn-l asuvast SEB Eesti Ühispanga kontoris OÜ X arvelt välja võttis ning sellest koheselt 40 000 S.A-le üle andis. Tegelikkuses H.D, Telman Agamalõjev ega 9 1-07-7918 S.A T.L. diiselkütust ei hankinud ega tollimakseid tasunud, tekitades pettusega T.L. 50 000 kr suuruse varalise kahju ning omavahel raha jagamise järel sai H.D varalist kasu vähemalt 10 000 krooni. Seega tema, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, isiku poolt kes on varem toime pannud kelmuse ja isikute grupi poolt, pani toime

§ 209lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

TELMAN AGAMALÕJEVIT süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega aitas kaasa S.A poolt kelmuse toimepanemisele I. L. suhtes, mis seisnes selles, et

  1. 2006 aasta märtsikuus, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, olles Pärnus, Rüütli tn-l I. L. teada saanud viimase kehvast majanduslikust seisust, lõi I. L. arusaama S.A-st kui usaldusväärsest investeerijast, kelle ärisse investeerimine tagab tulu, veenis I. L. võtma ühendust S.A-ga ja oma raha tema ärisse paigutama, millise tegevuse tulemusena I. L. kohtus l4.03.2006, õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, Pärnus X tn vahetus läheduses (kauplus X) asuval parkimisplatsil S.A-ga. Kohtumisel lõi S.A I. L. ebaõige ettekujutuse laenatava summa paigutamisest metsamaterjali ülestöötlemisse ja müüki ning laenusumma 10 % tulusama tagastamisega, mille tulemusel andis I. L. S.A-le üle 40 000 krooni, millisest summast sama päeva õhtul S.A andis 20 000 krooni T.Agamalõjevile, teavitades viimast, et raha pärineb I. L. Pettusega tekitas S.A I. L. 40 000 kr suuruse varalise kahju, millest T.Agamalõjev sai varalist kasu 20 000 krooni.
  2. samuti tema, olles eelnevalt toime pannud kelmusele kaasaaitamise, olles seega

§ 209lg 2 p 1 tähendatud isik, aitas kaasa S.A poolt kelmuse toimepanemisele I.

L. suhtes, mis seisnes selles, et tema 13.05.2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, varalise kasu saamise eesmärgil ja olles teadlik, et S.A on teda usaldavas I. L. loonud ebaõige ettekujutuse sellest, et viibib Venemaal ja raha on vaja Venemaalt kahe metsamaterjali sisaldava vaguni eest kiirelt tasumiseks, sõidutas eksitusse viidud I. L., teades ise, et tegelikkuses viibib S.A Pärnus, kaubakeskuses X asuvasse AS Hansapank kontorisse Pärnus X tn, kus I.L. kandis S.A poolt nimetatud OÜ X kontole AS Hansapangas 25 000 krooni. Nimetatud rahasummast andis S.A, 13.05.2006 ajavahemikul 15.08-15.10 10 000 krooni T.Agamalõjevile. Pettusega tekitas S.A I. L. 25000 kr suuruse varalise kahju, saades koos T.Agamalõjeviga, varalist kasu. 3. samuti tema, 2006 oktoobrikuu alguses, täpselt tuvastamata ajal, varalise kasu saamise eesmärgil, kokkuleppel S.A ja H.D-ga veenis T. L. selles, et hangib temale Bakuust 60 tonni diiselkütust hinnaga 10 kr/l ja H.D osalusega OÜ X arveldusarvet kasutades, toimetavad selle Eestisse, luues T.L. nende ootuspärase tegevuse suhtes ebaõige ettekujutuse. 17.10.2006 kella 15.30 ajal, saades H.D-lt teada väidetava kütusevaguni saabumisest Valga linna, kandis H.D ja T.Agamalõjevi alusetutest lubadustest eksitusse viidud T.L., tollimaksu tasumiseks, H.D nõuandel ning T.Agamalõjevi kinnitusel, 20.10.2006 kell 14.53 OÜ Xarvele SEB Eesti Ühispangas 50 000 krooni, millise summa aga H.D samal päeval Pärnus, Rüütli tn-l asuvast SEB Eesti Ühispanga kontoris OÜ X arvelt välja võttis ning sellest koheselt 40 000 S.A-le üle andis. Tegelikkuses H.D , T.Agamalõjev ega S.A T.L. diiselkütust ei hankinud ega tollimakseid tasunud, tekitades pettusega T.L. 50 000 kr suuruse varalise kahju, millest T.Agamalõjev varalist kasu 21 000 krooni. 10 1-07-7918 Seega tema, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja isikute grupi poolt, pani toime

§ 209lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS V. S. töökombinesoonide väljapetmine Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kohtuistungil rääkis kannatanu V. S., et töötas firmas müüjana. Mõni aasta tagasi tuli tema juurde S.A ja soovis osta töökombinesoone väidetavalt oma metsas töötavatele inimestele. Omal riisikol, ilma firma juhi nõusolekuta ta väljastaski kombinesoonid ja samuti arve nende eest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele S.A arvet ei tasunud, ainult lubas iga kord kohtumisel, et kohe saab arve makstud. Kuna S.A lõpuks arvet ei tasunudki, vallandati kannatanu selle tõttu töölt ja tema palgast peeti kinni S.A-le välja kirjutatud kombinesoonide raha. Kuriteoga sai ta kahju 7929,60 krooni, mille palub endale hüvitada. Tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud J. N. oli sel ajal firmas juhataja, kui tema alluv V. S. tuli tema juurde jutuga, et oli müünud ilma tema loata kombinesoone eraisikule ning viimane ei maksa arvet ära. Tunnistaja oli seisukohal, et see, kes kahju tekitas, peab selle ka ise ära klaarima. S. palvel helistas ta S.A-le paaril korral ja viimane lubas arve maksta, kuid ei teinud seda siiski. Asitõendi vaatlusprotokoll, koos AS X arvega N232814-P 12.09.2003 summas 7929,60 EEK´i /kd I tl 7-8/, millel S.A allkiri ja isikukood, kinnitavad et süüdistatav on kauba nimetatud koguses kätte saanud. OÜ L. M. S. teatis e-mailile 04.05.2007 /kd I tl 17-18/ tõendab, et raamatupidamise andmetel septembris 2003 kombinesoone ei ole müüdud, kombinesoonide puudumine avastati inventuuri käigus ja süüdlane oli V. S., kes ka kahju ettevõttele hüvitas. Süüdistatav S.A andis kohtus ütlusi, et V. S. tunneb ta 2003 aastast seoses sellega, et on temalt ostnud tööriideid mõnel korral. Ta maksis alati sularahas, kuid viimane kord on maksmata, sest soovis neid kombinesoone ümber vahetada, kuid S. ei tahtnud ümber vahetada, samuti polnud kohe nii palju raha, et ära maksta. Süüdistatav tunnistab kohtus, et raha oleks vaja ära maksta, kuid tal on raskusi tasumisega, kuna on mitu aastat juba 80% invaliid. A. L. puitmaterjali eest raha väljapetmine Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kohtuistungil rääkis kannatanu A. L., et on S.A-ga tuttav juba lapsepõlvest, olid naabrid ja käisid koos koolis. Ta oli kolm aastat tagasi kevadel maininud S.A-le, et tal on vaja puitmaterjali ja S.A oli lahkelt nõus talle seda muretsema. Kannatanu tegi nimekirja ja andis selle S.A kätte ning viimane palus ettemaksu, mille kannatanu ka tegi, andes S.A kätte 6900 krooni, mille eest sai vastu tšeki. Puitmaterjali ta ei ole saanud, samuti pole süüdistatav talle raha tagastanud. Kahju on seni hüvitamata ja kannatanu soovib seda. Tunnistaja A. L. andis kohtus ütlusi, et oli sel päeval koos pojaga garaažis, kui S.A lubas neile remondi tarbeks saematerjali muretseda. Järgmiseks päevaks tegid nad avalduse, mille andsid S.A-le üle ja viimane palus poole summa ulatuses ettemaksu, mille nad ka 11 1-07-7918 tegid. Vastu saadi kviitung. Paari päeva pärast lubati saematerjali, kui seda pole praeguseks ja raha pole ka tagastatud. Kohtuistungil tunnistaja E. J. firma X juhatuse liikmena kinnitas kohtuistungil, et S.A ei ole tema firmaga mingit pistmist olnud, samuti pole S.A tehinguid firma nimel teinud. Samas ta ei mäletanud, kas firma X poolt välja kirjutatud 6900-kroonine kassaorder on tema allkirjaga või mitte. Kuidas aga firma kassadokumendid sattusid S.A kätte, oli tunnistajale arusaamatu. Süüdistatav S.A seletas kohtus, et tunneb kannatanut ammu, L. tahtis laudu ja tema lubas abistada selles osas, ostes laudu firma X kaudu. Jaanimäe pidi valmistama laudu, kirjutas selle kohta ka arve välja. Raha sai süüdistatav kannatanu käest ja maksis firmale; kuidas, ei mäleta. Tagasi maksnud ei ole, sest kannatanu tuli ise ükskord tema juurde ja ähvardas, et küll kiilaspeaga mehed tulevad ise ja võtavad raha ära. K. L. juhilubade eest 3500 kr väljapetmine ja viisa eest 2800 krooni väljapetmine Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kannatanu K. L. kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et temal oli hädasti juhilube vaja. S.A, kes oli tema varem juba temas usaldust äratanud, kinnitas, et on ARKi tööga tuttav ja selleks, et kiirendada autojuhilubade saamist, pidi S.A sinna kellelegi R., kes eksameid vastu võtab, raha maksma. Raha 3500 krooni andis kannatanu S.A kätte, samas mida pole on juhiload. Kannatanu soovis kahju hüvitamist Kannatanu ema tunnistaja V. L. teadis kohtus rääkida, et pojal oli seoses autojuhilubade saamisega vaja maksta S.A kaudu raha mingile R., kui palju täpselt, ta ei tea. Süüdistatav H.D eitas kohtuistungil oma seotust selle episoodiga, kuid möönis, et on võib-olla kunagi esinenud S.A palvel K. L. ees R. mingis asjas. Jälitusprotokolli 09.- 29.04.2007 koos stenogrammiga, CD / kd II tl 82-105/, samuti jälitusprotokoll 02.05.2007 /kd II tl 106-107/ 24.11.06 – kell 11.33 (H.D lubab Poddunõile K. L. ees R. mängida) ja kell 11:43 (H.D esineb K. L. ees R.) on tõendatud, et isikud kavandasid kannatanu suhtes kelmust. Süüdistatav S.A andis kohtus ütlusi, et K. L. pöördus tema poole küsimusega, kas on mingi võimalus politsei poolt ära võetud lubasid tagasi saada. Tema lubas asja uurida. Mingit raha tema saanud ei ole. Kannatanu K. L. andis kohtus ütlusi, et S.A lubas talle muretseda töö Venemaal ja selleks vajamineva viisa, et tal olevat saatkonnas üks sõjaväekindral tööl, kellel on tutvused. Asjaajamiseks vajamineva 2800 krooni andis kannatanu temas usaldust äratanud S.A kätte, kuid viisat ei ole näinud. Kannatanu soovib summa tagastamist. Jälitusprotokoll 09.-19.04.2007 koos stenogrammiga, CD / kd II tl 82-105/ 02.11.06 – 10:39; 04.11.06 – 13.04; 09.11.06 – 09.09 ja 15:54; 15.11.06 – 16:43, tõendab, et S.A on korduvalt lubanud K. L. viisat, kuid erinevatel ettekäänetel on edasi lükanud. Kahtlustatava H.D elukohas Pärnus X tn läbiotsimisel leitud K. L. Eesti pass kui asitõend X /kd II tl 29,31/ on kinnituseks sellele, et kannatanus oli tekitatud pettekujutelm viisa saamise võimalikkusest. Süüdistatav H.D kinnitas, et passi sai ta S.A käest. 12 1-07-7918 Süüdistatav S.A end süüdi ei tunnistanud ja rääkis kohtus, et oli öelnud K. L., et tehku endale viisa ja mingu Venemaale tööle. Viisa eest maksis isiklikult süüdistatav ise, see oli tööviisa pooleks aastaks. Viisat L. ei saanud, sest unustas passi koju, kui Tallinnasse läks. V. L. 138 000 krooni, 25 000 krooni, 9500 krooni, 8000 krooni, 15700 krooni, 9200 krooni, 300 000 krooni väljapetmine S.A poolt; V. L. 20 000 kr väljapetmine ja 12 000 kr väljapetmine S.A ja H.D poolt. Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kannatanu V. L. rääkis istungil, kõik, mis süüdistuse kirjas vastab tõele. Kohtuistungil rääkis V. L., et pojal K. L. ei olnud tööd. S.A kes olevat oma käitumise ja hea jutuga tema usalduse võinud, olevat talle tööd pakkunud, et vormistab poisi tööle oma firmasse ja viimane hakkab Venemaalt palke tooma. Poeg küsis temalt 140 000 krooni laenuks, et see S.A kätte anda, kuna vaja palkide toomisse investeerida. Raha S.A-le ka lihtsalt selle eest, et Juri vormistab poisi tööle. Poeg andis ka tööraamatu Juri kätte ja poisil oli hea meel, et tööd sai. Ta seletas, et peale seda, kui poeg oli näiliselt S.A firmasse tööle läinud, oli Juril mitmel korral vaja raha, ikka firma tarbeks, mille omanike ringis pidi olema nüüd ka K. L. Kord olid tollis mingid jamad, siis jälle ei olnud viisa korras jne. Poja huvides maksis ta S.A kätte 1500 ja siis veel 10000 krooni juhilubade saamiseks, kui oli 1400 ära maksnud, selgus, et 25000 tuleb juurde maksta, siis mõni päev hiljem veel 9500 krooni, et palgid välja osta. Siis oli advokaadile vaja maksta 20000 krooni projekteerimise probleemide lahendamiseks. 300000 krooni läks S.A vahendusel kellelegi Koljale, et saaks lahendatud nende kinnistu omandisuhte probleem. Kannatanu selgitas, et kinnistu müügi järel selgus, et tegelikult said nad petta V., S. ja L. poolt, siis oli S.A varmas appi tulema. Ta pakkus välja kellegi mõjuvõimsa „Kolja“, kes pidi kõik asjad korda ajama. S.A tuligi koos Koljaga ja kõigepealt sai Koljale töörahaks 200000 krooni, seejärel veel 100000 krooni. Siis oli vaja maksta jälle advokaadile 12000 krooni, et Kolja välja päästa vanglast 8000 krooni läks jälle S.A-le selle eest, et piiril kinni olevad palgid liikuma saaks, siis maksis X arvele S.A pealekäimisel 15700 palkide käibemaksu, siis veel 9200 et palgid tollilaost ära vedada. Mõnel korral maksis ta raha ka ülekandega. Kokkuvõttes kulus summa, mis süüdistuses näidatud S.A afääride tarbeks. Kogukahju moodustab 568900 krooni, mille tagastamist nõuab. Kannatanu K. L. kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis ema talle raha, et ta saaks endale osta osaluse S.A firmas, et hakata tegelema palgiveoga. Hiljem selgus, et teda oli petetud. Kannatanuna istungil ütlusi andnud K. L. rääkis, et mitmel korral oli S.A tema emalt raha küsinud selle firma jaoks, kuhu tema teadis olevat endale osaluse ostnud. Jälitusprotokoll 09.-29.04.2007 koos stenogrammiga, CD /kd II tl 82-105/ on tõendatud süüdistatavate S.A ja H.D tegevus kelmuse läbiviimisel ja planeerimisel. K. L. omakäeline seletus /kd I tl 142, 151-154/; Kannatanu V. L. SEB Eesti Ühispangast konto väljavõte /kd I tl 114-119/ tõendab vastavate summade olemasolu ja liikumist süüdistuse toodud ulatuses. OÜ X AS Hansapangast konto väljavõte /kd II tl 147-156/, kinnitab, et kannatanu poolt nimetatud summad on sinna laekunud. Asitõendid - Pärnu MK registriandmete väljatrükk 08.09.2006 OÜ X kohta; - Pärnu MK registriandmete väljatrükk 31.05.2006 OÜ X kohta (koopia valgel lehel); - koopia K. L. tööraamatust X (5-l lehel), vaatlusprotokoll /kd I tl 140,141, 143-147, 148/ kinnitavad, et K. L. ei ole olnud OÜ X juhatuse liige. 13 1-07-7918 Tunnistajana kohtus ütlusi andnud A. L., V. L. tütar, teadis rääkida, et ema tahtis krundist pool maad maha müüa, ning kasutas selleks vahendajana kedagi Jurkat. Ja ka mingite metsatehingute jaoks oli ema raha andnud. Kas see oli Jurka või keegi teine, seda ta ei tea. Samuti tunnistajana kohtus ütlusi andnud A. L. rääkis, et vanemad müüsid maha maja koos maaga, kuigi tegelikult olid neil teised plaanid, nad soovisid vaid maad müüa krundist. Tunnistaja venna K. tuttava Juri kaudu käis asjaajamine ja kui selgus, et tegelikult toimus teistsugune tehing, kui sooviti, siis soovisid vanemad maja tagasi osta ja ilmusid välja veel mitu inimest, kelle kohta selgus, et kõik on petised. Kannatanu E. L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et nemad tahtsid pool aiamaad ära müüa, 1400 ruutu. Juri oli ostjad toonud. Juri oli K. tuttav. Müük läks väga ruttu, tehing toimus Viljandis, kannatanu oli ka ise tehingu tegemise juures. Raha läks V. kinnisele arvele, kes majandas rahadega. Kannatanu teab ka, et maa müügist saadud rahast maksti Narva piiripunktis olema pidanud palkide eest. Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud A. V. rääkis, et 2005 aasta lõpus helistas talle S.A , et tal on üks sõber, kellel olevat maatükk müüa, hind on soodne. Koos E. S. läks tunnistaja krunti üle vaatama, kus oli üks K.-nimeline mees, kes olevat maaomanik. Ta ütles, et ei taha tervet krunti müüa, vaid mõttelise osa, oli nõus 500000 krooniga. Tunnistaja vaatas, et krunt oli lahti mõõdistamata ja küsis, kas tervet krunti ei taha müüa 700000 eest. Müüja tahtis vanematega nõu pidada. Mingil ajal tuli kõne, et nad on nõus sellise hinnaga ja tehing toimuski. Alguses maksti ära 500000 ja hiljem 200000 veel. Mõne aja möödudes aga soovisid endised omanikud krunti tagasi osta väitega, et neid oli petetud. Tunnistaja sõnul olid nemad koos S. ja L. nõus krundi tagasi müüma miljoni krooni eest. Jutuajamine krundi tagastamise osas toimus Pärnu hotelli ees. Kui hiljem tuli selles asjas politseis käia, siis seostati selle tehinguga ka kedagi Kolja-nimelist, kuid tunnistaja ei ole sellist isikut kohanud. Tunnistaja G. L. rääkis kohtus, et tema poole pöördus sõber A. V., kes pakkus osalemist kinnistu ostmises. Kuna hind oli mõistlik, siis tehti tehing ära. Ostjateks olid tema, A. V. ja E. S. Esialgu pidi makstud olema 500000 ja peale tehingut veel mingi aja jooksul 200000 krooni. Omandiõigus läks üle kohe tehingu sõlmimisel, müüjad soovisid nii. №taris olid peale ostjate veel V. L. ja tema abikaasa E. L. Tunnistajal ei ole peale tehingu tegemist probleeme olnud, küll ta teab aga öelda, et V. oli probleeme, sest müüjad tahtsid hiljem maatüki tagasi osta, kuna peretütred said teada maatehingust ja leidsid, et hind oli liiga odav. Tunnistaja sõnul olid nad nõus maa tagasi müüma küll, kuid miljoni krooniga. Tänaseks ei ole tehingut toimunud. Kolja-nimelise mehega ei ole tema seal kinnistul kunagi käinud, samuti ei ole ta S.A-ga mingeid lepinguid sõlminud seoses selle kinnistuga. Tunnistaja E. S. andis kohtus ütlusi, et S.A võttis ühendust tema tuttava A. ja A. omakorda temaga ning nad läksid koos X tänavale krunti vaatama. Seal oli K., kes pakkus krunti müüa. Hiljem selgus, et krunt oli tema ema oma. №taris olid ema-isa müüjad. Ostjad olid tunnistaja koos A. V. ja G. L. Poddunõi ainult transportis nad notarisse, temal mingit rolli ei olnud. Tehingu hind lepiti kokku V. Peale tehingu toimumist nõudsid ostjad raha juurde väitega, et ostjad olla odavalt maja saanud. Ennem sellest küll juttu ei olnud. Kaitsja küsimusele, kas keegi Kolja-nimeline mees on tehingu juures olnud, vastas tunnistaja eitavalt. Kannatanute poolt on ära tuntud järgmised kuriteoga seotud isikud: E. L. fotode järgi äratundmiseks esitamisest protokoll, fototabel nr 2 (A.V.) /kd I tl 131-132/; E. L. fotode järgi äratundmiseks esitamisest protokoll, fototabel nr 1 (S.A) /kd I tl 133-135/; K. L. fotode järgi äratundmiseks esitamisest protokoll, fototabel nr 1 (A.V.) /kd I tl 159-160/; 14 1-07-7918 K. L. fotode järgi äratundmiseks esitamisest protokoll, fototabel nr 2 (G.L.) /kd I tl 161-163/; K. L. fotode järgi äratundmiseks esitamisest protokoll, fototabel nr 3 (E.S.) /kd I tl 164-165/; Asitõendi: koopia 12.01.2006 notar V.A. poolt tõestatud (nr 162/2206) X kinnisasja ostumüügi ja asjaõiguslepingu ja 02.05.2002 Pärnu MK määruse nr 2-06-8926, vaatlusprotokolliga /kd I tl 121-124;128; 148/ on tõendatud asjaõiguslepingu sõlmimine poolte vahel. Asitõendi: SEB Eesti Ühispanga Pärnu kontori maksekorralduse koopia 04.03.2006 V. L. poolt 10 000 krooni suuruse võla tasumine A.S. ning V. ja E.L. hagiavaldus Pärnu MK´le 10.04.2006, vaatlusprotokoll /kd I tl 107, 108,148/ kinnitab kannatanute soovi oma õiguste eest seista. Kannatanu V. L. mobiiltelefoni №kia 2300 vaatlusprotokoll, millest nähtub et suhtlemiseks Kolja advokaadi A. kasutas nr-t X perioodil juuni-juuli 2006 ja sama isikut esindava advokaat A. V. kasutas suhtlemiseks nr-t X vähemalt novembris 2006. Fototabel 1,2 /kd I tl 109, 110,111/; Kannatanu V. L. äratundmiseks esitamise protokoll, kus tunneb ära H.D, kes sai temalt 12000 kr edastamiseks Kolja advokaat A. /kd I tl 99-101/; Asitõendi - kahtlustatava H.D mobiiltelefoni №kia 5110, vaatlusprotokolliga /kd I tl 184-186/; H.D-le äratundmiseks esitamise protokoll, milles tunneb ära V. L. kui isiku, kellele end S.A ettepanekul esitles advokaat A., kes lubas üles leida Kolja. Fototabel 1 /kd II tl 17-18/; Asitõendite: AS Hansapank sularaha sissemakse kviitung V.L. poolt tema kontole summas 20012 kr ning sama panga maksekorraldus V.L. 20 000 krooni kandmine OÜ X, vaatlusprotokoll /kd I tl 103,104;148/; S.A andis kohtus ütlusi, et on õige, et ta on saanud rahasid V. L. Mis summad need olid ja mille eest, ta täpselt ei mäleta. Raha oli selleks, et kui vajadus tekib, siis saab kasutada sõiduks, saematerjali jaoks, Venemaalt metsa ostmise jaoks. Mingeid lepinguid L. sõlmitud ei olnud, inimene kandis sularaha firma arvele. Süüdistatav ei nõudnud seda raha, kannatanu ise andis. S.A sõnul pöördus K. L. tema poole palvega, et oleks vaja advokaati. S.A soovitanud tal pöörduda H.D poole, kes abistab juriidiliste probleemide lahendamisel. Kolja-nimelisest mehest ei tea süüdistatav midagi. Süüdistatav H.D andis kohtus ütlusi selle kohta, et umbes 2006 aasta kevadel tuli V. L. tema juurde bussijaamas ja andis kinnise ümbriku Tallinna viimiseks. Ümbriku peale oli kirjutatud A.. Kuna S.A teadis, et tal on vaja Tallinnasse sõita, siis oli ta saatnud V. L. ümbrikku üle andma. Süüdistatav andis ümbriku Tallinnas vastu tulnud inimesele üle ja rohkem ei tea asjast midagi. 2006 aasta sügisel oli S.A vaja, et keegi esineks ühele inimesele advokaadina. See inimene olevat oma maja maha müünud ja tahab seda nüüd tagasi osta. H.D sai selle inimese numbri ja pidi talle helistama ning tutvustama ennast advokaadina. Sel ajal ei teadnud H.D, et tegemist on sellesama naisega, kellega ta kevadel bussijaamas kohtunud oli. Süüdistatava ülesandeks oli esineda advokaadina ja rahustada ta maha, et tema asjaga tegeldakse. Samuti pidi ta rääkima, et Kolja-nimelise isiku otsimiseks tuleb politseisse avaldus kirjutada. I. L. 11 000 krooni ja 12 000 krooni väljapetmine S.A poolt; I. L. 40 000 kr ja 25 000 kr väljapetmine S.A ja Telman Agamalõjevi poolt. Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: 15 1-07-7918 Kannatanu I. L. rääkis kohtus, et 2006 aasta kevadel temal oli läheneva juubeliga seoses mure, kust saada raha. Ta oli tänaval juhuslikult kohtunud oma tuttava Telmaniga, kes lubas tal aidata teenida lisaraha. Telman viis teda kokku Juriga, kes pidi olema ärimees ja aitab raha teenida. S.A ubas panna raha teenima ja 10% pidi tulu tulema. Selleks andis Jurile 40000 krooni. Siis Juri ütles, et kalaäriga saab hästi teenida ja palus raha anda, milleks andis 11000 krooni. Siis Juri helistas ja ütles, et vaja 50000 kiiresti metsamaterjali jaoks. Koos Telmaniga sõitsid nad panga juurde ja tema saatis S.A nimetatud arvele 25000 krooni. Paar päeva hiljem helistas Juri uuesti, et 12000 jääb puudu. Selle summa kandis kannatanu samuti S.A-le üle. Hiljem sai ta teada, et S.A on petis ja mingil juhul ei oleks tohtinud talle raha anda. Ta polevat mingi ärimees, vaid istuvat kasiinos. Kokku on kannatanu nõue 79000 krooni. Asitõendi: AS Hansapangast I. L. kontolt 11 000 kr väljavõte, I.L. omakäeline seletus, vaatlusprotokoll /kd I tl 195, 199, 200/; Jälitusprotokoll 09.-29.04.2007 koos stenogrammiga, CD /kd II tl 82-105/ Stenogramm: 07.11.06 – 12:38; 09.11.06 – 15.44, mil S.A ütleb I. L., et teda ei ole Pärnus ja jõuab kella 18-ks . Mast : P-KanaC (Pärnu, seega valetab); 10.11.06 – 16:55; 24.11.06 – 09:54 – Juri ütleb, et on piiril, mast Paikuse C (Paikusel, seega valetab) Lubab jõuda kella 12ks. Kell 11:09 helistab Jurile V. L., kellele Juri lubab kohe bussijaama (Pärnu Ringi tn) vastu sõita. Juri asub: PaikuseC. Kell 12:08 kõnes I. lubab Juri, et kohe jõuab Pärnusse, mast PHotell B (seega on Pärnus ja valetab, sest kell 11.43 kohtus V.L. bussijaamas Ringi tn-l; 25.11.06 – 16:46 ja 18:28; 29:11.06 – 10.15. Neis kõnedes konkreetsetest raha andmistest konkreetsetel kuupäevadel ega faktidest ei räägita, lihtsalt I. tahab oma raha tagasi ja I. „ravimine“ ehk maharahustamine, et asjaga tegeletakse. Stenogramm: 01.11.06 – 16.59; 19:28, mil Juri on tegelikult Pärnus, mast P-SaviC, mitte ei sõida mujal Eestis ringi nagu I. muljet jätta püüab. 15.11.06 – 15:43 (Agamalõjeviga); Jälitusprotokoll 27.04.07 – I. L. ütlustest nähtub, et Juri sõnul seisavad vagunid piiril, ruttu raha vaja ehk püüab jätta muljet, et kas on ise samas piiril, kuid mitte Pärnus. Kõik selle päeva kõned I. näitavad, et Juri oli ajavahemikul 10:30 – 16:45 (esimene ja viimane kõne I.) Pärnus. Jälitusprotokoll 27.04.06 – Juri ütleb 13.05.06 I. helistades, et on Venemaal (I. tunnistuse kohaselt). Sel päeval 1 kõne I. s.o kl 14:09 ja Juri mast: P-HotellA, seega valetab ja viibib Pärnus, mitte Venemaal. Seega kõnede ajal L. ei ole S.A kordagi Pärnust väljas viibinud. Asitõend AS Hansapangast I. L. kontolt 12 000 kr väljavõte

(2), sama panga Pärnu kontori maksekorralduse koopia 15.05.2006 I.L. 12 000 OÜ X ja I.L omakäeline seletuse
(2), vaatlusprotokoll /kd I tl 195,197, 198, 199, 200/ tõendab, et kannatanu on nimetatud väljamaksed teinud. OÜ X AS Hansapangast konto väljavõte /kd II tl II tl 147-156 / tõendab, et L. on nimetaud summad sellele kontole kandnud. Süüdistatav S.A rääkis kohtus, et L. helistas talle ja tahtis kokku saada. Kohtumisel ütles, et oli saanud tema telefoninumbri tuttava käest ja rääkis, et tal on summa, mida soovib teenima panna. Süüdistatav pidi selle raha eest kala ostma, nii pidigi teenima hakkama. Protsenti ei mäleta. L. ei tahtnud kohe raha tagasi, vaid poole aasta pärast, kui on reisilt tagasi tulnud. Kirjaliku lepingut rahade kohta ei ole tehtud. Raha, mis ta L. sai, oli kogu aeg ringluses. Tagastanud on praeguseks 12000 ja 5000 krooni, mingid protsendid ka. 16 1-07-7918 Kahtlustatava Telman Agamalõjevi ütlused kohtueelses menetluses /kd II tl 40-42; 43-47; 4951/, kus ta kinnitab, et sai S.A käest 40000 st 20000 ja 25000-st 10000 krooni. Süüdistatav Telman Agamalõjev andis istungil ütlusi selle kohta, et tunneb kannatanut juba ammu. L. otsis inimest, kes tegeleks metsaäriga ja Agamalõjev andis talle S.A numbri. Nädala möödudes oli L. tema juurde tulnud ja tänanud numbri eest, et aitas leida vajaliku inimese. S.A numbrit teab ta seoses sellega, et oli ise temalt raha laenanud ja teadis, et viimane tegeleb Suigus metsaga. Süüdistatav kinnitas, et tema ei ole mingit kasu tehingust saanud ega olnud tehingute sõlmimise juures S.A ja Lõsaki poolt. Ta on ühel korral saanud 10000 krooni laenu S.A käest, see on kogu raha, mis ta S.A-lt on võtnud. S. J. 100 000 krooni väljapetmine Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kannatanu S. J. rääkis kohtus, et S.A pakkus talle soodsalt maatükki müüa Pärnumaal. Kuna isik tundus usaldusväärne, siis andiski ta S.A kätte esialgu 100 000 krooni maa ostmiseks, mille lubas tagastada aprillis 2007, kui tehing ei õnnestu. Maa oli mõeldud neile kahepeale kas maja ehitamiseks või edasimüümiseks. S.A kinnitas raha saamist allkirjaga, kuid pole seda raha siiani tagastanud, ka maatükki pole ta saanud. Kokku soovib kannatanu koos intressidega saada kahju hüvituseks 114000 krooni. Tunnistaja H. A. kinnitas, et elab S.A naabruses, kuid maatükk Paikuse vallas kuulub hoopis tema tütrele. Ta tundis kohtus S.A ära isiku, kes pöördus korra tema poole maaostmise sooviga, kuid tema olevat vastanud eitavalt. Tunnistaja D. D. rääkis kohtus, et S.A on tema naaber, kuid pole kunagi temale rääkinud tema poolt maa ostmise soovist või, et keegi naaber oleks soovinud maad müüa. Asitõendite: 03.11.2006 S.J. ja S.A poolt allkirjastatud kokkulepe 1-l ja katastriplaan 1-l lehel, vaatlusprotokolliga /kd I tl 229,230,231,232, 234/ on tõendatud raha saamine S.A poolt, samuti, et väidetav maatükk mis pidi müüdama oli aadressil Paikuse vallas. Süüdistatav S.A kinnitas, et ei ole süüdi kuriteos. Ta seletas, et tahtis koos S. J. osta maad Paikuse vallas, aga midagi ei tulnud välja. Maa ostmiseks sai ta J. 100000 krooni, kuid see ei läinud käiku. Süüdistatav on oma sõnade kohaselt valmis selle summa tagastama 2-3 nädala jooksul, varem ei saanud, kuna oli kahtlustatavana kinni peetud. T. L. 50 000 krooni väljapetmine S.A, H.D ja Agamalõjevi poolt Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kannatanu T. L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et maksis H.D firma arvele olematu diislikütuse eest 50 000 krooni. Asi algas sellest, et tema tundis huvi, kas kusagilt saaks kütust odavamalt. Telman, kannatanu tuttav, pidi Venemaalt organiseerima ja sinna see jutt jäi. Siis paari kuu pärast Olle helistas ja teatas, et vagun on Valgas ja kannatanu kandis H.D näidatud numbriga pangaarvele 50 000 krooni, kuigi Telman ütles, et ärgu raha andku enne kui kütus käes. Kütust pole kannatanu saanud ega ka raha tagasi kannatanu saanud ei ole. Asitõendi: SEB Eesti Ühispanga maksekorraldus 20.10.2006 summas 50 000 krooni OÜ X kontole, vaatlusprotokoll /kd I tl 211,212/ on tõendatud kannatanu poolt vastava summa ülekandmine. Süüdistatav Telman Agamalõjev end süüdi ei tunnistanud. Ta rääkis kohtus, et oli L. lubanud, et uurib, kes tooks Aserbaidžaanist kütust, mingit konkreetset lubadust ei olnud. Juhuks, kui 17 1-07-7918 kütust peaks tulema, uuris süüdistatav, millise firma kaudu saaks pabereid vormistada, sest tehing oleks toimunud ametlikult. L. ütles talle, et pöördugu Olle poole. Süüdiststav keelas enne tehingut mingit raha maksta, aga L. oli ikkagi H.D firmale 50000 krooni üle kandnud. Peale seda helistas süüdistatav H.D-le ja küsis, milles asi; H.D olevat öelnud, et L. on talle võlgu. Süüdistatav H.D end süüdi ei tunnistanud ja andis kohtus ütlusi, et temale helistas T. L. ja küsis, kas tema firma kaudu saab vormistada kütust. Mõne aja möödudes küsis L., kas H.D on kohta, kuhu kütust ladustada, kaks tsisterni pidavat juba kohal olema. L. palus H.D käest raha tollimaksu vormistamiseks, kuid kuna H.D ei olnud seda raha, siis lubas L. samal päeval poja käest raha hankida. Ta saigi raha ja küsis H.D arvenumbrit, et raha üle kanda. Sama päeva õhtul helistas S.A ja ütles, et raha on üle kantud. Nad läksid koos S.A-ga panka ja võtsid 50000 krooni välja, millest H.D jättis 10000 omale, kuna on L. mitmeid aastaid juriidilist teenust osutanud ja L. pole selle eest tasunud. Ülejäänud 40000 krooni andis ta S.A kätte, kes pidi kütusega edasi tegelema. Nädala pärast oli L. küsinud, et H.D otsiks kohta, kuhu kütus panna. Veel nädal läks mööda, kui L. helistas ja ütles, et kütus jäigi tulemata. H.D arvab, et kusagilt sai L. info, et temal on firma, kuhu kütust vormistada. S.A tunneb ta 8-9 aastat seoses kalastamisega vabal ajal. H.D arvas, et selles kütuseasjas oli S.A lihtsalt vahendaja, kuna tal endal on metsafirma. Agamalõjevi osast kütusega seoses ei tea H.D midagi rääkida. Et Agamalõjev oli sel ajal Bakuus, teadis süüdistatav L. käest. H.D näeb oma süüd üksnes selles, et lasi rahad oma arvele kanda ja sai 10000 krooni arve kasutamise eest. Kust sai tema juurde dokument, mis puudutas selle kütuse liikumist, ta öelda ei oska. S.A end süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütlusi, et tema ei tea sellest asjast midagi. Temal ei ole mingit kontakti H.D-ga sel ajal olnud. Ta oli öelnud, et tema firmale ei saa kanda seda raha ja tema sellega ei tegele. Rahast ei tea tema midagi. Kahtlustatava H.D elukohas Pärnus X tn läbiotsimisel leitud võltsimistunnustega dokumendid Bakuust 60 t diiselkütuse tarnimisest Riiga /kd II tl 29,30,32,33/. E-mail millest nähtub, et Telman Agamalõjev 2006 aastal lahkus Eesti Vabariigist 28.06.2006 ja saabus tagasi 07.08.2006 kell 12.33 /kd II tl 52/; Jälitusprotokoll 09.-29.04.2007 koos stenogrammiga, tõlge eesti keelde, CD /kd II tl 82-105/ järgnevate kuupäevad ja kellaaegadega: 02.11.06 – 11:35 H.D ja S.A arutavad mida teha L.; 27.11.06 – 17:46, mil Juri ja T. räägivad H.D telefoni numbrist: X. A. A. korterist vargused S.A poolt Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kannatanu A. A. andis kohtus ütlusi selle kohta, et kahtlustas oma naisevenda S.A 2005 aastal oma korterist pesukapist 95000 krooni varguses. Ta pöördus politsei poole ja tegi avalduse. Aasta pärast ostis ta koju seifi ja märkas, et ka sealt kadus raha. Siis pani ta üles videokaamera ning veendus, et seifist käis raha võtmas S.A . Kui ta seda S.A-le ütles, siis viimane palus, et kannatanu asja politseisse ei viiks, kuna tal on tingimisi karistus peal. Seifivõtmed oli S.A järgi teinud sel ajal, kui kannatanu naine suvilas tööd tegi. Raha, mis S.A varastas, on OÜ X rahad. Lõplik nõue S.A vastu on 170 000 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemiga 1 ja 2 /kd I tl 42-45/, millega on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ja koht Süüdistatav tunnistas oma süüd selles osas ega soovinud kohtuistungil ütlusi anda, mille tõttu kohus avaldas tema eeluurimisel antud ütlused varguse asjaolude kohta /kd II tl 71-76;77-81/. 18 1-07-7918 Asitõendite vaatlusprotokoll – CD, millel 14.07.2006 salvestatud vestlus S.A ja A. A. vahel, vaatlusprotokoll, fototabel, leping 17 juuli 2006 allkirjastatud S.A ja A. A. poolt (1-l lehel), stenogrammid / kd I tl 67,68, 69-70;71-83/. Prokurör leidis, et süüdistatavate poolt toimepandud teod on koosseisupärased, puuduvad süüd välistavad ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatavad süüdi tunnistada kõigis neile süüks pandud kuriteoepisoodides ja mõista neile tuginedes

§ 56vastavad karistused.

S.A-le karistuse mõistmisel tuleb prokuröri hinngul arvestada asjaolu, et osa kuritegusid on toime pandud enne 06.04.2006 Pärnu MK poolt mõistetud karistust ja osa kuritegusid pärast maakohtu poolt mõistetud 2 aasta ja 6 kuulist tingimuslikku karistust ehk teod on toime pandud katseajal. Prokurör palus kokkuvõtvalt S.A süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja

§ 199lg 2 p 4, 8 ja mõista liitkaristuseks vangistuse kestusega 5 aastat ja 6 kuud.

Vastavalt

§ 68

lg 1 lugeda eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul alates 29.03.2005 a kuni 30.03.

  1. a. ja seejärel alates 05.12.
  2. a. kuni 01.06.
  3. a. karistusaja hulka. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada karistuse täitmisele pööramisel. Prokurör palus süüdi tunnistada H.D

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistada vangistusega 2 aastat Vastavalt

§ 68

lg 1 lugeda eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul alates 07.12.2006 kuni 08.12.2006. a. karistusaja hulka.

§ 74

lõigete 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui H.D ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Katseaja algust hakata arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Prokurör palus süüdi tunnistada Telman Agamalõjev

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Vastavalt

§ 68

lg 1 lugeda eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul alates 07.12.2006 kuni 27.12.2006 karistusaja hulka.

§ 74

lõigete 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Telman Agamalõjev ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Katseaja algust hakata arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. MAAKOHTU SEISUKOHT S.A süüdistus Vladimir Smirnovilt töökombinesoonide väljapetmises S.A eitab oma süüd. Kohtu hinnangul kinnitavad tema süüd järgmised tõendid: Kannatanu V. S. kinnitas, et töötas tööriietega kauplevas firmas müüjana. Tema juurde tuli S.A ja soovis osta töökombinesoone väidetavalt metsas töötavatele inimestele. Omal riisikol, ilma firma juhi nõusolekuta ta väljastaski kombinesoonid ja samuti arve nende eest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele S.A arvet ei tasunud. Kuna S.A 19 1-07-7918 lõpuks arvet ei tasunudki, vallandati kannatanu selle tõttu töölt ja tema palgast peeti kinni S.A-le välja kirjutatud kombinesoonide raha. Kuriteoga sai ta kahju 7929,60 krooni, mille palub endale hüvitada. Tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud J. N. oli sel ajal firmas juhataja, kui tema alluv V. S. tuli tema juurde jutuga, et oli müünud ilma tema loata kombinesoone eraisikule ning viimane ei maksa arvet ära. Tunnistaja oli seisukohal, et see, kes kahju tekitas, s.t. S., peab selle ka ise ära klaarima. S. palvel helistas ta siiski S.A-le paaril korral ja viimane lubas arve maksta, kuid ei teinud seda siiski. Asitõendi vaatlusprotokoll, koos AS X arvega N232814-P 12.09.2003 summas 7929,60 EEK´i /kd I tl 7-8/, millel S.A allkiri ja isikukood, kinnitavad et süüdistatav on selle kätte saanud. OÜ L. M. S. teatis e-mailile 04.05.2007 /kd I tl 17-18/ tõendab, et raamatupidamise andmetel septembris 2003 kombinesoone ei ole müüdud, kombinesoonide puudumine avastati inventuuri käigus ja süüdlane oli V. S., kes ka kahju hüvitas. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 31-1-94-04). Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (RK 3-1-1-16-04). Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). Süüdistatav S.A ei esitanud oma väidete tõendamiseks ühtki tõendit, mis kinnitaksid tema poolt metsatööde teostamist nimetatud perioodil nagu ei esitanud ta näiteks töölepinguid metsameestega, kes vajanuksid töökombinesoone. Süüdistatav lõi kannatanus endast mulje, kui ausast ärimehest, samas ei kavatsenud ta kunagi tasuda saadud kauba eest. Samas on tõendatud, et süüdistatav on saanud kuritegelikku tulu. Kohtu hinnangul kattuvad kannatanu ütlused, tunnistajate ütlused aga ka muud tõendid sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Samas nende tõenditega on ümber lükatud S.A seletused selles, et tema on aus ärimees, kellel oli halb äriõnn. Tema seletused on paljasõnalised, ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. 20 1-07-7918 S.A süüdistus A. L. puitmaterjali eest raha väljapetmises S.A eitab oma süüd. Kohtu hinnangul kinnitavad tema süüd järgmised tõendid: Kannatanu A. L., et on S.A-ga tuttav juba lapsepõlvest, olid naabrid ja käisid koos koolis. Ta oli kolm aastat tagasi kevadel maininud S.A-le, et tal on vaja puitmaterjali ja S.A oli lahkelt nõus talle seda muretsema. Kannatanu tegi nimekirja ja andis selle S.A kätte ning viimane palus ettemaksu, mille kannatanu ka tegi, andes S.A kätte 6900 krooni, mille eest sai vastu tšeki. Puitmaterjali ta ei ole saanud, samuti pole süüdistatav talle raha tagastanud. Kahju on seni hüvitamata ja kannatanu soovib seda. Tunnistaja A. L. andis kohtus ütlusi, et S.A lubas neile remondi tarbeks saematerjali muretseda. Järgmiseks päevaks tegid nad nimekirja, mille andsid S.A-le üle ja viimane palus poole summa ulatuses ettemaksu, mille nad ka tegid. Vastu saadi kviitung. Paari päeva pärast lubati saematerjali, kui seda pole praeguseks ja raha pole ka tagastatud. Kohtuistungil tunnistaja E. J. firma X juhatuse liikmena kinnitas kohtuistungil, et firma ei ole tegelenud metsamaterjaliga, S.A ei ole tema firmaga mingit pistmist olnud ja ega tehinguid firma nimel teinud. Samas ta ei mäletanud, kas firma X poolt välja kirjutatud 6900kroonine kassaorder on tema allkirjaga või mitte. Kuidas firma kassadokumendid sattusid S.A kätte, oli tunnistajale arusaamatu. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on omavahel kookõlas ja lükkavad ümber S.A väited selle kohta, et tema on olnud OÜ X volitatud esindaja ja hankinud OÜ X nimel metsamaterjali. Tegu vastab kelmus koosseisulistele tunnustele. Lisaks on tõendatud, et süüdistatav on saanud kuritegelikku tulu. S.A süüdistus K. L. juhilubade eest 3500 kr ja viisa eest 2800 krooni väljapetmises S.A eitab oma süüd. Kohtu hinnangul kinnitavad tema süüd järgmised tõendid: Kannatanu K. L. ütlustega on tõendatud, et temal oli hädasti juhilube vaja. S.A, kes oli tema varem juba temas usaldust äratanud, kinnitas, et on ARKi tööga tuttav ja selleks, et kiirendada autojuhilubade saamist, pidi S.A sinna kellelegi R., kes eksameid vastu võtab, raha maksma. Raha 3500 krooni andis kannatanu S.A kätte, samas mida pole on juhiload. Kannatanu soovis kahju hüvitamist. Samuti kinnitas ta, et S.A lubas talle muretseda töö Venemaal ja selleks vajamineva viisa, et tal olevat saatkonnas üks sõjaväekindral tööl, kellel on tutvused. Asjaajamiseks vajamineva 2800 krooni andis kannatanu temas usaldust äratanud S.A kätte, kuid viisat ei ole näinud. Kannatanu soovib summa tagastamist. Kannatanu ema tunnistaja V. L. teadis kohtus rääkida, et pojal oli seoses autojuhilubade saamisega vaja maksta S.A kaudu raha mingile R., kui palju täpselt, ta ei tea. Süüdistatav H.D eitas kohtuistungil oma seotust selle episoodiga, kuid möönis, et on võib-olla kunagi esinenud S.A palvel K. L. ees R. mingis asjas. Samuti selgitas ta, et K. L. passi sai ta S.A käest. Jälitusprotokolli 09.- 29.04.2007 koos stenogrammiga, CD / kd II tl 82-105/, samuti jälitusprotokoll 02.05.2007 /kd II tl 106-107/ 24.11.06 – kell 11.33 (H.D lubab Poddunõile K. L. ees R. mängida) ja kell 11:43 (H.D esineb K. L. ees R.) on tõendatud, et isikud kavandasid kelmust. Jälitusprotokoll 09.-19.04.2007 koos stenogrammiga, CD / kd II tl 82-105/ 02.11.06 – 10:39; 04.11.06 – 13.04; 09.11.06 – 09.09 ja 15:54; 15.11.06 – 16:43, tõendab, et S.A on korduvalt lubanud K. L. viisat, kuid erinevatel ettekäänetel on edasi lükanud. 21 1-07-7918 Kahtlustatava H.D elukohas Pärnus X tn läbiotsimisel leitud K. L. Eesti pass kui asitõend X /kd II tl 29,31/ on kinnituseks sellele, et kannatanus oli tekitatud pettekujutelm viisa saamise võimalikkusest. Nimetatud tõenditega on ümber lükatud S.A ennastõigustavad ütlused. Kohus tegi kindlaks, et S.A mingeid reaalseid võimalusi kannatanu abistamiseks polnud. Samas võitnud usalduse ja loonud kannatanus ebaõige mulje asjaoludes, tegi kannatanu varakäsutuse. Lisaks on tõendatud, et süüdistatav on saanud kuritegelikku tulu. V. L. 138 000 krooni, 25 000 krooni, 9500 krooni, 8000 krooni, 15700 krooni, 9200 krooni, 300 000 krooni väljapetmine S.A poolt; V. L. 20 000 kr väljapetmine ja 12 000 kr väljapetmine S.A ja H.D poolt. S.A ja H.D eitavad oma süüd. Kohtu hinnangul kinnitavad nende süüd järgmised tõendid: Kannatanu V. L. kinnitas, et S.A tekitas temas lahke jutuga ja soliidse hoiakuga pettekujutelma endast kui ausast inimesest, et süüdistuses kirjas olev vastab tõele. Ta maksis 140 000 krooni S.A kätte palkide toomisse investeerimiseks, 1500 ja siis veel 10000 krooni juhilubade saamiseks, kui oli 1400 ära maksnud, selgus, et 25000 tuleb juurde maksta, siis mõni päev hiljem veel 9500 krooni, et palgid välja osta. Siis oli advokaadile vaja maksta 20000 krooni projekteerimise probleemide lahendamiseks. 300000 krooni läks S.A vahendusel kellelegi Koljale, et saaks lahendatud nende kinnistu omandisuhte probleem. S.A, kelle initsiatiivil müüdi nende kinnistu pettuslikult V., L. ja S. alla omahinna 700000 krooni eest, lubas ise aidata kinnistu tagasi saada ja tõi kohale kellegi „Kolja“nimelise autoriteedi, kellele maksti algul 200000, seejärel 100000 krooni, et viimane aitaks kinnistu tagasi saada. Siis oli vaja maksta jälle advokaadile 12000 krooni, et Kolja välja päästa vanglast. 8000 krooni läks jälle S.A-le selle eest, et piiril kinni olevad palgid liikuma saaks, siis maksis X arvele S.A pealekäimisel 15700 palkide käibemaksu, siis veel 9200 et palgid tollilaost ära vedada. Mõnel korral maksis ta raha ka ülekandega. Kokkuvõttes kulus summa, mis süüdistuse näidatud S.A tarbeks. Kogukahju moodustab 568900 krooni, mille tagastamist nõuab. Kannatanu V. L. kinnitas ka kohtus, et tema ees esines süüdistatav H.D advokaat A. V. ja selle tulemusel tema kandis 20000 krooni OÜ X arvele lubaduse eest lahendada kohtuväliselt elamuprojekti kinnitamise probleemid. Samuti andis ta nn. „advokaadile“ 12000 krooni sularaha bussijaamas „Kolja“ vabastamise eest kautsjoni vastu. Kannatanu K. L. kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis ema talle raha, et ta saaks korraliku töökoha, s.t. endale osta osaluse S.A firmas, et hakata tegelema palgiveoga. Hiljem selgus, et teda oli petetud. Kannatanuna istungil ütlusi andnud K. L. rääkis, et mitmel korral oli S.A tema emalt raha küsinud selle firma jaoks, kuhu tema teadis olevat endale osaluse ostnud. S.A, kelle initsiatiivil müüdi nende kinnistu pettuslikult V., L. ja S. alla omahinna 700000 krooni eest, lubas ise aidata kinnistu tagasi saada ja tõi kohale kellegi „Kolja“- nimelise autoriteedi, kellele maksti algul 200000, seejärel 100000 krooni, et viimane aitaks kinnistu tagasi saada. Tunnistajana kohtus ütlusi andnud A. L. ja A. L. kinnitasid, et ema tahtis krundist pool maad maha müüa, ning kasutas selleks vahendajana kedagi Jurkat (S.A). Ja ka mingite metsatehingute jaoks oli ema raha andnud. Juri kaudu käis asjaajamine ja siis ilmusid välja veel mitu inimest, kelle kohta selgus, et kõik on petised. Kannatanu E. L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et nemad tahtsid pool aiamaad ära müüa, 1400 ruutu. S.A oli ostjad toonud. Müük läks väga ruttu, tehing toimus Viljandis, kannatanu oli ka ise tehingu tegemise juures. Raha läks V. kinnisele arvele, kes majandas 22 1-07-7918 rahadega. Kannatanu teab ka, et maa müügist saadud rahast maksti Narva piiripunktis olema pidanud palkide eest. S.A, kelle initsiatiivil müüdi nende kinnistu pettuslikult V., L. ja S. alla omahinna 700000 krooni eest, lubas ise aidata kinnistu tagasi saada ja tõi kohale kellegi „Kolja“- nimelise autoriteedi, kellele maksti algul 200000, seejärel 100000 krooni, et viimane aitaks kinnistu tagasi saada. Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud A. V., G. L. ja E. S. ütlustega on tõendatud asjaolu, et nemad omandasid L. kuulunud kinnistu ja maksid selle eest 700000 krooni ning asjaolu, et kannatanu soovis hiljem tehingut vaidlustada. Jälitusprotokoll 09.-29.04.2007 koos stenogrammiga, CD /kd II tl 82-105/ on tõendatud süüdistatavate S.A ja H.D tegevus ühine tegevus kelmuste läbiviimisel ja planeerimisel. Kannatanu V. L. SEB Eesti Ühispangast konto väljavõte /kd I tl 114-119/ tõendab vastavate summade olemasolu ja liikumist süüdistuse toodud ulatuses. OÜ X AS Hansapangast konto väljavõte /kd II tl 147-156/, kinnitab, et kannatanu poolt nimetatud summad on sinna laekunud. Asitõendid - Pärnu MK registriandmete väljatrükk 08.09.2006 OÜ X kohta; - Pärnu MK registriandmete väljatrükk 31.05.2006 OÜ X kohta (koopia valgel lehel); - koopia K. L. tööraamatust X (5-l lehel), vaatlusprotokoll /kd I tl 140,141, 143-147, 148/ kinnitavad, et K. L. ei ole olnud OÜ X juhatuse liige. Kannatanu V. L. mobiiltelefoni №kia 2300 vaatlusprotokoll, millest nähtub et suhtlemiseks Kolja advokaadi A. kasutas nr-t X perioodil juuni-juuli 2006 ja sama isikut esindava advokaat A. V. kasutas suhtlemiseks nr-t X vähemalt novembris 2006. Fototabel 1,2 /kd I tl 109, 110,111/; Kannatanu V. L. äratundmiseks esitamise protokoll, kus tunneb ära H.D, kes sai temalt 12000 kr edastamiseks Kolja advokaat A. /kd I tl 99-101/; Asitõendi - kahtlustatava H.D mobiiltelefoni №kia 5110, vaatlusprotokolliga /kd I tl 184-186/ on tõendatud, et H.D kinnitas selle äraandmisel, et kasutas seda S.A pealekäimisel esinemiseks advokaat A. Kahtlustatavale H.D-le äratundmiseks esitamise protokoll, milles tunneb ära V. L. kui isiku, kellele end S.A ettepanekul esitles advokaat A., kes lubas üles leida Kolja. Fototabel 1 /kd II tl 17-18/. Süüdistatavate ütlused on vastuolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega ja on nende poolt ümber lükatud. Kohus tegi kindlaks, et olles teadlikud kannatanutel suure summa raha olemasolust ja võitnud kannatanute usalduse, asusid koheselt kannatanutelt erinevate petuskeemidega raha välja petma. Samas on tõendatud ka varalise kasu saamine süüdistavate poolt. I. L. 11 000 krooni ja 12 000 krooni väljapetmine S.A poolt; I. L. 40 000 kr ja 25 000 kr väljapetmine S.A ja Telman Agamalõjevi poolt. Nii S.A kui T. Agamalõjev eitavad oma süüd kelmuse toimepanemisel. Antud asjaga seoses kohus uuris järgmisi tõendeid: Kannatanu I. L. rääkis kohtus, et 2006 aasta kevadel temal oli läheneva juubeliga seoses mure, kust saada raha. Ta oli tänaval juhuslikult kohtunud oma tuttava Telmaniga, kes lubas tal aidata teenida lisaraha. Telman viis teda kokku Juriga, kes pidi olema ärimees ja aitab raha teenida. S.A ubas panna raha teenima ja 10% pidi tulu tulema. Selleks andis Jurile 40000 krooni. Siis Juri ütles, et kalaäriga saab hästi teenida ja palus raha anda, milleks andis 11000 krooni. Siis Juri helistas ja ütles, et vaja 50000 kiiresti metsamaterjali jaoks. Koos Telmaniga sõitsid nad panga juurde ja tema saatis S.A nimetatud arvele 25000 krooni. 23 1-07-7918 Paar päeva hiljem helistas Juri uuesti, et 12000 jääb puudu. Selle summa kandis kannatanu samuti S.A-le üle. Hiljem sai ta teada, et S.A on petis ja mingil juhul ei oleks tohtinud talle raha anda. Ta polevat mingi ärimees, vaid istuvat kasiinos. Kokku on kannatanu nõue 79000 krooni. Asitõendi: AS Hansapangast I. L. kontolt 11 000 kr väljavõte, I. L. omakäeline seletus, vaatlusprotokoll /kd I tl 195, 199, 200/; Jälitusprotokoll 09.-29.04.2007 koos stenogrammiga, CD /kd II tl 82-105/ Stenogramm: 07.11.06 – 12:38; 09.11.06 – 15.44, mil S.A ütleb I. L., et teda ei ole Pärnus ja jõuab kella 18-ks . Mast : P-KanaC (Pärnu, seega valetab ); 10.11.06 – 16:55; 24.11.06 – 09:54 – Juri ütleb, et on piiril, mast Paikuse C (Paikusel, seega valetab) Lubab jõuda kella 12ks. Kell 11:09 helistab Jurile V. L., kellele Juri lubab kohe bussijaama (Pärnu Ringi tn) vastu sõita. Juri asub: PaikuseC. Kell 12:08 kõnes I. lubab Juri, et kohe jõuab Pärnusse, mast PHotell B (seega on Pärnus ja valetab, sest kell 11.43 kohtus V.L. bussijaamas Ringi tn-l; 25.11.06 – 16:46 ja 18:28; 29:11.06 – 10.15. Neis kõnedes konkreetsetest raha andmistest konkreetsetel kuupäevadel ega faktidest ei räägita, lihtsalt I. tahab oma raha tagasi ja toimub I. „ravimine“ ehk maharahustamine, et asjaga tegeletakse. Stenogramm: 01.11.06 – 16.59; 19:28, mil Juri on tegelikult Pärnus, mast P-SaviC, mitte ei sõida mujal Eestis ringi nagu I. muljet jätta püüab. 15.11.06 – 15:43 (Agamalõjeviga); Jälitusprotokoll 27.04.07 – I. L. ütlustest nähtub, et Juri sõnul seisavad vagunid piiril, ruttu raha vaja ehk püüab jätta muljet, et kas on ise samas piiril, kuid mitte Pärnus. Kõik selle päeva kõned I. näitavad, et S.A oli ajavahemikul 10:30 – 16:45 (esimene ja viimane kõne I.) Pärnus. Jälitusprotokoll 27.04.06 – Juri ütleb 13.05.06 I. helistades, et on Venemaal (I. tunnistuse kohaselt). Sel päeval 1 kõne I. s.o kl 14:09 ja Juri mast: P-HotellA, seega valetas ja viibis tegelikult Pärnus, mitte Venemaal. Seega kõnede ajal L.ei ole S.A kordagi Pärnust väljas viibinud. Asitõend AS Hansapangast I.L. kontolt 12 000 kr väljavõte

(2), sama panga Pärnu kontori maksekorralduse koopia 15.05.2006 I.L. 12 000 OÜ X ja I.L. omakäeline seletuse
(2), vaatlusprotokoll /kd I tl 195,197, 198, 199, 200/ tõendab, et kannatanu on nimetatud väljamaksed teinud. OÜ X AS Hansapangast konto väljavõte /kd II tl II tl 147-156 / tõendab, et L. on nimetatud summad sellele kontole kandnud. Uurinud antud tõendeid kogumis, leidis tõelikult kinnitust S.A süü. Kohus tegi kindlaks, et S.A on kannatanu käest pettuslikult nimetatud summad ebaseaduslikult saanud ja need omastanud. Tegelikkuses tal mingit reaalset investeerimisplaani ei olnud, kohtule pole esitatud tema poolt ka tõendeid, et isik üldse kunagi oleks tegelenud investeerimisega selle sõna reaalses tähenduses. Seega S.A ütlused on nimetatud tõenditega ümber lükatud. Kohtu käsutuses on kahtlustatav Telman Agamalõjevi ütlused kohtueelses menetluses /kd II tl 40-42; 43-47; 49-51/, kus ta kinnitab, et on saanud S.A käest teenete eest 40000 -st kroonist 20000 ja 25000-st 10000 krooni. Süüdistatav Telman Agamalõjev andis istungil ütlusi selle kohta, kahtlustatavana andis ta ütlused olles ise vahistatud. Olud olid sellised, et vabanemise nimel oli ta valmis andma igasuguseid ütlusi, ka ennast süüstavaid. Vabaduses olles on ta asju ümber mõtestanud ja on kindel, et tegelikkusele vastavad ütlused, mis ta andis kohtus. Et L. otsis inimest, kes tegeleks metsaäriga ja Agamalõjev andis talle S.A numbri. Nädala möödudes oli L. tema juurde 24 1-07-7918 tulnud ja tänanud numbri eest, et aitas leida vajaliku inimese. S.A numbrit teab ta seoses sellega, et oli ise temalt raha laenanud ja teadis, et viimane tegeleb Suigus metsaga. Süüdistatav kinnitas, et tema ei ole mingit kasu tehingust saanud ega olnud tehingute sõlmimise juures S.A ja L. poolt. Ta on ühel korral saanud 10000 krooni laenu S.A käest, see on kogu raha, mis ta S.A-lt on võtnud. Kohus asus seisukohale, et isiku kohtus antud ütlused vastavad tõele ja on kooskõlas kannatanu L. poolt antud ütlustega, kes kinnitas, et sai Agamalõjevilt üksnes S.A telefoninumbri, ühel korral Agamalõjev sõidutas teda autoga pangakontori juurde. Prokuröri poolt tõendina esitatud jälitustoimingute protokollidest ei nähtu Agamalõjevi osalus pettuseskeemis. Seega puuduvad T. Agamalõjevi süüd kinnitavad tõendid. Kuriteo objektiivne külg on tema osas täitmata. S.A süüdistus S. J. 100 000 krooni väljapetmises S.A eitab oma süüd. Kohtu hinnangul kinnitavad tema süüd järgmised tõendid: Kannatanu S. J. rääkis kohtus, et S.A pakkus talle soodsalt maatükki müüa Pärnumaal. Kuna isik tundus usaldusväärne, siis andiski ta S.A kätte esialgu 100 000 krooni maa ostmiseks, mille lubas tagastada aprillis 2007, kui tehing ei õnnestu. Maa oli mõeldud neile kahepeale kas maja ehitamiseks või edasimüümiseks. S.A kinnitas raha saamist allkirjaga, kuid pole seda raha siiani tagastanud, ka maatükki pole ta saanud. Kokku soovib kannatanu koos intressidega saada kahju hüvituseks 114000 krooni. Tunnistaja H. A. kinnitas, et elab S.A naabruses, kuid maatükk Paikuse vallas kuulub hoopis tema tütrele. Ta tundis kohtus S.A ära isiku, kes pöördus korra tema poole maaostmise sooviga, kuid tema olevat vastanud eitavalt. Tunnistaja D. D. rääkis kohtus, et S.A on tema naaber, kuid pole kunagi temale rääkinud tema poolt maa ostmise soovist või, et keegi naaber oleks soovinud maad müüa. Asitõendite: 03.11.2006 S.J. ja S.A poolt allkirjastatud kokkulepe 1-l ja katastriplaan 1-l lehel, vaatlusprotokolliga /kd I tl 229,230,231,232, 234/ on tõendatud raha saamine S.A poolt, samuti asjaolu, et maatükk, milline pidi väidetavalt müügis olema asub Paikuse vallas Pärnumaal. Hinnanud tõendeid kogumis, leidis kohus, et S.A seletus on vastuolus kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Kohus tegi kindlaks, et mingit maatükki olemas ei olnud, nagu ei olnud selle võõrandamise õigust süüdistataval. Samuti on tõendamist leidnud varalise kasu saamine süüdistatava poolt. T. L. 50 000 krooni väljapetmine S.A, H.D ja Agamalõjevi poolt Nii S.A kui T. Agamalõjev eitavad oma süüd kelmuse toimepanemisel. H.D tunnistas, et võttis T. L. poolt OÜ X arvele kantud summast endale 10000 krooni, kuigi kelmuses ei osalenud. Antud asjaga seoses kohus uuris järgmisi tõendeid: Kannatanu T. L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et maksis H.D firma arvele olematu diislikütuse eest 50 000 krooni. Asi algas sellest, et tema tundis huvi, kas kusagilt saaks kütust odavamalt. Telman, kannatanu tuttav, pidi Venemaalt organiseerima ja sinna see jutt jäi. Siis paari kuu pärast Olle helistas ja teatas, et vagun on Valgas ja kannatanu kandis H.D näidatud numbriga pangaarvele 50 000 krooni, kuigi Telman ütles, et ärgu raha andku enne kui kütus käes. Kütust pole kannatanu saanud ega ka raha tagasi. 25 1-07-7918 Asitõendi: SEB Eesti Ühispanga maksekorraldus 20.10.2006 summas 50 000 krooni OÜ X kontole, vaatlusprotokolliga /kd I tl 211,212/ on tõendatud kannatanu poolt vastava summa ülekandmine. Jälitusprotokoll 09.-29.04.2007 koos stenogrammiga, tõlge eesti keelde, CD /kd II tl 82-105/ järgnevate kuupäevad ja kellaaegadega: 02.11.06 – 11:35 H.D ja S.A arutavad mida teha L.; 27.11.06 – 17:46, mil Juri ja T. räägivad H.D telefoni numbrist: X, kinnitavad S.A ja H.D osavõttu kuriteost. Süüdistatav H.D end süüdi ei tunnistanud ja andis kohtus ütlusi, et temale helistas T. L. ja küsis, kas tema firma kaudu saab vormistada kütust. Mõne aja möödudes küsis L., kas H.D on kohta, kuhu kütust ladustada, kaks tsisterni pidavat juba kohal olema. L. palus H.D käest raha tollimaksu vormistamiseks, kuid kuna H.D ei olnud seda raha, siis lubas L. samal päeval poja käest raha hankida. Ta saigi raha ja küsis H.D arvenumbrit, et raha üle kanda. Sama päeva õhtul helistas S.A ja ütles, et raha on üle kantud. Nad läksid koos S.A-ga panka ja võtsid 50000 krooni välja, millest H.D jättis 10000 omale, kuna on L. mitmeid aastaid juriidilist teenust osutanud ja L. pole selle eest tasunud. Ülejäänud 40000 krooni andis ta S.A kätte, kes pidi kütusega edasi tegelema. Nädala pärast oli L. küsinud, et H.D otsiks kohta, kuhu kütus panna. Veel nädal läks mööda, kui L. helistas ja ütles, et kütus jäigi tulemata. H.D arvab, et kusagilt sai L. info, et temal on firma, kuhu kütust vormistada. S.A tunneb ta 8-9 aastat seoses kalastamisega vabal ajal. H.D arvas, et selles kütuseasjas oli S.A lihtsalt vahendaja, kuna tal endal on metsafirma. Agamalõjevi osast kütusega seoses ei tea H.D midagi rääkida. Et Agamalõjev oli sel ajal Bakuus, teadis süüdistatav L. käest. H.D näeb oma süüd üksnes selles, et lasi rahad oma arvele kanda ja sai 10000 krooni arve kasutamise eest. Kust sai tema juurde dokument, mis puudutas selle kütuse liikumist, ta öelda ei oska. H.D ütlused kohtus nagu ka kohtueelses menetluses /kd II tl 5-7; 9-13; 15-16; 19-20/, kinnitavad, et kuriteos osales koos temaga S.A. Agamalõjevi osavõttu kuriteos ta ei kinnita. Eeltoodud tõendite kohtulikul analüüsil on vastuvaidlematult tõendamist leidnud S.A ja H.D süü kuriteo toimepanemisel. Kohus tegi kindlaks, et isikud reaalselt mingit diiselkütust ei omanud, selle ettekujutuse tekitasid nad kannatanus, kes pettuse tulemusel kandis rahasumma ettemaksuna kurjategijate poolt antud kontole Telman Agamalõjev on andnud ütlusi kohtueelses menetluses /kd II tl 40-42; 43-47; 49-51/, kus kinnitas, et osales petuskeemis koos S.A ja H.D-ga ning sai selle eest ka varalist kasu. Nimetatud ütlustest süüdistatav kohtus taganes ja kinnitas, et andis need vahistuses olles ja kantuna soovist vabadusse pääseda. Kohtus Telman Agamalõjev end süüdi ei tunnistanud. Ta rääkis kohtus, et oli L. lubanud, et uurib, kes tooks Aserbaidžaanist kütust, mingit konkreetset lubadust ei olnud. Juhuks, kui kütust peaks tulema, uuris süüdistatav, millise firma kaudu saaks pabereid vormistada, sest tehing oleks toimunud ametlikult. L. ütles talle, et pöördugu Olle poole. Süüdistatav isegi keelas enne tehingut mingit raha maksta, aga L. oli ikkagi H.D firmale 50000 krooni üle kandnud. Peale seda helistas süüdistatav H.D-le ja küsis, milles asi ja miks raha võtsid, H.D olevat öelnud, et L. on talle võlgu. Kohtu hinnangul tuleb lugeda tõeseks isiku kohtus antud ütlused, kuna need haakuvad ka kannatanu T. L. ja kaassüüdistatava H.D antud ütlustega. Jälitusprotokoll 08.12.2006 koos stenogrammiga, tõlge eesti keelde, CD /kd I tl 216-219/ ei kinnita otseselt süüdistatava seotust antud kuriteoepisoodiga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Agamalõjevi süü ei ole tõendamist leidnud. S.A süüdistus A. A. korterist varguses 26 1-07-7918 S.A tunnistas end kuriteos süüdi. Tema süü on tõendamist leidnud ka järgmiste kohtulikult uuritud tõenditega: Kannatanu A. A. andis kohtus ütlusi selle kohta, et kahtlustas oma naisevenda S.A 2005 aastal oma korterist pesukapist 95000 krooni varguses. Ta pöördus politsei poole ja tegi avalduse. Aasta pärast ostis ta koju seifi ja märkas, et ka sealt kadus raha. Siis pani ta üles videokaamera ning veendus, et seifist käis raha võtmas S.A . Kui ta seda S.A-le ütles, siis viimane palus, et kannatanu asja politseisse ei viiks, kuna tal on tingimisi karistus peal. Seifivõtmed oli S.A järgi teinud sel ajal, kui kannatanu naine suvilas tööd tegi. Raha, mis S.A varastas, on OÜ X rahad ja tal tuli kahju oma taskust hüvitada. Lõplik nõue S.A vastu on 170 000 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemiga 1 ja 2 /kd I tl 42-45/ tõendavad kuriteosündmuse aega ja kohta. Süüdistatav tunnistas oma süüd selles osas ega soovinud kohtuistungil ütlusi anda, mille tõttu kohus avaldas tema eeluurimisel antud ütlused varguse asjaolude kohta /kd II tl 71-76;77-81/. Hinnanud tõendeid kogumis, asus kohus seisukohale, et S.A süü varguse toimepanemisel on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul kattuvad kannatanu ütlused aga ka muud tõendid sündmustega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Kelmuse süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on vara. Kelmuse objektiivsed tunnused moodustab petmine, mille tulemusel kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine on tegelikest asjoludest ebaõige kujutuse loomine, mille tagajärjel inimene sattub eksitusse. Süüdistuse raames esitatud tõendite vahetu kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et süüdistatavate tegu on toime pandud varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikutena, kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses ja isikute grupina. Sellise tegevusega süüdistatavad vähemalt pidid teadma, et tegu on sooritatud varalise kasu saamise eesmärgil ja on suunatud omaniku vara vastu, mille tagajärjel omanik saab varalist kahju. Karistusseadustiku rakendamisseaduse § 8 p 2 sätestab, et suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. 2006. aastal oli kehtiv palga alammäär 3000 krooni (suur kahju seega 300000.-). Seega tuleb lugeda kelmuse vastav kvalifitseeriv tunnus S.A puhul täidetuks. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist asjaolu, et kannatanu V. L. maksis kurjategijatele summa, mis ületas toodud rahasumma. Kurjategijad said kuriteoga varalist kasu ja tekkis positiivne muudatus nende varalises seisus. Kohtu seisukohalt vastab S.A poolt omanike petmine, mille tulemusel omanik tegi varakäsutuse ning sai varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, tegu pandi toime suures ulatuses ja isikute grupi poolt

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 objektiivse koosseisu tunnustele.

H.D poolt omanike petmine, mille tulemusel omanik tegi varakäsutuse ning sai varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja isikute grupi poolt

§ 209

lg 2 p 1, 3 objektiivse koosseisu tunnustele.

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 17

lg 1 kohaselt hinnatakse tahtluse tuvastamisel 27 1-07-7918 isiku ettekujutust toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal. Seega on tahtluse hindamisel oluline, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate tagajärgede saabumisega seotud. Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab otsesele tahtlusele

§ 16

lg 3 mõttes, millest järeldub, et süüdistatava S.A poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. H.D teo faktilised asjaolud

§ 209

lg 2 p 1, 3 tunnustele.

§ 199puhul on kaitstavaks õigushüveks omand, e.

teisisõnu isiku täielik õiguslik võim asja üle. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Kohtus leidis tõendamist, et S.A isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja varguse, pannud toime varguse sissetungimisega, võttis ära võõra vallasasja omastamise eesmärgil. Subjektiivsest küljest eeldab vargus vähemalt kaudset tahtlust. S.A isikuna, kes omab kustumata karistatust varguse eest, sai aru, et asjad kuuluvad kannatanule, sellele vaatamata omastas need. Kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Seega on S.A poolt toimepandud tegu õigesti

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritud.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate S.A poolt

§ 209

lg 2 p 1, 2 ,3 ja

§ 199

lg 2 ja H.D poolt

§ 209

lg 2 p 1, 3 tunnustele vastava koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku 28 1-07-7918 käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatavad S.A ja H.D panid toime kuritegusid. Süüdistatavate valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü Karistusseadustikus sätestatud tunnustele vastavate kuritegude toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt menetlusaluste isikute tegudes süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatavad S.A ja H.D süüdistuses toodud ja Karistusseadustikus sätestatud tunnustele vastavate koosseisupäraste tegude õigusvastases toimepanemises süüdi tunnistada. Kohtulikul uurimisel Telman Agamalõjevi süüd tõsikindlalt kinnitavaid tõendeid ei esinenud, selle tõttu ei saa lugeda tema käitumist õigusvastaseks. Täitmata objektiivse külje elemendid. Samuti puudub T. Agamalõjevi tegevuses kohtu hinnangul kuriteo subjektiivse koosseisu oluline element - tahtlus. Antud asjaoludel tuleb T. Agamalõjev süüdistuses

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi õigeks mõista.

KARISTUS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. S.A tegutses pikema perioodi vältel temale võõraste inimeste ees ausa ärimehena,, kelle äritegevuse kohta siiski kohtule mingeid tõendeid ei esitatud. Kohtulikul uurimisel tuli ilmsiks, et isik äritegemise asemele oli kasiinode püsiklient. Tema eesmärgiks oli pettuste ja varguse teel omastada kannatanute vara. Ka süüdistatav H.D omades varasemaid kriminaalkaristusi ei põlanud ära toime panna üha uusi kuritegusid. Süüdistatavad S.A ja H.D omavad varasemaid kriminaalkaristusi. Nende poolt toime pandud kuritegude iseloom kinnitab, et süüdistatavad ei ole omanud tõsikindlat kavatsust järgida ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikku. Nende teod on olnud suunatud õiguskorra vastu. Süüdistatavate karistust kergendavaid asjaolusid kohus kriminaalmenetluses ei tuvastanud. Kohtu hinnangul ei esine isikutele süüksarvatud tegudes ka karistust raskendavaid asjaolusid. 29 1-07-7918 Kohtul tuleb karistuse valikul arvestada ka vajadust mõjutada süüdistatavaid hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatavaid ei ole kohtule teadaolevalt käesoleva kriminaalmenetluse ajal enam õigusvastaste tegude eest karistatud. S.A pani uued kuriteod toime katseajal. Tema on ka antud kriminaalasja raames teistest enim toime pannud kuritegusid. Eeltoodust järeldub, et süüdistatav S.A kujutab endast ühiskonnale ja õiguskorrale ohtu, mida tuleb

§ 56lg 1 kohaselt S.A-le karistuse mõistmisel arvestada.

S.A-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et osa kuritegusid on toime pandud enne 06.04.2006 Pärnu MK poolt mõistetud karistust ja osa kuritegusid pärast maakohtu poolt mõistetud 2 a 6 kuulist tingimuslikku karistust ehk teod on toime pandud katseajal. Riigkohtu otsus nr 3-1-1-67-07 12.11.2007 käsitleb karistuste liitmist sellisel juhul. Seega: Süüdi tunnistada S.A

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ajavahemikul september 2003 kuni 31.03.2006 ja karistuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.A

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ajavahemikul 22.07.2005 kuni 30.07.2005 ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.A

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ajavahemikul 07.04.2006 kuni 03.11.2006 ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust. Süüdi tunnistada S.A

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ajavahemikul juuni 2006 kuni 13.07.2006 ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 06.04.2006 mõistetud kandmata karistuse, 2 a 6 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 kuuluvad omavahel liitmisele eelnevalt mõistetud ja liidetud karistused, s.o vangistus 2 aastat 6 kuud ja vangistus 5 a 6 kuud lugedes kergema karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul alates 29.03.2005 kuni 30.03.2005, s.o. 2 päeva ja seejärel alates 05.12.2006 kuni 01.06.2007, s.o. 5 kuud ja 27 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 5 aastat ja 3 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada karistuse täitmisele pööramisel. Kaalunud eeltoodud asjaolusid koostoimes

§ 56

lg 1 sätestatuga, asub kohus seisukohale, et süüdistatav H.D on võimeline edaspidi loobuma kuritegelikust 30 1-07-7918 käitumisest ning kujundada enda käitumist edaspidi vastavalt ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistikule, mistõttu temale kohaldatava karistuse -vangistuse - võib jätta tingimuslikult katseajaga kohaldamata. Seega kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.D

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul alates 07.12.2006 kuni 08.12.2006, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui H.D ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaaalhooldaja järelevalve all

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Katseaja algust hakata arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. MENETLUSKULUD: Välja mõista S.A-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 175 lg 1 p 4, 5; § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni, tasu toimiku koopia eest 529,60 krooni, DNA ja sõrmejälje ekspertiisi tasu 25840 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 3475,10 krooni. Välja mõista H.D-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 175 lg 1 p 4, 5; § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni, tasu toimiku koopia eest 7 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 8531,40 krooni. Jätta KrMS § 181 lg 1 alusel Telman Agamalõjev’i menetluskulud, tasu riigi õigusabi eest 1911,60 krooni ja toimiku koopia eest 7 krooni, riigi kanda. Ajavahemiku 07.12.2006 kuni 27.12.2006, s.o 21 päeva eest on Telman Agamalõjevil õigus nõuda alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist Kohus tutvunud kriminaalasja toimiku materjalidega leidis järgmist: isik peeti kahtlustatavana kinni 07.12.06 kuni 27.12.06, misjärel isik vabastati. Seega on ta vahi all viibinud kokku 21 ööpäeva. AVVKHS § 2 lg 2 kohaselt peab kohus määrama päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Eeltoodust tulenevalt tuleb Telman Agamalõjev lugeda nimetatud hüvitise saamise õigustatud isikuks 21 ööpäeva ulatuses. AVVKHS § 5 lg 1 ja 2 tulenevalt makstakse isikule hüvitist seitsme päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Päevamäära (päevapalga) arvutamise aluseks on isiku vabastamise otsuse (määruse) jõustumise päeval kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Päevamäära (päevapalga) suurus määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata. Isiku vahi all viibimise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a. määruse nr 328 kohaselt oli 2006.a. tunnipalga alammääraks kehtestatud 17 krooni ja 80 senti ning kuupalga alammääraks täistööajaga töötamise korral 3000 krooni. Vahi all viibitud aeg 07.12.2006 kuni 27.12.2006 a s.o 21 päeva ümberarvestatuna 3000:30=100 100x21x7=14700 krooni. 31 1-07-7918 Eeltoodust tulenevalt kuulub Telman Agamalõjevilt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahjuna hüvitamisele kokku 14700 krooni. ASITÕENDID: • • • • • • • S.A elukohast leitud märkmik ja dokumendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. H.D elukohast leitud dokumendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. H.D-le kuulunud mobiiltelefon KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Asitõendiks tunnistatud kannatanu A. A. poolt 27.11.2006 üle antud salvestised CD´l ja VHS´videokassetil, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. A.. Valge käekott „Teenage Mutant Ninja Turtles“, must rahakott, pruun rahakott, postkaart koos ümbriskilega, Hansabank papist tasku KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Eesti Vabariigi rahatähed – 500 -kroonine ja kolm 1 -kroonist, KrMS § 126 lg 6 alusel konfiskeerida. Jälitusprotokollide juurde kuuluvad salvestised CD-plaatidel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. TSIVIILHAGID: Kohtulikul uurimisel leidsid kannatanute ütlustega ja nende poolt esitatud kirjalike tõenditega kinnitust kõik tsiviilhagid. Selle tõttu kuuluvad tsiviilhagid täielikult rahuldamisele. KrMS § 312 p 7 kohaselt tuleb tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral see süüdimõistetult sisse nõuda. Kohus selgitab, et V. L. tsiviilhagist 568900 krooni kuulub 32000 krooni valjamõistmisele solidaarselt S.A-lt ja H.D-lt . Ülejäänud summa kuulub väljamõistmisele S.A-lt . Seega: Välja mõista S.A-lt: • • • • • • • V. S. kasuks 7929,60 krooni; S. J. kasuks 114 000 krooni. A. L. kasuks 6900 krooni; A. A. kasuks 174 000 krooni; I. L. kasuks 71 000 krooni; V. L. kasuks 536 900 krooni; K. L. kasuks 6300 krooni. Välja mõista S.A-lt ja H.D-lt solidaarselt: • • V. L. kasuks 32 000 krooni; T. L. kasuks 50 000 krooni. KOHTUOTSUSE EDASIKAEBAMINE, JÕUSTUMINE JA TÄI™INE KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse 32 1-07-7918 otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Rubo Kikerpill kohtunik 33

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.