Toimik nr 1-09-19676 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.septembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-19676 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu tõlk Inga Kaljus Prokurör Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 16.09.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu R.U , isikukood: xxx, kannab karistust xxx. Kaitsja Vanemadvokaadi vanemabi Allan Valk RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta R.U talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Välja mõista R.U-lt kriminaalmenetluse kulud: 300 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. R.U tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1
(4)Viru Vangla esitas 28.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.U tunnistati viimati süüdi 30.11.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 07.11-09.11.2009, s.o. 3 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 30.03.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuud 23 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 28.12.2009 ja lõpp 17.06.
- R.U andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 11). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.06.
- Kinnipidamisasutusest R.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistus on kehtiv. Kinnipeetav Viru Vanglas sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vabanemisel asub elama oma korterisse aadressil xxx. Korteris on pooleli remont, kuid sobilik elektroonilise valve koduseadme paigaldamiseks. Kinnipeetav on lõpetatud
- klassi. Enne vangistust töötas ametlikult xxx OÜ-s katusepanijana. Tööandja iseloomustusest nähtub, et R.U töötas xxx alates
- aastast. Teda iseloomustatakse kui kompetentset ja kohusetundlikku töötajat. Kinnipeetava tutvusringkonnas on palju kriminaalse mõtte- ja riskeeriva eluviisiga isikuid. Kinnipeetaval on probleeme alkoholiga. Kinnipeetav tunnistab, et võib kergesti kaotada enesevalitsuse, eriti siis, kui alkoholi pruugib. Varasemalt on R.U rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik on kergesti mõjutatav. R.U on kriminaalkorras karistatud 4 korral. Reaalses vangistuses viibib esimest korda. R.U poolt toimepandud kuriteod on muutunud vägivaldsemaks ja ühiskonnaohtlikumaks. Positiivseks tuleb lugeda seda, et kinnipeetav on 26.05.2010.a. paigutatud Viru Vangla Avavanglaosakonda ning, et kinnipeetav hoiab positiivseid suhteid õe Pille R.U-ga. Viru Vangla toetab R.U enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuna kinnipeetav vajab järelevalvet ning elektrooniline valve annab selleks head võimalused. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et formaalselt on olemas kõik tingimused R.U vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega- kindel elukoht, perekonna toetus, potentsiaalne töökoht xxx. Ka kinnipeetava ema on valmis poega materiaalselt toetama. Korter, kuhu kinnipeetav soovib elama asuda, aadressil xxx on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuid takistavaks asjaoluks on R.U varasem kriminaalne minevik. Isik on kahel korral, olles kriminaalhoolduse all, toime pannud uue kuriteo. Olles määratud käitumiskontrollile, karistati R.U kehalise väärkohtlemise eest üldkasuliku tööga. Vaid 9 kuu pärast karistati R.U võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise eest. R.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Ennetähtaegseks vabastamiseks on kõik tingimused olemas. Kriminaalhooldaja ja vangla toetab isiku vabastamist. Prokuröri hinnangul ei ole isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Ta on kokku neljal korral kohtulikult karistatud, kahel korral on talle võimaldatud viibida vabaduses ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Mõlemal korral pani ta toime uusi kuritegusid. Kaks kuritegu on seotud vägivallga kasutamisega . Tõenäoline, et vabaduses viiobides võib ta uusi kuritegusid toime panna. 2
(4)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et R.U tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed- tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud II astme kuritegude eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab karistust võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise eest ning Viru Maakohtu 30.03.2009.a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa isikuvastase süüteo- kehalise väärkohtlemise eest. R.U on kahel korral, olles kriminaalhoolduse all, toime pannud uue kuriteo. Olles määratud käitumiskontrollile, karistati isikut kehalise väärkohtlemise eest üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile ning katseajal pani toime uue kuriteo, olles alkoholijoobes, kasutas vägivalda oma ametikohustusi täitva võimuesindaja suhtes. Seega, riik andis isikule väga tõsise signaali, et ta peaks hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Selline sõnum aga ei ole olnud süüdimõistetule piisavalt mõjuv. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-5) on näha, et R.U on 8 korral väärteokorras karistatud, nendest 7 korral Liiklusseaduse rikkumise eest ning 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused R.U puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 1 korral distsiplinaarkorras karistatud lühiajalise kokkusaamise keeluga. Karistus on kehtiv. 23.04.2010 määrati karistus keelatud eseme omamise eest. Tuleb tunnistada, et antud rikkumine ei ole niivõrd tõsine. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isik ei ole vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammides, temast olenemata põhjustel. Süüdimõistetul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 16.10.2016. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama talle endale kuuluvasse korterisse aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus alustatud remondiga. Kriminaaldooldusametniku teatel on elukoht kontrollitud ning sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava ema ja õde on valmis R.U toetama. Väidetavalt on kinnipeetaval vabanedes töökoht xxx poolt, kuid vastavasisulist garantiikirja esitatud ei ole. Samas alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded 68640 krooni võivad suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades R.U poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas (üks distsiplinaakaristus) näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma 3
(4)eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul lähedaste toetus, samuti kindel eluja töökoht ning laps, kuid see ei takistanud R.U uut kuritegu toime panemast. Karistusaja lõpuni on jäänud 9 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et elukoha olemasolu, lähedaste toetus ei kaalu üle isiku varasemat käitumist, käitumist kriminaalhoolduse all ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu R.U Viru Maakohtu 30.11.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 18.10.2009 №oremreferent Liivi Õun 4
(4)