KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-616 5 (10230 107305 ) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedv

§ 139

lg 3 p 1; 207 lg 1 järgi, 4) 19.06.1997.a.

§ 139

lg 2 p 2,3 järgi; 5) 25.05.1998.a.

§ 139

lg 2 p2,3 järgi; 6) 01.11.2001.a.

§ 1349lg 2 p 2,3 järgi; 7) 29.05.2002.a. Harju Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 2,3 järgi; 8) 22.01.2003.a.

§ 139lg 2 p 2,3 järgi; 9) 09.12.2009 Harju Maakohtu poolt Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 266 lg 1 järgi vangistusega 9 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud vangistust KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, karistus kustumata Lembit Nirgi ja Aivar Ennok Kaitsjad RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 ja mõista karistuseks 6 Tunnistada süüdi F.T KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi (kuus) ) kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 4 (neli) kuud vangistust . Vastavalt karS § 63 lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt F.T-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.05.2010.a. so 2 päeva, ärakandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust. Kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui F.T ei pane 2 (kahe) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata F.T-le kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on F.T kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumisest kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada F.T käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohaldada F.T keeldu. suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina Tunnistada süüdi A.E KarS § (kolm) ) kuud vangistust. elukohast lahkumise 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 3 Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt A.E-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.12.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 5 kuud ja 25 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Kohaldada A.E suhtes tõkendina kinnipidamisest 10.05.2010.a. vahistamist ja karistuse algust arvata alates Välja mõista A.E-lt ja F.T-lt riigituludesse sundraha 3262,50 krooni ja menetluskulud 1080 krooni. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. AS SEB Pank viitenumber 10220034800017 2800049777 . Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista F.T-lt ja A.E-lt solidaarselt 4000 krooni Sergei K (ik 37302050365) kasuks; 500 krooni Vassili Junkevitši (ik 35701030256) kasuks. Välja mõista F.T-lt 5000 krooni IPi (ik 37301064714) kasuks. Asitõend – õllepudel – tagastada A.E-le, teised asitõendid hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD F.T süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi selles, et tema, olles karistatud 02.03.2005 KarS § 199 lg 2 p 4- 25 lg 2 järgi, s.o olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 07.05.2010 a ajavahemikul kell 00:30 kuni kell 10:00 tungis üle aia Tallinnas XXXasuva eramaja hoovi, kust võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil IP’ile kuuluvat tulekindlat elektrikaablit vähemalt 200m väärtusega a' 25 krooni meeter kogumaksumusega 5000 krooni. Seega pani F.T toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse), mis on toime pandud sissetungimisega ja varem varguse toime pannud isiku poolt. Süüdistatav F.T tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 07.05.2010.a. Kristiine linnaosas märkas ühe eramaja hoovis oranži kaablit. Ta võttis kaabli ja sõitis ära. Järgmisel hommikul sulatas kaabli ära ning müüs 300 krooni eest /tl 57-59/; Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu I. P ütlustega selle kohta, et 07.05.2010.a. kella 00.30 paiku väljus ta oma kodust, et tööle sõita ning nägi jalgrattal sõitvat meesterahvast, kelle käitumine tundus talle kahtlane. Ta hakkas meest jälgima ning Koskla tänaval läks mehe juurde ning küsis, miks viimane sellisel kellaajal seal majade vahel sõidab. Ta küsis mehe käest ka dokumenti ning viimane näitas ID kaarti F.T nimele. Ta jõudis koju kella 02.00 paiku parkis auto suletud hoovi ning läks tuppa. Mõne aja pärast kuulis õues m kolksatust ja väljus. Ta ei näinud hoovi peal kedagi , kuid vaatas siis üle naabri aia ning märkas XXX tänavalt keeramas mooni tänavale sama meest, kelle nime ta oli üles kirjutanud. Ta riietus ning läks autoga meest jälitama, kuid enam teda ei näinud. Hommikul hoovi üle vaadates selgus, et öö jooksul oli varastatud 200 m tulekindlat oranži värvi elektrikaablit väärtusega 5000 krooni. Ta ei näinud seda hetke, kui mees tema aias oli, kuid keegi teine seda ka teha ei saanud /tl 76-79/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et F.T sikuna, keda on varem karistatud võõra vara salajase varguste eest, tungides piirdega alale, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega F.T tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. F.T süüdistatakse KarS § 266 lg 2 p 3 järgi selles, et tema 10.05.2010 kella 04.10 paiku koos A.E-ga ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt tungis Tallinnas XXXasuvale aiaga piiratud GÜ XXX kuuluvale territooriumile ja lõhkus SK kuuluva garaažiboksi ukse nr 3, tekitades talle varalise kahju 4000 krooni, lõhkus VJ kuuluva garaažiboksi ukse nr 27, tekitades talle varalise kahju 500 krooni ning püüdis lõhkuda V.J kuuluva garaažiboksi ukse nr
6. Seega F.T tungis isikute grupis ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt võõrale piirdega alale, s.o pani toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.E süüdistatakse KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi selles, et tema, olles isikuks, keda karistati 17.12.2009 KarS § 266 lg 1 järgi, s.o olles varem toime pannud ebaseadusliku sissetungimise, 10.05.2010 kella 04.10 paiku koos F.T 'iga ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt tungis Tallinnas XXXasuvale aiaga piiratud GÜ XXX kuuluvale territooriumile ja lõhkus SK’le kuuluva garaažiboksi ukse nr 3, tekitades talle varalise kahju 4000 krooni, lõhkus V J ’le kuuluva garaažiboksi ukse nr 27, tekitades talle varalise kahju 500 krooni ning püüdis lõhkuda V.J kuuluva garaažiboksi ukse nr
7. Seega A.E tungis vähemalt teist korda ja isikute grupis ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt võõrale piirdega alale, s.o pani toime KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav F.T tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 10.05.2010.a. kella 02.00 ajal läks ta koos A.E-ga XXX asuvate garaažide juurde. Nad ronisid garaažide katusele ja hüppasid sealt garaažide juurde Nad istusid ühe garaaži seina juures, A.E läks eemale. Tema uksi ei lõhkunud ja ei näinud, et A.E oleks seda teinud. Mingil hetkel otsustas ta minna vaatama, mida A.E teeb. Nad liikusid värava poole, kui politsei nad kinni pidas /tl 57-59/. Kohtuistungil F.T tunnistab tsiviilhagisid. Süüdistatav A.E tunnistab end esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning seletab, et 10.05.2010.a. sisenesid nad koos F.T-ga värava ja aia vahele jääva ava kaudu XXXterritooriumile. Ta püüdis avada mitme garaaži ust, kuid tema arvates uksed ei purunenud. Politsei pidas nad kinni /tl 31-33/. Kohtuistungil A.E tunnistab tsiviilhagisid. Süüdistatavate süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale nende isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - kannatanu S. K ütlustega selle kohta, et 10.05.2010.a. teatati sissetungimise katsest tema garaažiboksi Mäealuse
8. Kontrollimisel selgus, et tema garaažiboksi ukse sisse oli löödud klots ning rikutud garaažiboksi uks. Tekitatud kahju summas 4000 krooni /tl 2-6/; - kannatanu V. J ütlustega selle kohta, et 10.05.2010.a. teatati politseist sissetungimisest XXX garaažide territooriumile. Kontrollimisel selgus, et tema garaažiboksi nr 27 uks on lühutud. Temale tekitati kahju summas 500 krooni. Boksi nr 30 ukse sisse oli pistetud muukraud. Kokku oli püütud lõhkuda nelja garaažiboksi ust /tl 7-12/; kannatanu V. J ütlustega selle kohta, et temale kuulub XXXasuv garaažiboks nr
9. 10.05.2010.a. hommikul läks ta oma garaaži, kuna eelnevalt oli mõned boksid lõhutud. Ta avastas, et tema uksel tolkneb muukraud. Lukud olid korras, materiaalset kahju ei tekitatud /tl 13-17/; - sündmuskoha vaatlusprotokolliga /tl 18-26/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et F.T ja A.E isikute grupis tungisid ebaseaduslikult võõrale piirdega alale, tegutsedes otsuse tahtlusega. A.E tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi, kuna ta on varem karistatud KarS § 266 lg 1 järgi. Süüdistusakti kohaselt on F.T-le esitatud selles episoodis süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3 järgi. Kuna F.T on varem 07.05.2010.a. toime pannud KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis on tema tegevus kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi. KrMS § 268 lg 1 kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 ei ole sätestatud teisiti. Prokurör ei ole kasutanud lõikes 2 sisalduvat võimalust muuta või täiendada esitatud süüdistust. KrMS § 268 lg 8 kohaselt võib kohus kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda. Kuna kohtul ei ole seadusest tulenevalt õigust muuta kuriteo kvalifikatsiooni, raskendades isiku olukorda, siis tuleb F.T tegevus selles episoodis kvalifitseerida KarS § 266 lg 2 p 3 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.E ja F.T karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavad ei tööta, nad on varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Väärteokorras süüdistatavatele määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata ning ei ole neid mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma, mistõttu neid ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. A.E kohtu poolt 9 korral karistatud ning seda nii tingimusliku kui reaalse vangistusega. Inkrimineeritava kuriteo on ta toime pannud katseajal. Seega on A.E kohtu poolt karistusest vabastamises ja katseaja määramises väljendunud usaldust kuritarvitanud ning on ilmne, et kriminaalhooldus tema suhtes karistuse eesmärke ei täida. KarS 69 kohaselt on aga lisaks üldkasuliku töö tegemise kohustusele süüdimõistetul kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Nii nagu vangistusest tingimisi vabastamise puhul, tuleb hinnata, kas süüdimõistetu senine käitumine võimaldab eeldada usaldust tema suhtes, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane ning et üldkasulik töö saab edukalt sooritatud. Kohus leiab, et A.E senise käitumise põhjal seda eeldada ei saa, seda enam, et tegemist on isikuga, kes on karistatud NPAS § 15-1 järgi. F.T on varem kriminaalkorras kaks korda karistatud. Kohus leiab, et tema suhtes on võimalik kohaldada karS § 74 sätteid. I. Ppoolt on seoses varguse esitatud tsiviilhagi summas 5000 krooni. Seoses uste lõhkumisega on S. K poolt on esitatud tsiviilhagi summas 4000 krooni ja V. J poolt 500 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Süüdistatavad kohtuistungil tunnistavad hagi. Tsiviilhagid on tõendatud ka kannatanute ütlustega ning kuuluvad rahuldamisele. Vastavalt KrMS § 179 ja 180 kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha ja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et A.E-lt kuulub väljamõistmisele kaitsjatasu osaliselt, jättes riigi kanda kaitsja sõidukulud riigi õigusabi kohta jõudmiseks. Eha Popova Kohtunik