Obsah (5)

§ 121§ 424§ 117§ 65§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05. 2009.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 09- 6630 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok Kohtu

§ 121

, § 117 lg 1 järgi Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Nimi: Z.N Elu-või asukoht ja aadress xxx, asub xxx Vanglas Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: kodakondsuseta Haridus: 7 klassi Emakeel: vene keel Perekonnaseis: vallaline Töökoht või õppeasutus: ei tööta ega õpi Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimane kord 12.08.2008 Harju Maakohtu poolt

§ 424

alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud Valitud tõkend: kinnipeetud 09.11.2008, vahistatud 12.11.2008 Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 121

, 117 lg 1 Anatoli Jaroslavski Süüdi tunnistada Z.N

§ 121

ja

§ 117lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 65lg 2 alusel liita mõistetud karistusega 12.08.2008.a.

otsusega mõistetud kandmata karistus 4 kuu vangistust. Kandmisele kuulub vangistus 1 aasta ja 4 kuud.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 10.11.2008.a. Kr

MS § 179 lg 1 alusel välja mõista Z.N-ilt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o. 6525 krooni . KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.N-ilt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 9912 krooni ja ekspertiisitasu 17 750 krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank, märkides ära viitenumbri

1. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ Z.N , kriminaalasi 1-09-6630 menetluskulud“ Dokumendid menetluskulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. JP tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Z.N-ilt JP kasuks 17 320 krooni ja 60 senti varalise kahju katteks ja mittevaralise kahju katteks 30 000 krooni. Ülejäänud osas jätta JP hagi rahuldamata kui põhjendamatu. Asitõendid: Dmitri Pronin´i riided: dzemper “Wisla”, sokid, spordipüksid “NIKE”, jope “Nike”, sandaalid, mobiiltelefoni Sony Ericssoni tagapaneel – hävitada kohtotsuse jõustumisel. Z.N riided: Nahkjope “Jack Jones”, jooksukingad “Adidas”, jooksukingad “Nike”, dressid “Nike”. Z.N-i elukohast leitud Tele Yks kõnekaart nr xxx – anda süüdistatava soovil välja süüdistatava emale IL. 6 CD plaati (2 plaati kasiino turvakaamera videoga, 1 plaat ütluste olustikuga seostamisega, 1 plaat kasiino turvakaameraga filmitud videost tehtud fotodega, 1 plaat häirekeskusesse tehtud kõnega) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest (28.05.2009.a.) ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa.
3. Süüdistuse sisu. Z.N-i süüdistatakse selles, et tema 27.09.2008 kella 05.00 paiku Tallinnas Ümera tn 3 asuva kasiino Kleopatra juures, kuna DPteda solvas, tiris DP kasiinost tänavale, kasiino välisukse ette ning lõi ühel korral teda rusikaga vastu lõuga põhjustades füüsilist valu. Teise inimese löömisega pani Viktor Z.N toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Viktor Z.N-i selles, et tema põhjustas ettevaatamatusest DP surma, tegutsedes kuritegelikult hooletult, 27.09.2008 kella 05.00 paiku Tallinnas Ümera tn 3 asuva kasiino Kleopatra juures lõi DP ühel korral tahtlikult rusikaga vastu lõuga, millest kannatanu kukkus lüües pea vastu asfalti, mille tulemusel oli talle põhjustatud peaajutrauma koos koljumurru ja peaajukelmete verevalumiga, mis tõi kaasa kannatanu surma 11.10.2008.a. kell 03.00 SA Põhja- Regionaalhaigla Mustamäe korpuses. Ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustamisega pani Viktor Z.N toime

§ 117lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.Kohtu seisukohad ja põhjendused. Süüdistatav V.Lujev tunnistab end süüdi temale inkrimineeritud kuritegudes täielikult ja avaldas toimepanud pärast puhtsüdamlikku kahetsust. V.Lunjevi süü on tõendatud alljärgnevate kohtuistungil uuritud tõenditega: Kahtlustatavana on Z.N ´i andnud ütlusi (k. 2.t.l. 73-79), mille kohaselt ta lõi 27.09.2008.a. Tallinas, Ümera 3 asuva kasiino Kleopatra juures ühel korral rusikaga DP vastu lõuga, kuid tema surma ta ei soovinud. Kui ta sai teda, et DP on haiglas surnud, siis seostas ta tema surma enda rusikalöögiga. DP oli tema lapsepõlvesõber, kuid viimasel ajal and eriti ei suhelnud, sest läksid tülli ja kaklesid. Ka kasiinos ütles DP temale midagi solvavat, tema tiris DP tänavale ja lõi teda rusikaga vastu lõuga. Löögist DP kukkus. DP ei suutnud tõusta ja talle kutsuti kiirabi, kui kiirabi saabus, oli DP jalgadel ja teadvusel. Mõne päeva möödudes helistas talle DP ja küsis oma mobiiltelefoni kohta. Tema ei teadnud sellest telefonist midagi ja ei ole seda DP ära võtnud. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist (k.2 t.l.80-88) nähtuvalt on Z.N sündmust kirjeldanud samuti kui ülekuulamiselgi. Kannatanu JP ütlustest (k.1t.l.136-140, 146-151,162-165,173-176) nähtuvalt helistati 28.09.08 talle haiglast ja teatati , et tema poeg on haiglas. Haiglas seletati, et poeg oli haiglasse toodud Ümera tn asuva kasiino juurest, oli ebakaines olekus kukkunud. Kui poeg oli teadvusele tulnud, siis ta teatas personalile tema telefoni numbri. Algul ei suutnud poeg meenutada, mis juhtus, aga siis meenus talle, et ta peksti justkui läbi. Pojal oli kaduma läinud ka mobiiltelefon. 04.10.08 langes poeg koomasse ja suri. Sellest, mis pojaga juhtis teab ta poja tuttava AZ sõnade kohaselt. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi. Mittevaralise kahju nõue on 100 000 krooni ja varalise kahju nõue on esitatud vastavalt esitatud kviitungitele kulude kohta) on 26 892 krooni ja 60 senti. Surnu ekspertiisiaktides nr 790 ja nr 9 (k.1 t.l. 6-9, 13-18) antud arvamusest nähtub, et DP surma põhjuseks on tömp peaajutrauma, peaajupõrutus koos koljumurru ja peaajukelmete verevalumitega. Vigastused võivad olla tekitatud ühemomentselt pea äralöömisel kukkumisel või paiskumisel peaga vastu kõva pinnast, võimalik, et vastu teekatet Kannatanu vereseerumist leiti 3,09 promilli etanooli. Ajutrauma võis olla tekitatud löögist/löökidest kõvade tömpide esemetega, sealhulgas rusikaga. Vigastus võis olla tekitatud 27.09.08.a. Asitõendi vaatlusprotokollidest ja fototabelitelt (k. 1 t.l. 40-43, 44-45) nähtub olukord kasiinos vahetult enne ja vahetult peale kuriteosündmust. Nähtub, et Z.N väljus kasiinost ja lühikese aja möödudes naasis kasiino ruumidesse. (vastavat CD-l olevat salvestist vaadati kohtuistungil). Politseitöötaja ettekandest (k. 1 t.l. 46) nähtub, et kiirabi kutsus kannatanule IV Asitõendite vaatlusprotokollidest ja fototabelitelt (k 1 t.l. 47-51) nähtub meesterahva kõne häirekeskusesse, kus palutakse abi Ümera tänavasse. Tunnistaja AZ ütlusetest (k.1 t.l.181-190,191-195,197-202) nähtub, et tema kohtu oma tuttava DP26.09.08 õhtul kella 8 paiku. Koos tarvitasid alkoholi. Öösel kella 2 paiku 27.09.08 ostustasid nad minna koos kasiinosse Ümera tn

1. Mõlemad olid külaltki purjus. Kella nelja ajal hommikul tuli kasiinosse DP tuttav Vitali, kes oli kerges joobes. Mingil hetkel hakkas ta DPkasiinos otsima ja kasiino paotatud ukse vahelt nägi, et keegi lõi DP rusikaga näkku. Mees, kes lõi, oli tema endine naaber. Kui ta välja läks kasiinost, siis DP seisis kasiino ukse juures, kohas, kus teda löödi. Lihtsalt mõmises, rääkida ei suutnud. Tema küsis lähedal seisnud endiselt naabrilt, mis juhtus. Ta vastas, et vaid korra lõi D, aga mis D nüüd toimub, seda ei tea ja tegi nalja, et nähtavasti on D jälle liiga palju seeni söönud.. Siis tulu nende juurde veel kaks noormeest. Tema sattus paanikasse, sest D ei suutnud vastata lihtsatele küsimustele. Ta läks Dst eemale ja kui ümber pööras , siis nägi et D istus maas ja varjas kätega pead, sest talle tuldi kallale ja hakati julmalt peksma. Teda peksid neli meest : Vitalik, tema endine naaber, D-nimeline mees ja autojuht. Peksti rusikate ja jalgadega umbes ühe minuti vältel. Tema kuulis raginat ja keegi lööjatest ütles, et vist murdus ninaluu. Tema püüdis kaklusse sekkuda, kuid teda tõugati eemale. Pärast peksmist jäi DP asfaldile lamama. DP hakkaks kõrvadest verd tulema ja ta oli meelemärkuseta. Vitaliku käest ta küsis, miks DP peksti, ta vastas, et DP saatis nad „pikalt“ ja et ta on kellelegi seltskonnast raha võlgu.. Ta otsis DP taskust telefoni, et helistada kiirabisse, aga telefon ei töötanud. Ta pani telefoni endale taskusse ja palus teistel kiirabi kutsuda. Vitalik nõudis temalt DP telefoni ja rebis tal selle käest nii, et telefoni korpuse kaas jäi tema kätte. Hiljem andis ta selle kaane DP ema kätte. Kiirabi saabus ja DP viidi haiglasse. Tema käis DP haiglas vaatamas ja kui DP veel teadvusel oli, siis ütles talle, et klaarib ise arved Vitaliku ja tema seltskonnaga. Politseisse ta tahtis teatada ainult mobiiltelefoni osas. Tal on meeles, et ta rääkis saabunud kiirbaiarstidele sellest, et DP sõi seeni liiga palju ja seepärast on tal halb olla. Miks ta niiviisi arstidele rääkis, seda ei oska seletada. DP oli talle varasemalt rääkinud, et sööb hallutsinatsioone tekitavaid seeni. Kas ta tegelikult oli 26.-27.09 seeni söönud, seda ta ei tea, kuid oli hetki, kus DP ajas segast juttu ja tema käitumine oli agressiivne. Kui DP haiglas teadvusel oli, siis ta küsis, kes teda peksis, ise ta juhtunut ei mäletanud hästi ja tema siis rääkis DP, kes teda peksid. Äratundmiseks esitamisel tundis tunnistaja ära Z.N-i kui isiku, kes oli kakluse algataja. (k.1 lk 197-202); Tunnistaja AK ütlustest (k.1 t.l.217-223) nähtub, et 26.09.2008.a. töötas ta Ümera 3 asuvas kasiinos klienditeenindajana. Koos temaga oli valves GM. Kasiinosse tulid noormees ja neiu. Nad olid purjus, noormees kõndis tuikudes. Enne neid noori olid kella 22 paiku tulnud kasiinosse kaks noormeest, ühe nimi on Vitali ja teist kutsuti vist Gošaks. Enne noormeest ja neidu oli tulnud ka üks 40-aastane mees. Kui tema hakkas kassas raha lugema , tuli tema juurde GM ja ütles, et need mehed veavad seda purjus meesisikut tänavale, et hakkavad vist kaklema. Tema sai aru, et vedajad on Vitali ja Goša. Mõne aja pärast vaatas Gerry välja tänavale ja nägi, et saabunud on kiirabi. Vitalik ja Goša ilmusid kasiinosse tagasi ca 40 minuti pärast ja Vitalik ütles, et noormees oli ennast täis pissinud ja hakkas naerma. Goša ei rääkinud midagi , ainult naeris. Tema arvates ütles Vitali, et noormees on narkomaan, et ta oli seda noormeest löönud ja too oli kohe kukkunud ja end täis pissinud. Vitaliku tunneb ta ära. Äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelitelt (k.1 l.k.224-227) nähtub, et A.K tundis ära Z.N isiku, eks oli kasiinos ja rääkis sellest, kuidas ta oli löönud noormeest, kes kohe kukkus ja end täis pissis. Tunnistaja GM ütlustest (k.1 t.l.234-240) nähtub, et tema töötas samuti kasiinos ja temaga samas vahetuses töötas A K . Kasiinos pööras ta tähelepanu kahele noormehele, kes ei mänginud, kuid tarvitasid alkoholi ja niisama kõndisid kasiinos ringi. Umbes kella 4 ajal tulid kasiinosse kaks noort inimest, noormees ja neiu ja üks umbes 38 aastane mees. Umbes tunnis pärast tuli tema juurde musta mütsiga noormees ja ütles:“Mis pask teil see seal teil istub, nad on narkomaanid, meie aga ei armasta selliseid!“ ja ta viitas kasiinosse tulnud noormehele, neiule ja meesterahvale. Millal inimesed kasiinost lahkusid, ei tea, kuid äkki neid enam polnud. Ta läks kasiino ukse juurde, kuid Goša-nimeline noormees tõkestas tal tee, üritas tema tähelepanu mujale juhtuda, et kõik on normaalne . Tänavale tema ei läinudki. 30 sekundi pärast tuli kasiinosse sisse noormees mütsiga (Goša sõber) ja ütles, et „kujuta ette, lõin teda korra vastu hambaid, tema aga kukkus ja pissis end täis!“ Talle tegi nalja, et nii oli juhtunud, ka Goša naeris. Te4ma jõi kohvi ja läks siis tänavale, seal oli neiuga kasiinosse koos tulnud noormees, ta lebas asfaldil umbes 5 meetri kaugusel kasiinost. Kannatanu oli selili sirgelt, käed –jalad sirgelt, kampsun pea all. Kas kannatanu oli teadvusel, seda ta ei tea, sest lähemale ei läinudki. Kui tema väljas oli, siis kohalolijatest keegi ei rääkinud, kuidas peksmine toimunud oli. Äratundmiseks esitamise protokollidest ja fototabelitelt (k.1 l.k.241-245, 251-255) nähtub, et GM tundis Z.N ära isiku, kes oli kasiinos ja kandis musta värvi mütsi ja kes rääkis oma tuttavale Gošale kannatanu rusikaga ühe korra näkku löömisest. Samuti tunneb GM ära IVs ära isiku, keda kutsuti Gošaks ja kes ei lasknud teda kasiino ukse juures kasiinost välja. Tunnistaja IL ütlustest (k.1 t.l.256-263) nähtub, et temale rääkis tema poeg Z.N sellest, et ta lõi DP. Poeg rääkis sellest 27.09.2008.a. õhtul. Rääkis, et kasiinos oli tema ja DP vahel konflikt, DP olevat hakanud Vitalit tüütama ja solvanud. Poeg rääkis, et lõi DP ainult ühe korra. DP olevat selle peale kukkunud ja end täis urineerinud. Hiljem sai ta pojalt teada, et DP on koomas haiglas , oma pojalt sai ta ka teada DP surmast. DP oli tema poja lapsepõlvesõber, kuid viimased kolm aastat nad praktiliselt ei suhelnud. Pärast DP löömist helistas DP ja küsis mingi mobiiltelefoni kohta. Lubas hiljem tagasi helistada, kuid ei teinud seda. Z.N ütles, et ei tea DP telefonist midagi ja et temale seda vaja ei ole. IV, kes oli antud kriminaalasjas kahtlustatav, andis ütlusi (k.2 t.l.9-14), mille kohaselt läks tema koos Z.N-iga Kleopatra kasiinosse 26.09.2008.a. õhtul. Kasiinos oli DP oma sõbrannaga, mõlemad olid purjus. DP hakkas äkki ilma mingisuguse põhjuseta solvama Z.N-i ja K , kes olid neist eemal mänguautomaatide juures. DP väljendas end nende aadressil ebatsensuurselt, ütles, et nad on oinad ja pederastid. Ta sõimas ca 5-10 minuti jooksul ja kutsus sellega esile kasiinotöötaja pahameele. Tema lubas siis DP sealt koju toimetada. Z.N ja K tahtsid anda DP peksa, aga tema veenis neid seda mitte tegema. Poisid nõustusid sellega. Ta läks korraks tualettruumi ja kui sealt tagasi tuli, siis olid kõik saalist kadunud. Ta läks välja ja nägi, et DP lamab teadvuseta maas ja oli end täis urineerinud. Ta kutsus oma mobiiltelefonilt DP kiirabi. Tema juuresolekul mite keegi DP ei löönud ja temalt mi ngeid asju ära ei võtnud. V K , kes oli antud kriminaalasjas samuti kahtlustatav, andis ütlusi (k.2 t.l.27-34), mille kohaselt tema oli samuti kasiinos kuriteosündmuse päeval. DP oli purjus ja sõimas ebatsensuurselt Z.N-i ja ka teisi mitme minuti jooksul. Z.N vedas kannatanu lõpuks vägisi tänavale. Ta läks samuti kasiinost välja ja nägi , kuidas Z.N lõi DP ühel korral rusikaga näkku. Kannatanu kukkus löögist asfaldile ja jäi lamama. Z.N ja I.K ehmusid sellest ja siis kutsuti kiirabi. Mis hetkel I.K tänavale tuli, ta ei tea. Tema juuresolekul mitte keegi kannatanult midagi ära ei võtnud. NK, kes oli antud kriminaalasjas kahtlustatav, andis ütlusi (k.2 t.l.43-48, 56-60), mille kohaselt kuriteosündmuse ajal oli ta kasiinos Ümera 3 koos VK. Kasiinos oli Goša-nimeline noormees koos mehega, kelle hüüdnimi on Tšitša. Tšitšal ja Gošal tekkis kannatanuga mingi konflikt ja nad hakkasid teda kasiinost välja juhatama. Tšitša haaras kannatanul kätest kinni, tõstis ta diivanilt püsti ja tiris kasiino väljapääsu poole. Goša, K ja tema läksid Tšitšale välja järgi. Kui nad välja jõudsid, siis oli kannatanu juba maas pikali. Tema ei näinud, et keegi oleks kannatanut löönud, kuid oli selge, et teda löödi. Peksmisjälgi ta kannatanul ei näinud. Kasiinost välja tuli ka neiu, kes oli kasiinos kannatanuga koos ja küsis, mis juhtus. Tšitša vastas, et ta tahtis kannatanuga kakelda, aga see ei õnnestunud, kuna kannatanu kukkus kohe esimese löögi järel. Kannatanule kutsus kiirabi Goša. Äratundmiseks esitamise protokollidest ja fototabelitelt (k.2 t. l.51-60) nähtub, et N.Kuprin tundis ära Goša, kellest ta ülekuulamisel rääkis kui isikust, kes oli kasiinos Ümera
2. Kohus leiab, et tunnistajate, kes viibisid sündmuskohal, ütlused on tõepärased ja kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Välja arvatud tunnistaja A.Z ütlused, millised ei ole kooskõlas ei teiste tunnistajate ütlustega ega eksperdiarvamusega kannatanul esinenud vigastuste kohta, samuti videosalvestiselt nähtuvaga. Seetõttu ei loe kohus tema ütlusi usaldusväärseteks. Z.N on oma süüd tunnistanud, andnud menetluse kestel ühetaolisi ütlusi, mis on kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega ja kriminaalasja kirjalike materjalidega. Seega on tema süü ülaltoodud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu JP on esitanud tsiviilhagi. Kannatanu on esitanud kviitungid varalise kahju tõendamiseks (k. 1 t.l. 145, 152-161, 166-172). Kannatanu soovib, et süüdistavalt mõistetaks välja temale tekitatud varaline kahju summas 26 892 krooni ja 60 senti ja moraalne kahju summas 100 000 krooni. Kohtu arvates ei ole põhjendatud kannatanu nõue DP kuulunud mobiiltelefoni maksumuse osas summas 2490 krooni, kuna Z.N-ile ei ole esitatud süüdistust mobiiltelefoni varguses ega omastamises. Samuti ei kuulu kohtu arvates hüvitamisele DP võetud laenusumma, mille maksis ära kannatanu ema JP ning JP kulutused seoses endale ravimite ostmisega, kuna J.P ei ole tõendanud, et sellised kulutused tekkisid tal just seoses DP surmaga. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga selles osas, et hüvitamisele ei kuulu peielauale tehtud kulutused, kuna kannatanul on õigus matta oma poeg vastavalt väljakujunenud traditsioonidele ja tavadele ja neid kulutusi poleks olnud vaja teha, kui poleks aset leidnud kuriteosündmust. Küll aga nõustub kohus sellega, et alkoholile tehtud kulutused ei kuulu seejuures hüvitamisele. Hüvitamisele kuuluvad kulutused seoses matuseteenustega. Kohus ei nõustu prokuröri ja kaitsja seisukohaga , et kannatanule tekitatud mittevaraline kahju ei kuulu hüvitamisele, kuna kannatanu ei ole seda kahju põhjendanud ega tõendanud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel kehtib nn valuraha põhimõte ja kannatanule tuleb maksta mittevaralise kahju hüvitamisena mõistlik rahasumma, kusjuures mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 128 lg 5 tulenevalt hõlmab mittevaralise kahju muuhulgas kahjustatud isiku hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusevastaselt tekitatud kahju hüvitama kahju tekitanud isik, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 on kahju tekitamine muuhulgas õigusevastane siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kannatanule hüvitamise mõistlik summa on kohtu arvates 30 000 krooni. Kohus arvestab, et Z.N ei ole põhjustanud J.P poja surma tahtlikult vaid ettevaatamatusest. Tõendamist on leidnud, et kannatanu DP ka ise , olles raskes alkoholijoobes, tüli Z.N-iga ja ka seda arvestab kohus kahjusumma määramisel. Vastavalt toimepandule tuleb Z.N karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Z.N-i puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu pärast. Samuti arvestab kohus , et tõendamist on leidnud, et kannatanu oli raskes alkoholijoobes ja noris süüdistatavaga tüli ise, seega oma mitteõiguspärase käitumisega algatas konflikti. Kohus leiab, et Z.N tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras, kuna kriminaalasi on lahendatud lühimenetluse korras, siis kuulub karistus vähendamisele 1/3 võrra. Kuna Z.N on kuriteo toime pannud talle eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis kuulub liitmisele kandmata 4-kuuline vangistus. A.Ennok kohtunik