p 1,3,4 järgi, R.I süüdistus
p 1,4 järgi, J.B ja N.I süüdistused
p 1,4 – 22 lg 3 järgi käskmenetluses Süüdistatav N.I , isikukood xxxx, elukoht: xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 8-l korral, kahtlustatavana kinni peetud 22.23.03.2009, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Süüdistatav Süüdistatav R.I, isikukood xxxx, elukoht: xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, J.B , isikukood xxxx, elukoht: xxxx, xxxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, N.I, isikukood xxxx, elukoht: xxxx, xxxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Süüdistatav Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: 2 Süüdi tunnistada N.I
p 1,3,4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 4000 (neli tuhat) krooni.
2 päeva, mis vastab rahalise karistuse 6 päevamäärale ehk 300 kroonile, mõistetavast karistusest maha. N.I kuulub tasumisele rahaline karistus 74 (seitsekümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o. summas 3700 (kolm tuhat seitsesada) krooni.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, makstes alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul igakuiselt vähemalt 308 krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend - elukohast lahkumise keeld N.I suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada R.I
p 1,4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 4000 (neli tuhat) krooni.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, makstes alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul igakuiselt vähemalt 333 krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend - elukohast lahkumise keeld R.I suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada J.B
p 1,4 – 22 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend – elukohast lahkumise keeld J.B suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada N.I
p 1,4 – 22 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni. 2 3 Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend – elukohast lahkumise keeld N.I jõustumisel. suhtes tühistada kohtuotsuse Välja mõista N.I-lt , R.I-lt , J.B-lt ja N.I-lt solidaarselt 5500 (viis tuhat viissada) krooni J U (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista N.I-lt , R.I-lt , J.B-lt ja N.I-lt solidaarselt 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni T Oi (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.I-lt, R.I-lt, J.B-lt ja N.I-lt igalt ühelt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 900 (üheksasada) krooni riigituludesse v.-adv. vanemabi Owe Ladva poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 900 (üheksasada) krooni riigituludesse v.-adv. Leanika Tamme poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.B-lt menetluskuluna kaitsjatasu 600 (kuussada) krooni riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 1200 (üks tuhat kakssada) krooni riigituludesse v.-adv. Veljo Viiloli poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Asitõend – kumminui, milline asub Ida Prefektuuri Xxxx politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 21.03.2009 pidas M K koos tuttavatega xxx vallas xxxx oma sünnipäeva. Kesköö paiku tulid sinna tütarlaste kutsel N.I, M P, M K ja J.B ning neil lubati samuti peol 3 4 osaleda. Tarvitati koos alkoholi. Mõne aja möödudes tagurdas üks alkoholijoobes peokülaline A P oma sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx otsa N.I sõidukile xxxx registreerimismärgiga xxx , mõlkides viimatinimetatud auto esitiiva. N.I kutsus kohale politsei ning A P viidi Xxxx politseiosakonda. Seejärel läks seltskonnal omavaheliseks ütlemiseks ning N.I, M P, M K ja J.B lahkusid, lubades veel tagasi tulla. Nad sõitsid xxxx , kaineks autojuhiks oli J.B . Telefoni teel tekkinud konfliktist rääkides, kutsusid nad oma tuttavaid kaasa, et minna xxxx olevaid inimesi peksma. 22.03.2009 kella 08.00 paiku sõidetigi kahe autoga sinna tagasi. Sõidukeid juhtisid J.B ja N.I . Isikud täpselt ei mäleta kummas autos nad sinna sõitsid, aga kohale läksid peale autojuhtide veel N.I, R.I, M P, M K, I M, J J ja K R. N.I võttis oma autost kaasa kumminuia ning sisenes koos R.I-ga majja, kus hakkasid peksma seal viibinud meesterahvaid. N.I peksis kumminuiaga ja R.I käte ning jalgadega J U, T Oit, R Ait, R Pt, M Kt, S Pt, K Kit ja R Ti, tekitades kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Autojuhid olid jäänud sõidukite juurde, teised sinna tulnud isikud peksmises ei osalenud, liikusid seal ringi ja seisid maja ukse juures. Osa peokülalisi said maja tagant uksest välja joosta. J Jile järgneti ja löödi väljas ka talle ühe korra rusikaga näkku, kuid teda löönud isikut pole kriminaalmenetluse käigus olnud võimalik kindlaks teha. Sünnipäeva peol viibinud isikutele oli selline rünnak täiesti ootamatu, keegi ründajatele vastu ei hakanud. Peksmine kestis mõned minutid ning seejärel sõideti minema. Teel põgenevat J Jit ajas I M veel taga, kuid teda kätte ei saadud. AS xxxx Haigla patsiendikaardilt nr xxx nähtub, et R Til esines peapõrutus, vasaku õlavarre piirkonna hematoom. AS Xxxx Haigla patsiendikaardilt nr xxxx nähtub, et K Kil esines peaaju põrutus, vasaku käe IV sõrme lõpplülimurd, parema õlavarre ja küünarvarre hematoomid. AS Xxxx Haigla patsiendikaardilt nr xxxx nähtub, et J Jil esines pindmine suu haav, peapõrutus. AS Xxxx Haigla patsiendikaardilt nr xxxx hematoom, peapõrutus. nähtub, et R Ail esines vasaku näopoole AS Xxxx Haigla patsiendikaardilt nr xxxx nähtub, et T Oil esines ninaluu murd, peapõrutus. AS Xxxx Haigla patsiendikaardilt nr xxxx hematoom-verevalum, peapõrutus. nähtub, et J Ul esines parema näopoole AS Xxxx Haigla haigusloost nr xxx nähtub, et M Kl esines torakaallülimurd. R P ja S P traumapunkti ei pöördunud. R P sõnade kohaselt sai ta ühe rusikalöögi näkku ning vasakul põsel esines punetus. S Pt löödi korduvalt jalaga kehasse, põhjustades kannatanule rindkeres valu. II Süüdistuste sisu N.I süüdistatakse selles, et tema, olles ööl vastu 22. märtsi 2009.a. läinud konflikti xxxx vallas xxxx külas asuvas H Ole kuuluvas xxxx sünnipäeva pidanud seltskonnaga ja sealt lahkuma sunnitud, sõitis koos kaaslastega tagasi xxxx , kus kutsus endale sõpru appi kättemaksu aktsiooniks ning naastes kella 8 paiku xxxx , hakkasid kahekesi koos R.I-ga peksma seal viibinud külalisi käte ja jalgadega ning N.I kasutas peksmisel ka kaasas olnud omavalmistatud kumminuia, põhjustades peksmisega 4 5 kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi: J Ule (parema näopoole hematoomverevalum, peapõrutus), T Oile (ninaluu murd, peapõrutus), R Aile (vasaku näopoole hematoom, peapõrutus), M Kle (torakaallülimurd), K Kile (peaaju põrutus, vasaku käe IV sõrme lõpplülimurd, parema õlavarre ja küünarvarre hematoomid), J Jile (pindmine suu haav, peapõrutus), R Tile (peapõrutus, vasaku õlavarre piirkonna hematoom), S Ple ja R Ple põhjustati füüsilist valu, samuti oma tegevusega häirisid teisi sünnipäevalisi, kes hirmununa põgenesid majast. Seega N.I , rikkudes kaaskodanike rahu ja avalikku korda, isikute grupis ja vägivalda tarvitades kannatanute suhtes, kasutades relvana käsitletavat muud eset (kumminui), pani toime
R.I süüdistatakse selles, et tema N.I kutsel sõitis 22. märtsil 2009.a. kella 8 paiku xxxx vallas Xxxx külas asuva H Ole kuuluva xxxx juurde eesmärgiga maksta kätte seal sünnipäeva pidavale seltskonnale, kes olid eelnevalt sealt ta tuttavad minema ajanud, sisenes koos N.I-ga hoonesse, kus hakkasid kahekesi peksma seal viibinud külalisi käte ja jalgadega ning N.I kasutas peksmisel ka kaasas olnud omavalmistatud kumminuia, põhjustades peksmisega kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi: J Ule (parema näopoole hematoom-verevalum, peapõrutus), T Oile (ninaluu murd, peapõrutus), R Aile (vasaku näopoole hematoom, peapõrutus), M Kle (torakaallülimurd), K Kile (peaaju põrutus, vasaku käe IV sõrme lõpplülimurd, parema õlavarre ja küünarvarre hematoomid), J Jile (pindmine suu haav, peapõrutus), R Tile (peapõrutus, vasaku õlavarre piirkonna hematoom), S Ple ja R Ple põhjustati füüsilist valu, samuti oma tegevusega häirisid teisi sünnipäevalisi, kes hirmununa põgenesid majast. Seega N.I , rikkudes kaaskodanike rahu ja avalikku korda, isikute grupis ja vägivalda tarvitades kannatanute suhtes, pani toime
J.B süüdistatakse selles, et tema, olles ööl vastu 22. märtsi 2009.a. läinud konflikti Xxxx vallas Xxxx külas asuvas H Ole kuuluvas Xxxxs sünnipäeva pidanud seltskonnaga ja sealt lahkuma sunnitud, sõitis koos kaaslastega tagasi xxxx, kus kutsusid endale sõpru appi kättemaksu aktsiooniks ning naastes kella 8 paiku xxxx, aitas oma tegevusega kaasa grupiviisilisele vägivallaga raske avaliku korra rikkumisele, juhtides sõiduautot ning viies peksmise eesmärgil kohale Xxxxlt Xxxx valda Xxxx Xxxx juurde isikud, kelledest N.I ja R.I sisenesid hoonesse, kus hakkasid kahekesi peksma seal viibinud külalisi käte ja jalgadega ning N.I kasutas peksmisel ka kaasas olnud omavalmistatud kumminuia, põhjustades peksmisega kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi: J Ule (parema näopoole hematoom-verevalum, peapõrutus), T Oile (ninaluu murd, peapõrutus), R Aile (vasaku näopoole hematoom, peapõrutus), M Kle (torakaallülimurd), K Kile (peaaju põrutus, vasaku käe IV sõrme lõpplülimurd, parema õlavarre ja küünarvarre hematoomid), J Jile (pindmine suu haav, peapõrutus), R Tile (peapõrutus, vasaku õlavarre piirkonna hematoom), S Ple ja R Ple põhjustati füüsilist valu, samuti oma tegevusega häirisid teisi sünnipäevalisi, kes hirmununa põgenesid majast. Seega J.B , aidates teadlikult ja tahtlikult kaasa avaliku korra raske rikkumise toimepanemisele, toimetades kuriteo vahetud täideviijad kuriteo paigale, kus viimased rikkusid kaaskodanike rahu ja avalikku korda, isikute grupis ja tarvitasid vägivalda kannatanute suhtes, pani toime
N.I süüdistatakse selles, et tema, olles ööl vastu 22. märtsi 2009.a. läinud konflikti Xxxx vallas Xxxx külas asuvas H Ole kuuluvas Xxxxs sünnipäeva pidanud 5 6 seltskonnaga ja sealt lahkuma sunnitud, sõitis koos kaaslastega tagasi Xxxxle, kus kutsusid endale sõpru appi kättemaksu aktsiooniks ning naastes kella 8 paiku xxxx, aitas oma tegevusega kaasa grupiviisilisele vägivallaga raske avaliku korra rikkumisele, juhtides sõiduautot ning viies peksmise eesmärgil kohale Xxxxlt Xxxx valda Xxxx Xxxx juurde isikud, kelledest N.I ja R.I sisenesid hoonesse, kus hakkasid kahekesi peksma seal viibinud külalisi käte ja jalgadega ning N.I kasutas peksmisel ka kaasas olnud omavalmistatud kumminuia, põhjustades peksmisega kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi: J Ule (parema näopoole hematoom-verevalum, peapõrutus), T Oile (ninaluu murd, peapõrutus), R Aile (vasaku näopoole hematoom, peapõrutus), M Kle (torakaallülimurd), K Kile (peaaju põrutus, vasaku käe IV sõrme lõpplülimurd, parema õlavarre ja küünarvarre hematoomid), J Jile (pindmine suu haav, peapõrutus), R Tile (peapõrutus, vasaku õlavarre piirkonna hematoom), S Ple ja R Ple põhjustati füüsilist valu, samuti oma tegevusega häirisid teisi sünnipäevalisi, kes hirmununa põgenesid majast. Seega N.I, aidates teadlikult ja tahtlikult kaasa avaliku korra raske rikkumise toimepanemisele, toimetades kuriteo vahetud täideviijad kuriteo paigale, kus viimased rikkusid kaaskodanike rahu ja avalikku korda, isikute grupis ja tarvitasid vägivalda kannatanute suhtes, pani toime
III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Xxxx osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb N.I süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
4000 krooni.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.-23.03.2009 mõistetavast karistusest maha, s.o. 6 päevamäära ehk 300 krooni ja mõista lõplikuks karistuseks 3700 krooni.
alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi alates kohtuotsusele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul, igakuiselt vähemalt 308 krooni. Viru Ringkonnaprokuratuuri Xxxx osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb R.I süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
4000 krooni.
alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi alates kohtuotsusele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul, igakuiselt vähemalt 333 krooni. Viru Ringkonnaprokuratuuri Xxxx osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb J.B süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
1500 krooni. Viru Ringkonnaprokuratuuri Xxxx osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb N.I süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
1500 krooni. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määrade kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus N.I , R.I , J.B ja N.I käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatavad panid toime neile inkrimineeritavad kuriteod. 6 7
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate N.I ja R.I karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, süüdistatava J.B karistust kergendab süü tunnistamine, süüdistatava N.I käitumises
Süüdistatavate N.I, R.I, J.B ja N.I käitumises
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatavate N.I, R.I , J.B ja N.I puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagid KrMS § 310 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on kannatanu J U esitatud tsiviilhagi summas 5500 krooni, mis on lõhutud prillide maksumus. Kannatanu T O on esitanud tsiviilhagi summas 2700 krooni, mis on rikutud riiete maksumus. Tuvastatud on, et kannatanutele J Ule ja T Oile põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatavate N.I, R.I, J.B ja N.I käitumisega. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega on põhjendatud tsiviilhagide väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavatelt N.I-lt, R.I-lt, J.B-lt ja N.I-lt VÕS § 127, 130, 1043, 1045 lg 1 p 2 ja KrMS § 310 lg 1 alusel. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 22.oktoobril 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.