lg 2 p 4, 7, 8; 215 lg 2 p 1, 3 järgi, Z.L-i süüdistuses
lg 2 p 4, 7; 215 lg 2 p 1, järgi, V.K süüdistuses
lg 2 p 4, 7 järgi, F.L-i süüdistuses
lg 2 p 7 järgi ja B.V süüdistuses
lg 2 p 7 järgi lühimenetluses Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatav Elar Tuule Elukoht: XXXXX XX, asukoht Tartu vangla, isikukood: 38809262712 Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 22.09.2004.a. Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 7 järgi vangistusega 5 kuud tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga; 2) 22.11.2004.a. Põlva Maakohtu otsusega
lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4, 7, § 200 lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva, millele
1 ja § 65 lg. 1 alusel liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistus, liitkaristus 3 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga; 3) 20.12.2004.a. Põlva Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 4 kuud, millele
2 alusel liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistus, liitkaristus 3 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust tingimisi 2 aasta 3 kuu pikkuse katseajaga; 1 väärteomenetluse korras karistatud 4 korral; Kohaldatud tõkend: vahistamine 30.09.2005.a., kinni peetud 28.09.2005.a. Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur Süüdistatav Z.L vahistamismäärusega Elukoht: XXXXXXX X-X, Tartumaa, asukoht Tartu vangla, isikukood: XXX, Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 17.04.2000.a. Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga; 2) 30.03.2001.a. Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 4 kuud; 3) 02.05.2003.a. Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga; 4) 01.07.2004.a. Tartu Maakohtu otsusega
Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; väärteomenetluse korras karistatud 2 korral; Kohaldatud tõkend: vahistamine vahistamismäärusega 30.11.2005.a. Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Süüdistatav V.K Elukoht: XXXXX X, Tartu, isikukood: XXX, Vasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1- korral: 29.08.2003.a. Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 – § 15 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga ning lisakaristusega KrK § 27 lg 6 järgi; väärteomenetluse korras karistatud 2 korral; Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Kello Süüdistatav F.L Elukoht: XXXX XX-X, Tartu, isikukood: XXX, 2 Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluse korras karistatud 1 korral; Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Kello Süüdistatav B.V Elukoht: XXXX XX-X, Tartu, isikukood: XXX, Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluse korras karistatud 1 korral; Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 238 lg. 1 p. 3, § 306, § 309 lg. 3 ja § 313 lg. 1 Süüdi tunnistada Elar Tuule
2 p. 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Elar Tuule
2 p. 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Elar Tuule liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg. 2 alusel vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ning mõista Elar Tuule karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
otsusega mõistetud liitkaristuse 3 (kolme) aasta 4 (nelja) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva võrra ning mõista Elar Tuule kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.
1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg 4 (neli) päeva kahtlustatavana kinnipidamist 16.-17.06.2005.a. ja 06.-07.07.2005.a. ning mõista Elar Tuule kandmisele jäävaks karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. Elar Tuule karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates 28.09.2005.a. Süüdi tunnistada Z.L
2 p. 4, 7 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Z.L
2 p. 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Z.L-i liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg. 2 alusel vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ning mõista Z.L-i karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 3
otsusega mõistetud karistuse 6 (kuue) kuu võrra ning mõista Z.L-i kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust.
1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg 1 (üks) päev kahtlustatavana kinnipidamist 31.01.2005.a. ning mõista Z.L-i kandmisele jäävaks karistuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Z.L-i karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates 30.05.2005.a. Süüdi tunnistada V.K
MS § 238 lg. 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõista V.K karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.
1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg 2 (kaks) päeva kahtlustatavana kinnipidamist 04.-05.09.2005.a. ning mõista V.K kandmisele jäävaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Süüdi tunnistada F.L
MS § 238 lg. 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõista F.L-i karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg 2 (kaks) päeva kahtlustatavana kinnipidamist 27.-28.01.2005.a. ning mõista F.L-i kandmisele jäävaks karistuseks 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada B.V
MS § 238 lg. 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõista B.V karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg 2 (kaks) päeva kahtlustatavana kinnipidamist 27.-28.01.2005.a. ning mõista B.V kandmisele jäävaks karistuseks 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui V.K ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ning F.L ja B.V ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja igaüks täidab käitumiskontrolli ajaks pandud
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Elar Tuule ja Z.L-i tõkendid – vahistamine – jätta muutmata. 4 V.K, F.L-i ja B.V tõkendid – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg. 3 p. 2 alusel jätta omanike valdusse asitõendiks tunnistatud esemed ja vabastada need asitõendi staatusest järgmiselt: J.L. sõiduauto VAZ 2101 registreerimismärgiga XXX XXX ; T.K. televiisor Philips koos juhtpuldi ja dokumentidega ja makk-raadio koos dokumentidega; M.P. punast värvi kartauto Honda 200; O.K. sõiduauto Volvo 340 registreerimismärgiga XXX XXX , jalgpump, survemõõtja (manomeeter), veljevõti, 2 meislit; E.O. nõukogude päritolu naistejalgratas. Vabastada sõiduauto VAZ 2101 registreerimismärgiga XXX XXX omanik J.L. sõiduauto vastutava hoidmise kohustusest. Jätta seadusliku valdaja M.M. valdusse asitõendiks tunnistatud sõiduauto Opel Ascona registreerimismärgiga XXX XXX ja vabastada sõiduauto asitõendi staatusest. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Elar Tuulelt, temal vahendite puudumisel E.T. või R.T. ja Z.L-ilt solidaarselt 300 (kolmsada) krooni P.L. ’i kasuks, 700 (seitsesada) krooni S.N. ’i kasuks, 9000 (üheksa tuhat) krooni A.R. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista Elar Tuulelt, temal vahendite puudumisel E.T. või R.T. ja V.K-lt solidaarselt 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) krooni M.P. ’a kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista Elar Tuulelt, temal vahendite puudumisel E.T. või R.T., F.L-ilt ja B.V-lt solidaarselt 1000 (üks tuhat) krooni J.L. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista Elar Tuulelt, temal vahendite puudumisel E.T. või R.T. 1890 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend) krooni A.R. ’i kasuks, 8570 (kaheksa tuhat viissada seitsekümmend) krooni O.K. ’i kasuks, 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni AS-i Puiduäri kasuks, 875 (kaheksasada seitsekümmend viis) krooni A.J. ’i kasuks, 1241 (üks tuhat kakssada nelikümmend üks) krooni AS-i Giga kasuks, 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) krooni A.T. ’i kasuks, 6000 (kuus tuhat) krooni T.B. ’i kasuks, 3580 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend) krooni P.B. ’i kasuks, 1190 (üks tuhat ükssada üheksakümmend) krooni M.M. ’i kasuks, 40 (nelikümmend) krooni T.K. ’i kasuks, 20 900 (kakskümmend tuhat üheksasada) krooni A.K. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista Elar Tuulelt, temal vahendite puudumisel E.T. 33 384 (kolmkümmend kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend neli) krooni ja 85 senti riigtuludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Välja mõista Z.L-ilt 19 663 (üheksateist tuhat kuussada kuuskümmend kolm) krooni ja 10 senti; V.K-lt 8192 (kaheksa tuhat ükssada üheksakümmend kaks) krooni ja 50 senti; F.L-ilt 9042 (üheksa tuhat nelikümmend kaks) krooni ja 10 senti ning B.V-lt 10 528 (kümme tuhat viissada kakskümmend kaheksa) krooni ja 90 senti riigtuludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. 5 Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamisel tehakse kohtuotsus tervikuna teatavaks ja menetlusosalised saavad sellega tutvuda 21.06.2006.a. Tartu Maakohtu kantseleis Tartus, Kalevi 1. Süüdistuse formulatsioon. Elar Tuulet süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse - grupis koos Z.L-iga ajavahemikul 08.11.2004.a. kella 17.00 kuni 09.11.2004.a. kella 06.00 püüdis kasutada omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita Tartu linnas Jaama 77 maja ees seisnud P.L. i kasutuses olevat, kuid T.L. kuuluvat sõiduautot VAZ 21011 registreerimisnumbriga XXX XXX , väärtusega 6000.- krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel, sest auto ei käivitunud; - grupis koos Z.L-iga ajavahemikul 09.11.2004.a. kella 01.00 kuni 09.11.2004.a. kella 07.30 kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita Tartu linnas Uus 20 maja ette pargitud S.N. kuuluvat sõiduautot VAZ 21033 registreerimisnumbriga XXX XXX, väärtusega 10 000.- krooni; - ajavahemikul 18.08.2005.a. kuni 20.08.2005.a. kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita Tartu linnas XXX maja ette pargitud P.B. ile kuuluvat sõiduautot VAZ 2105 registreerimisnumbriga XXX XXX, väärtusega 5000.- krooni, millega sõitis Tartu linnas Jaama tänavast Sõpruse puiestee suunas, kuhu jättis hiljem sõiduauto maha; - 25.09.2005.a. ajavahemikul kella 01.00 kuni kella 08.00 kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita Tartu linnas Uus 65 maja ette pargitud Voldemar Hermanile kuuluvat, kuid M.M. i kasutuses olnud sõiduautot Opel Ascona registreerimisnumbriga XXX XXX, väärtusega 8000.- krooni, millega sõitis Tartumaale XXX valda, kus jättis auto maha. Sellega pani Elar Tuule toime
võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise ning grupi poolt. Elar Tuulet süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse - grupis koos F.L-iga ja B.V-ga ajavahemikul 11.06.2003.a. kuni 13.06.2003.a. võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil Tartus Uus 63A maja hoovist J.L. kasutuses oleva sõiduauto VAZ 2101 registreerimisnumbriga XXX XXX väärtusega 1500.- krooni; - 06.06.2004.a. ajavahemikul kella 10.45 kuni 14.15 tungis ukseluku lõhkumise teel sisse Tartumaal XXX vallas XXX külas T.K. kuuluvasse XXX tallu kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil T.K. kuuluvad teleri Philips väärtusega 6000.- krooni, makk-raadio Samsung väärtusega 460.- krooni ja 6 pakki sigarette väärtusega 40.- krooni; - 15.03.2005.a. ajavahemikul kella 10.00 kuni 16.00 juhipoolse ukse kolmnurkklaasi lõhkumise teel võttis Tartu linnas XXX maja taha pargitud, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A.T. ile kuuluvast sõiduautost ZAZ 968A registreerimisnumbriga XXX XXX 55Ah aku, väärtusega 525.krooni, käsi õhkpumba väärtusega 69.- krooni, 2 pudelit 1 l pidurivedelikku väärtusega a´ 50.-krooni, koguväärtusega 100.- krooni ja 1 pudeli aknapesuvedelikku väärtusega 35.- krooni; - ajavahemikul 29.03.2005.a. kuni 05.04.2005.a. grupis koos Z.L-iga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Jaama 48 hoovi pargitud A.R. kuuluva mootorratta KMZ K750 registreerimisnumbriga XXX XXX, väärtusega 9000.- krooni; 6 - 30.05.2005.a. ajavahemikul kella 10.00 kuni 10.30 tungis juhiukse avamise teel Tartu linnas Uus ja Pärna tänava lähedal asuva OÜ Van Lisa kaupluse juurde pargitud AS-le Giga kuuluvasse A.J. i kasutuses olnud veoautosse Scania registreerimisnumbriga XXX XXX , kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A.J. ile kuuluvad esemed: rahakoti väärtusega 200.- krooni, 195.krooni sularaha erinevates kupüürides, juhiloa, ID- kaardi, Hansapanga deebetkaardi, Põlva Tarbijate Ühistu säästukaardi väärtusega 50.- krooni, Favora kliendikaardi väärtusega 50.- krooni, Tiit Leppale kuuluva sõiduauto registreerimistunnistuse B osa, väärtust mitteomavad liikluskindlustuspoliisi, Hansaneti koodikaardi ja lihtvolikirja ning AS-le Giga kuuluva mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega 1241.- krooni; - ajavahemikul 30.05.2005.a. kella 22.00 kuni 31.05.2005.a. kella 09.00 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Pikk 84 maja esisest parklast O.K. ile kuuluva sõiduauto Volvo 340 registreerimisnumbriga XXX XXX väärtusega 6000.- krooni ning varastas autost rooliluku väärtusega 175.- krooni, tulekustuti väärtusega 250.- krooni, esmaabikarbi väärtusega 150.krooni, käsipumba väärtusega 100.- krooni, jalgpumba väärtusega 99.- krooni, survemõõtja väärtusega 50.- krooni, mehhaanilise tungraua väärtusega 150.- krooni, veljevõtme väärtusega 60.-krooni, kandelambi väärtusega 50.- krooni, küünlavõtme väärtusega 200.- krooni, mutrivõtmete komplekti väärtusega 150.- krooni, 2 meislit a` 40.- krooni koguväärtusega 80.- krooni, kruvikeeraja väärtusega 50.- krooni, klaasilõikaja teemantteraga väärtusega 20.- krooni, 4 helikassetti Eesti muusikaga a` 60.krooni, koguväärtusega 240.- krooni, voltmeetri väärtusega 70.- krooni, 3 Vasara uksevõtit a` 15.krooni, koguväärtusega 45.- krooni, 2 pudelit autošampooni a`30.- krooni, koguväärtusega 60.-krooni, tagavararatta väärtusega 300.- krooni, Volvo tungraua väärtusega 100.- krooni, kontaktiviili väärtusega 20.- krooni, optilised päikeseprillid väärtusega 150.- krooni, 10 liitrilise bensiinikanistri väärtusega 100.- krooni, rehvi vulkaniseerimisseadme väärtusega 50.- krooni, 2 rehvide demonteerimislabidat a` 30.- krooni, koguväärtusega 60.- krooni, sõrgkangi väärtusega 65.- krooni, oksasae väärtusega 150.krooni, oksanoa väärtusega 60.- krooni; -ajavahemikul 21.06.2005.a. kella 15.00 kuni 23.06.2005.a. kella 17.00 rooliluku lõhkumise teel Tartu linnas Hyper Rimi kaupluse eest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le Puiduäri kuuluva A.K. kasutuses olnud rolleri Benelli 491 ST SIN, väärtusega 20 000.-krooni; - 24.06.2005.a. kella 01.00 paiku Põlva maakonnas XXX vallas XXX külas E.T. majapidamises võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A.R. i dressipluusi taskust mobiiltelefoni Siemens C65 väärtusega 1890.- krooni; -ajavahemikul 01.08.2005.a. kella 22.00 kuni 02.08.2005.a. kella 11.30 juhipoolse ukseluku lõhkumise teel võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Turu 11 maja ette pargitud G.Z. kuuluva, kuid T.B. i kasutuses olnud sõiduauto VAZ 21063 registreerimisnumbriga XXX XXX , väärtusega 6000.- krooni; - ajavahemikul 08.08.2005.a. kella 02.00 kuni kella 03.30 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Jaama 181 maja ette pargitud A.K. ule kuuluva rolleri KEEWAY, raaminumbriga TSYTABMB15B001291, väärtusega 20 900.- krooni; - grupis koos V.K-ga ajavahemikul 15.08.2005.a. kella 23.30 kuni 16.08.2005 kella 08.00 Tartus XXX maja tagant autohaagise pealt võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M.P. ale kuuluvad kaks sportkarti: kardi Yamaha väärtusega 20 000.- krooni ja kardi Honda 200 väärtusega 15 000.- krooni; - 21.09.2005.a. kella 11.00 paiku Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX talus, suletud, kuid lukustamata välisukse avamise teel tungis sisse E.O. elukohta kavatsusega ebaseaduslikult omastada esemeid, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata kannatanu sekkumise tõttu; 7 - 25.09.2005.a. kella 07.30 paiku Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX talus, suletud, kuid lukustamata välisukse avamise teel tungis sisse E.O. elukohta ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil E.O. kuuluva vene päritolu jalgratta väärtusega 800.- krooni. Sellega pani Elar Tuule toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega. Z.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse - grupis koos Elar Tuulega ajavahemikul 08.11.2004.a. kella 17.00 kuni 09.11.2004.a. kella 06.00 püüdis kasutada omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita Tartu linnas Jaama 77 maja ees seisnud P.L. i kasutuses olevat, kuid T.L. kuuluvat sõiduautot VAZ 21011 registreerimisnumbriga XXX XXX, väärtusega 6000.- krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel, sest auto ei käivitunud; - grupis koos Elar Tuulega ajavahemikul 09.11.2004.a. kella 01.00 kuni 09.11.2004.a. kella 07.30 kasutas omavoliliselt ajutiselt omastamise eesmärgita Tartu linnas Uus 20 maja ette pargitud S. N. kuuluvat sõiduautot VAZ 21033 registreerimisnumbriga XXX XXX, väärtusega 10 000.- krooni. Sellega pani Z.L toime
võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise ning grupi poolt. Z.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ajavahemikul 29.03.2005.a. kuni 05.04.2005.a. grupis koos Elar Tuulega võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas Jaama 48 hoovi pargitud A.R. kuuluva mootorratta KMZ K750 registreerimisnumbriga XXX XXX, väärtusega 9000.- krooni. Sellega pani Z.L toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt. V.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse grupis koos Elar Tuulega ajavahemikul 15.08.2005.a. kella 23.30 kuni 16.08.2005.a. kella 08.00 Tartus XXX maja tagant autohaagise pealt võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M.P. ale kuuluvad kaks sportkarti: kardi Yamaha väärtusega 20 000.- krooni ja kardi Honda 200 väärtusega 15 000.krooni. Sellega pani V.K toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt. F.L-i süüdistatakse selles, et tema grupis koos Elar Tuule ja B.V-ga ajavahemikul 11.06.2003.a. kuni 13.06.2003.a. võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil Tartus Uus 63A maja hoovist J.L. kasutuses oleva sõiduauto VAZ 2101 registreerimisnumbriga XXX XXX väärtusega 1500.- krooni. 8 Sellega pani F.L toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt. B.V süüdistatakse selles, et tema grupis koos Elar Tuule ja F.L-iga ajavahemikul 11.06.2003.a. kuni 13.06.2003.a. võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil Tartus Uus 63A maja hoovist J.L. kasutuses oleva sõiduauto VAZ 2101 registreerimisnumbriga XXX XXX väärtusega 1500.- krooni. Sellega pani B.V toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja järeldused. Kohtuistungil kinnitasid kõik süüdistatavad, et süüdistuse sisu on neile arusaadav. Elar Tuule tunnistas ennast süüdi kõigis kuriteoepisoodides. Ta kahetseb oma tegusid ja kohtuistungil küsitlemist ei soovi. Z.L ei tunnista ennast süüdi üheski kuriteoepisoodis. Ta soovis kohtuistungil küsitlemist. V.K ei tunnistanud ennast süüdi. Ta väidab, et teda koheldi ebaõiglaselt. Ta pidi süü enda peale võtma. Teda hoiti arestimajas ja öeldi, et enne välja ei saa kui tunnistab süüd. Kuigi V.K kahtles, kas soovib ütlusi anda, jäi ta kohtuistungil selle juurde, et teda ei küsitletaks. F.L ja B.V tunnistasid mõlemad ennast süüdi. Nad ei soovinud kohtuistungil küsitlemist. Lühimenetluses asja arutamisega olid kõik süüdistatavad nõus. Elar Tuule ja Z.L-i süüdistused asja omavolilises kasutamises. Elar Tuule on kahtlustatavana 28.09.2005.a. andnud ütlusi (I kd tl 211-214) selle kohta, et tema koos Z.L-iga tahtsid varastada Tartus Jaama 77 ees seisnud VAZ 21011, registreerimisnumbriga XXX XXX . Mõte autot varastada tuli Sergeil, Elar tahtis ainult autoga sõita. Sergei üritas autot juhtmetest käivitada, kuid auto ei käivitunud. Nad jätsid auto sinna maha. Ta ei tea, mis plaanid Sergeil autoga olid. Tema ise tahtis ainult sõita. Seejärel leidsid nad Tartus, Uus t. 20 maja ette pargitud sõiduauto VAZ 21033, registreerimisnumbriga XXX XXX . Elar Tuule ei mäleta, kuidas nad mõlemasse autosse sisse said. Tihtipeale Vene päritolu autodesse saab sisse ukseluku lõhkumisega, taskunoa või millegi muu terava esemega katki keerates. Viimase auto said nad käima ja sõitsid sellega natuke. Auto jäi seisma Uus t. 10 maja juures ja nad läksid auto juurest ära. Ta sai Sergei jutust aru, et ta tahtis auto juppideks teha ja hiljem need maha müüa. Kummastki autost nad midagi ei varastanud. Kahtlustatavana ülekuulamisel 17.02.2006.a. Elar Tuule ütlusi anda ei soovinud, sest on varem need andnud. Ta kahetseb siiralt oma tegusid. (I kd, tl 257, 259). Z.L on kahtlustatavana ülekuulamisel 19.10.2005.a. öelnud, et tema ennast talle esitatud kahtlustuses süüdi ei tunnista. Tal ei ole midagi öelda, sest ta ei ole nende sündmustega seotud. Ta pole Elariga koos neid tegusid toime pannud. Ta soovis vastastamist Elari Tuulega (I kd tl 225-227). Kahtlustatavana ülekuulamisel 21.02.2006.a. jäi Z.L enda juurde ja väitis, et ei ole toime pannud tegusid, milles teda kahtlustatakse (I kd, tl 262-263). Kohtuistungil andis Z.L ütlusi selle kohta, et ta tunneb Elarit ja tema kaudu kõiki teisi kaassüüdistatavaid. Nad on lapsepõlvesõbrad, said tuttavaks linnas. Z.L eitab 08.11.2004.a. Jaama tn 77 eest sõiduautot VAZ 21011 võtmise katset, samal ajal mõnevõrra hiljem Uus 20 maja eest VAZ 21033 võtmist. Kus Z.L eelnimetatud kuupäevadel oli, seda ta täpselt ei tea, võis olla maal, Sojamaal Tartu maakonnas, Tartust 15 km. Z.L ei tea vastata, miks Elar Tuule räägib 9 kuritegudest koos temaga. Elar Tuule ajas kunagi Ziguli ka tema kaela. Tuli välja, et Z.L ei ole teinud. Elar Tuule rääkis Zigulist ja mingist peksmisest Emajõe ääres. Z.L arvab, et Tuule tahtis lihtsalt välja saada. Ta võeti vahi alla 48 tunniks ja tahtis politseist pääseda. Z.L arvab, et Elar Tuule ei olegi seal autodes käinud. Z.L väidab, et teab Elarit hästi. Kuna tema ei ole Elariga sinna läinud, ei usu ta, et Elar üksi läheks sinna sisse. Autost ei leitud näpujälgi, ei ole tunnistajaid. Ei ole tõendeid, et nad oleksid seal käinud. Politsei hirmutas teda. See ei ole esimene kord, kui mingi süü endale võetakse. Politseinikud on sellised, kasutavad vägivalda. Selle oranži Ziguliga oli kord selline asi, et kui Z.L küsitleti, siis teda ähvardati. Kui ta ütles, et uurige põhjalikult asja, siis see asi võeti temalt maha. Z.L väidab, et selles kriminaalmenetluses ei ole hirmutamist olnud. Naine on uurija. Ei usu, et tema meesterahvast hirmutama hakkaks. Ta arvab, et Elar kardab vangi kukkumist. Ta on esimest korda vanglas. Kui Z.L 2000.a. märtsis KrK § 139 järgi esimest korda kinni kukkus, sai aru, et see ei ole õige koht. Pärast vabadusse saamist pani ta toime uusi kuritegusid, vargusi. Ta ei mäleta, miks varastas, kuid väidab, et kindlasti mitte midagi suurt. Elar Tuule väitis kohtuistungil, et tunneb Z.L hästi. Egerti ja Lauri kaudu said nad tuttavaks, tutvus kestab siiani. Vihavaenu ei ole tema vastu. Ta ei rääkinud eeluurimisel Z.L-i kohta tõtt. Elar Tuule väitel oli tal hirm, seetõttu andis kohtueelsel uurimisel sellised ütlusi, nagu protokollitud. Politsei lubas jõuludeks koju. Vahi alla võeti teda 30.09.2005.a. Ütluste andmise aega ta ei mäleta. Ta tahtis jõuludeks koju saada, selles seisnes hirm. Elari Tuule väidab tema poolt prokuratuuri saadetud kirjade kohta algul, et üks on tema kirjutatud, hiljem ütleb, et mõlemad kirjad prokuratuuri on tema kirjutatud. Ta ei mäleta, et oleks need mõlemad ära saatnud. Elar Tuule ja Z.L-i vastastamise protokolli 08.12.2005.a. andmetel (I kd tl 241-242) nimetatavad mõlemad kahtlustatavad teineteist tuttavateks. Elar Tuule on vastastamisel öelnud, et tema üritas varastada koos Z.L-iga sõiduautot VAZ 21011 Jaama 77 maja eest. Auto ei läinud käima. Ta ei tea, kelle idee oli see auto varastada. Küsimusele, kas ta koos Z.L-iga 2004.a. novembri algul varastas Tartus Uus t. 20 maja ette pargitud sõiduauto VAZ 21033 registreerimisnumbriga XXX XXX , vastas Elar Tuule jah. Sergei üritas seda autot juhtmetest käivitada. Auto läks käima ja nad said sellega kuni 200 meetrit sõita ja siis jäi auto seisma. Ta ei tea, mida Sergei tahtis nende autodega teha, kuid tema oleks esimese endale sõitmiseks jätnud ja arvab, et ka teisega oleks nad lihtsalt ringi sõitnud. Z.L rääkis vastastamisel, et tema ei ole Elar Tuulega ühtegi autot varastanud ega pole temaga koos ühegi autoga sõitnud. Seejärel ütles Z.L, et on koos Elar Tuulega ühe Moskvitši varastanud ning on selle eest ka karistust kandnud. Peale seda pole ühtegi vargust koos toime pannud. Kannatanu P.L. i 09.11.2004.a. tunnistajana antud ütluste järgi (I kd tl 58-61) parkis ta 08.11.2004.a. kella 17 paiku punast värvi sõiduauto VAZ 21011, registrimärgiga XXX XXX Tartus, Jaama 77 maja ette parklasse. 09.11.2004.a. kella 6 paiku aknast vaadates avastas, et sõiduk on kadunud. Ta teatas juhtunust koheselt politsei korrapidajale. Sõiduki avastas ta mõne aja pärast Jaama 77 maja esimese trepikoja poolse otsa juurest. Sõiduki juhiukse lukk oli lõhutud, uks jäetud lukustamata, suletud asendisse. Kannatanu lülitas eelmisel õhtul sõiduki vooluringi välja ja see võis olla mittekäivitumise põhjuseks. Sõidukist midagi kadunud ei olnud. Sõiduki väärtuseks hindas kannatanu 6000 krooni. Luku lõhkumise kahju on 300 krooni. Kannatanu S.N. i 09.11.2004.a. tunnistajana antud ütluste järgi (I kd tl 67, 72) 09.11.2004.a. kella ühe paiku oli sõiduauto VAZ 21033 registreerimismärgiga XXX XXX Tartus, Uus 20 maja ees. Kõik oli korras. Kella 07.30 paiku hakkas kannatanu tööle minema ja avastas, et tema sõiduauto on varastatud. Tütar teatas juhtunust politseile. Politsei juhatusel otsis kannatanu autot lähedusest ja leidis selle Uus 10 maja nurga pealt. Auto uksed olid lukustamata, kuid kinnises asendis. Roolisamba kate oli ära 10 tõmmatud ja põrandale visatud. Sõiduki väärtuseks hindab kannatanu 10 000 krooni. Kuriteoga tekitatud kahjuks hindab kannatanu 700 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokolli 09.11.2004.a. (I kd tl 64) andmetel oli sõiduk VAZ 21033 registreerimismärgiga XXX XXX pargitud Tartus, Uus 10 maja küljele. Sõiduki salongis roolisamba juures on näha kimp juhtmeid. Sündmuskohalt võeti kaasa juhi esiistme ees põrandal maas olnud roolisamba plastmassist kate. Sõiduki mootoriruumi kaanel olnud sõrmejälje fragmendid võeti sündmuskoha jälje kaardile. Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis 17.01.2005.a. antud eksperdi arvamuse (I kd, tl 76) järgi saadi roolikarbi tükilt osaline DNA profiil, mis on pärit peamiselt ühelt meessoost isikult ja sisaldab kahes DNA piirkonnas alleele ka kelleltki teiselt isikult. Sõrmejäljeekspertiisi aktis 21.07.2005.a. antud eksperdi arvamuse (I kd, tl 80-81) järgi sõiduauto VAZ 21033 registreerimismärgiga XXX XXX vaatlusel leitud viiele tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest on identifitseerimiskõlblikud kolm sõrmejäljefragmenti ja üks peopesajälje fragment. Identifitseerimiskõlblikud fragmendid on jätnud K.K.. Tunnistaja K.K. ütluste (I kd tl 83-84) järgi ei tunne ta Elar Tuule ja Z.L-i nimelisi isikuid. Äratundmiseks esitamise protokollide andmetel on K.K. esitatud äratundmiseks teiste isikute kõrval Elar Tuule ja Z.L teine- teisest eraldi. K.K. ei tundnud kumbagi isikut ära (I kd, tl 85-90). Kohus hinnanud tõendeid nende kogumis, on jõudnud veendumusele, et asja omavolilise kasutamise tõendamiseseme asjaolud on olemas mõlema süüdistatava suhtes. Ajavahemikul 08.11.2004 kell 17-st kuni 09.11.2004 kella 06-ni oli sisse murtud Tartu linnas, Jaama 77 maja ees seisnud sõiduautosse VAZ 21011, registrimärgiga XXX XXX . Autot kasutas seaduslikul alusel, volikirjaga P.L. . 09.11.2004.a. ajavahemikul 01-st kuni 07.30-ni oli sisse murtud Uus 20 maja ees seisnud sõiduautosse VAZ 21033 registreerimismärgiga XXX XXX . Sõiduauto oli S.N. i seaduslikus omandis. Kuritegude toimepanemise aega ja kohta tõendavad kannatanute P.L. i S.N. i ütlused. Mõlemad kannatanud olid nende poolt pargitud auto asukohast teadlikud 08.11.2004.a. Järgmisel päeval auto kadumise avastamise järel pöördusid nad politseisse ja samal päeval andsid ka ütlusi. Kuriteo toimepanemise periood langeb pimedale ja öisele ajale. Kannatanute ütlused, samuti dokumentaalne tõend, sündmuskoha vaatluse protokoll tõendavad kuriteo toimepanemise viisi. Mõlemad kannatanud jätsid autod seisma lukustatult. P.L. kasutas käivitamist takistava abinõuna ka voolusüsteemi katkestamist. Mõlema kannatanu autod leiti lukustamata ustega. VAZ 21033 roolisamba katte eemaldamine tõendab sissemurdjate juhtmetele ligipääsu hõlbustamist. Juhtmete kaudu on võimalik sõidukit käivitada süütevõtmeta. Kohtueelsel uurimisel on Z.L kasutanud KrMS § 35 lg. 2 sätestatud õigust viitega KrMS § 34 lõikele 1. Ta ei ole temale esitatud kahtluses ütlusi andnud. Õigus keelduda ütluste andmisest tuleneb KrMS § 34 lg. 1 p. 1. Kohtuistungil Z.L muutis oma senist seisukohta ning ta soovis enda küsitlemist. Eitades enda süüd nii eeluurimisel kui kohtus, on Z.L andnud vastuolulisi ütlusi. Eeluurimisel on ta eitanud kuritegusid koos Elar Tuulega üldse. Kahtlustuses kirjeldatud tegudega on ta asunud eitama ka varem kohtuotsustega tuvastatud kuritegusid, mida ta on teinud koos Elar Tuulega ja mille eest on karistatud. Kuigi Z.L hiljem parandab ennast ja piiritleb eitamist vaid kahtlustuse sisuga, on Z.L-i eeluurimisel antud ütlused muutunud kahtlust tekitavateks. Kohtuistungil on Z.L eitamist laiendanud ja andnud hinnangu ka Elar Tuule võimaliku käitumise kohta. Z.L ei usu, et Elar Tuule võis üksi asjade omavolilist kasutamist või vargust ette võtta. Teise põhjusena nimetas Z.L Elar Tuule hirmu, mis võis teda sundida Z.L süüstavaid ütlusi andma. Kuna Z.L otsis hirmu põhjusi, ei ole tema otsitud põhjustel mitte mingisugust alust. Kui hirm uurija võimaliku mõjutamise ees ära langes seoses uurija isikuga, tuli hirm võimaliku vangistuse ees. Samas väidab Z.L, et tema isiklikest kogemustest lähtudes oli hirm 11 esimese vangistuse ees olemas, kuid vangistuse ärakandmine ei tekitanud temas hirmu ega hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Elar Tuule seevastu ei ole eeluurimisel ega kohtus eitanud enda tegusid. Kohtus ta väidab, et teod pani ta toime üksi, Z.L-i osaluseta. Kohtuistungil selgusid ka Elar Tuule ütluste muutmise põhjused. Teda oli eelvangistuse ajal mõjutanud Z.L endale soodsate ütluste andmiseks. Mõjutuste tõttu oli Elar Tuule pöördunud avaldustega prokuratuuri. Avaldustega pöördumine prokuratuuri kaitse saamiseks põhjendab Elar Tuule kohtuistungil kaassüüdistatavat süüst vabastavate ütluste andmist. Kannatanu J.L. sõiduki varguse tõendites, mida kirjeldatakse eespool, iseloomustatakse Z.L kui sõidukeid tehniliselt tundvat ja neid remontivat isikut. Nimetatud tõenditest: Elar Tuule, F.L-i, B.V ja Z.L-i enda ütlustest järeldub, et sõidukeid tehniliselt tundva isikuna oli tema ülesandeks sõiduki käivitamine. Seda kinnitab ka Z.L ise väitega, et ei usu Elar Tuule üksi toimepandud asja omavolilisse kasutamisse. Elar Tuule on eeluurimisel kahtlustatavana korduvalt andnud samasisulisi ütlusi ja jäänud nende juurde ka vastastamisel. Elar Tuule ütlused on kooskõlas kannatanute ütlustega ja dokumentaalse tõendiga. Kuigi Z.L ei tunnista süüd temale esitatud süüdistuses, ei esita ta ühtegi väidet, et ta objektiivselt ei saanud kuritegu toime panna, sest viibis sel ajal kusagil mujal. Z.L ei tea, kus ta kuriteosündmuste ajal oli. Z.L-i viited kuriteosündmusele, milles talle kahtlustus esitati ja hiljem sellest loobuti, ei ole asjakohased. Asjakohatute viidete põhjusi analüüsib kohus edaspidi. Kohus tunnistab tõendatuks kuriteo toimepanemise mõlemas kuriteoepisoodis kahe süüdistatava – Elari Tuule ja Z.L-i poolt. Kohus ei tuvastanud Z.L-i süüd ja õigusvastsust välistavaid asjaolusid asja omavolilise kasutamise süüdistuses. Asjaolu, et VAZ 21033 ei leitud jälgi, mis otseselt viitavad süüdistatavatele kui kuriteo toimepanijatele, ei välista nende poolt auto kasutusele võtmist. Isik, kelle sõrmejäljed sõidukist leiti, ei tunne kumbagi süüdistatavat ja seetõttu ei ole alust teda kahtlustada. Kannatanute ütlustega on tõendatud kasutatud asjade väärtused, mis ületavad
2 sätestatud piiri, mida varavastaste süütegude puhul ei ole alust hinnata väheväärtuslikuks asjaks. Mõlemad sõidukid olid nende seadusliku valdaja poolt pargitud kohast eemale lükatud ja maha järtud kohta, kus nende edasine kasutamine ei olnud erinevatel põhjustel võimalik. Süüdistatava Elari Tuule ütluste järgi ei olnud tal autode varastamise tahtlust. Ta soovis autoga sõita. Kuna ühe auto käivitamine ei õnnestunud, võeti lähedusest teine auto. Kuigi Elar Tuule ei tea Z.L ahtlust kahe sõiduki käivitamisel ja lükkamisel ei ole tõendeid autode omastamise eesmärgi kinnitamiseks. Autodest ei ole midagi varastatud ega osi lahti monteeritud. Roolikatte lahtimonteerimine oli vaid käivitamise eesmärgiga. Esimene sõiduauto VAZ 21011 oli jäetud sama maja nurga juurde, mille ette auto oli pargitud. Kannatanu poolt käivitamist takistavate abinõude rakendamine annab alust järeldada, et sõidukit ei saadud kasutada mootorsõiduki kasutamise tavapärasel viisil. Teine auto, VAZ 21033 käivitus ja sellega sõideti mööda tänavat mitme maja võrra edasi: kasutati sihtotstarbeliselt sõitmiseks. Esimene katse staadiumi jäänus auto omavoliline kasutamine on hõlmatud teise auto omavolilise kasutamisega. Teekonna pikkus, mis autoga sõites läbiti ei ole määrav ja täidab kuriteokoosseisu. Mõlema süüdistatava tegudes on kaks vastutust raskendavat koosseisulist asjaolu: teo toimepanemine grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise.
2 p. 1 järgi vastutust raskendavat asjaolu, Z.L-i varasemat vargust tõendavad Tartu Maakohtu 17.04.2000.a. ja 30.03.2001.a. otsused KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi süüditunnistamises ning Tartu Maakohtu 02.05.2003.a.otsus
Esimese auto omavolilise kasutamise katse on teise auto omavolilise kasutamise suhtes varasem asja omavoliline kasutamine. 12 Seega Z.L on süüdi
võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise ning grupi poolt. Elar Tuule on kahtlustatava andnud süüd omaksvõtvaid ütlusi veel kahe auto omavolilise kasutamise kohta (I kd tl 209, 257). Tema korduvalt tõendamiseseme asjaolude suhtes antud samasisulisi ütlused on tõendatud teiste tõenditega. Kannatanu P.B. i ütluste järgi avastas ta 22.08.2005.a., et Tartus, XXX maja eest parklast on kaduma läinud tema tumekollane sõiduauto VAZ 2105, registreerimismärgiga XXX XXX. Viimati nägi kannatanu autot tema poolt pargitud kohas 18.08.2005.a. kella 18 ajal. Ta hindab auto väärtuseks 5000 krooni (I kd tl 119,123). Sõiduki vaatlusprotokolli 25.08.2005.a. andmetel on VAZ 2105, registreerimismärgiga XXX XXX uste lukud mehhaaniliselt vigastatud. Sõiduki esimestel rehvidel puudub rehvirõhk. Salongis süüteluku juhtmed süüteluku pesast välja tõmmatud ning omavahel kokku ühendatud (I kd tl 124-130). DNA ekspertiisiaktis nr GE-2442-05/5761 27.09.2005.a. antud eksperdi arvamuse järgi süüteluku juhtmelt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev Elar Tuule võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (I kd tl 132-134). Kannatanu M.M. i ütluste järgi parkis ta 25.09.2005.a. kella 01 paiku oma vanaisale kuuluva tumerohelise sõiduauto Opel Ascona, registreerimismärgiga XXX XXX Tartus, Uus 65 maja ette enda elukoha trepikoja ette. Ta lukustas rooli ja uksed. Ta kasutas autot volituse alusel. Kella 11.30 ajal ärgates vaatas ta aknast välja ja nägi, et auto on kadunud. Kannatanu isa ei näinud autot pargitud kohas juba kell 8 ajal. Kannatanu hindab auto väärtust 8000 kroonile. Auto kadumisest teatas ta politseile (I kd tl 177-178). Allkirjaga kinnitas M.M. sõiduauto kättesaamist 27.09.2005.a. (I kd tl 179). Eelkirjeldatud tõenditega on tõendatud kuritegude toimepanemise aeg, koht ja viis. Ajavahemikul 18.08.2005- 22.08.2005 varastas Elar Tuule Tartu linnas, XXX maja ette pargitud P.B. ile kuuluva sõiduauto VAZ 2105 reg nr XXX XXX, väärtusega 5000.- krooni. Autosse sai sisse taskunoaga juhipoolse ukseluku lõhkumise teel ning süüteluku juhtmete ühendamisel sai auto käima ning Elar Tuule sõitis sündmuskohalt minema. Tartu linnas Sõpruse puiesteel sõitis Elar Tuule vastu äärekivi, autol purunes autol tagumine parempoolne rehv ning Elar Tuule jooksis auto juurest minema. 25.09.2005.a. ajavahemikul 01.00 kuni 08.00 varastas Elar Tuule Tartu linnas Uus 65 maja eest Voldemar Hermanile kuuluva ja M.M. ’i kasutuses oleva sõiduauto Opel Ascona reg nr XXX XXX väärtusega 8000.- krooni. Peale seda, kui Elar Tuule oli auto varastanud, hakkas ta sõitma oma elukohta XXX, kuid Tartumaal XXX vallas läks auto katki ning Elar Tuule jättis auto XXX valda maha ja lahkus ise auto juurest.
2 p. 1 järgi vastutust raskendavat asjaolu, Elar Tuule varasemat vargust tõendavad Tartu Maakohtu 22.09.2004.a. ning Põlva Maakohtu 22.11.2004.a. ja 20.12.2004.a. otsused
Esimese auto omavoliline kasutamine jäi katse staadiumisse. Järgnevate autode omavolilisele kasutamisele eelnenud varasem asja omavoliline kasutamine on vastutust raskendava asjaoluna. Seega Elar Tuule on süüdi
võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise ning grupi poolt. 13
võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt. Süüdistatavate Elar Tuule, F.L-i ja B.V süü omaksvõtt kannatanu J.L. vara varguses on tõendatud kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditega. Kahtlustatavana ülekuulamisel on Elar Tuule (III kd lk 60-62, 69-71), F.L (III kd tl 93-94, 97-99, 106-107) ja B.V (III kd tl 115-116, 118-120) andnud ütlusi sõiduauto VAZ 2101 registreerimisnumbriga XXX XXX varguse kohta. Elar Tuule ja B.V ütluste järgi nad koos lükkasid oranži värvi sõiduautot Žiguli Vene kooli kõrval asuva elumaja juurest Pikk t. 51 hoovi. Auto lükkamise eest lubas Ants 2000 krooni ja tahtis auto tema õue lükkamist. Auto lükkamiseks ootasid nad pimeduse saabumist. Lauri 14 B.V tegi ettepaneku lükata auto Pikk 51 hoovi. Antsu ettepanekul lükati auto hoovis asuvasse garaaži, kus Ants lihvis autol olnud tähe kujutisi maha. K.L. hädaldamise ja isa kojusaabumisega hoiatamise järel lükati auto Uue ja Pärna tänava ristmikul asuvasse hoovi, kus elasid mustlased. Elar küsis vahepeal Antsult raha, mida viimane ei maksnud. Ka Lauri küsis Antsult raha, kuid raha jäi saamata. B.V ütluste järgi ütles Elar talle, et auto on venna sõbra oma ja lükata on vaja seepärast, et bensiin sai otsa. Hiljem antud ütlustes ta seletas, et kui politsei tegevuse kohta aru päris, siis ütles ta politseile, et auto on tema vanaisa auto ja isa käskis autot lükata. Auto lükkamisel osade jaotuse kohta andsid Elar Tuule, F.L ja B.V kahtlustatavana erinevaid ütlusi. Elar Tuule ütluste järgi läks Egert auto juurde, tegi lukustamata ukse lahti, lülitas autol käigu välja ning ühe käega roolist hoides hakkas autot lükkama. Elar ja Lauri lükkasid autot tagant. B.V ütluste järgi tegi Elar talle ettepaneku auto lükkamiseks ja palus aidata auto uksi lahti teha. Lauri vastas, et ta ei hakka autouksi muukima, kuid on abiks lükkamisel. Elar lükkas esimese ukse juurest ja keeras rooli, Lauri lükkas tagant. Kui auto oli lükatud B.V hoovi Pikk t. 51, Tartus, siis tuli sinna ka F.L . Lauri ei mäleta, kuhu Egert läks, kui nad autot hoovist mustlaste hoovi edasi lükkasid. F.L-i ütluste järgi tuli ta M.K. iga Pikk 51 hoovi ajal, kui oranž Žiguli oli seal. Elarilt sai ta küsimise peale teada, et see on varastatud auto. Hiljem nägi ta seda autot juba Uus t. 13b ees. Ants ütles, et tehke väravad lahti ja tema koos M.K. iga tegid seda. Sergei ja Elar lükkasid auto mustlaste hoovi. Ants oli roolis. Egert ja Maids hoidsid samal ajal väravaid lahti ja panid need hiljem kinni. Esimesel ülekuulamisel 28.01.2005.a. F.L väitis, et tema ei ole seda autot varastanud. Teisel ülekuulamisel 04.05.2005.a. andis F.L ütlusi selle kohta, et oranži Žiguli varastamisest sai ta teada vennalt B.V-le , kes ütles, et tema koos Elar Tuulega auto varastasid. Egert täpsustab, et M.K. ei olnud tookord kodus. Ta oli Puiatus. Antsu käsul läks ta üksi hoovi väravaid avama, et auto Uue tänava hoovi lükata. Auto lükkamine toimus öösel. Vastastamise protokolli 17.05.2005.a. andmetel (III kd tl 101-103) on toimunud Elar Tuule ja F.L-i vastastamine. Vastastamisel on Elar Tuule väitnud, et tema kuulis Egert ja B.V käest, et Ants tegi neile auto varastamise ettepaneku ja lubas selle eest raha. Tema avas auto ukse ja lükkas autot rooli juurest. Lauri ja Egert lükkasid autot tagant. Egerti ja Lauri hoovist lükkas ta autot mustlaste hoovi koos Lauriga. Ants läks ees ja avas enda väravad. Kõik toimus öösel. F.L väitis, et autot nende hoovist mustlaste hoovi lükkasid Elar Ja Lauri kaheksesi, Elar roolist ja Lauri tagant. Egert koos mustlasega kõndisid niisama. Antsu ütlemise peale ta läks ja tegi hooviväravad lahti. Äratundmiseks esitamise protokolli (III kd tl 63-65) andmetel on Elar Tuule fotode järgi ära tundnud A.B., kes tellis sõiduauto VAZ 2101, registreerimismärgiga XXX XXX varguse. Kahtlustatavana üle kuulatud Z.L-i ütluste (III kd tl 32-34) järgi sai ta oranži värvi sõiduautost Žiguli teada Elar Tuulelt, Lauri ja F.L-ilt , kes rääkisid, et auto seisab mustlase Antsu hoovis ja et Ants lubas neile raha maksta. Jutu käigus tuli välja, et auto oli varastatud kusagilt Annelinnast. Hiljem küsis Z.L Antsult auto päritolu kohta ja sai teada, et auto tõid kohale Elar Tuule ja veel mingid poisid. Seda, et auto varastatud on, Ants Sergeile ei öelnud. Ants ütles, et auto ei lähe käima ja Sergei pakkus abi auto käivitamisel. Õhufiltri eemaldamisega pääses ta ligi karburaatori küttevoolikule ja avastas, et kütuse asemel oli roostes vesi. Ta pani õhupuhasti tagasi ja läks minema. Hiljem sai teada, et politsei viis auto ära. Tunnistaja M.K. andis ütlusi selle kohta, et 2003.a. juunis oli ta Puiatu Erikoolis. Ta tunneb Egert ja B.V mitu aastat. Nende hoovil ei ole ta oranži Žigulit näinud. Autost sai ta teada poiste juttude järgi, et keegi nendest oli selle auto kusagilt varastanud. (III kd tl 16-18). 15 Sossi Kinnisvara OÜ avalduse (III kd tl 3, 4) ja kannatanu J.L. ütluste järgi varastati ajavahemikus 11.13.06.2003.a. Tartus Uus t. 63a maja hoovist J.L. kasutuses olnud sõiduauto VAZ 2101, registreerimismärki XXX XXX . Auto uksed olid lukustatud. J.L. kasutas autot volikirja alusel, mille talle andis Sossi Kinnisvara OÜ-s töötanud Ants Arro (III kd tl 5-8). Tunnistaja Peeter Ind andis ütlusi selle kohta, et 30.07.2003.a. tuli väljakutse XXX maja juurde, kus Uus t.30 poolsel küljel seisis pikemat aega sõiduauto VAZ 2101, oranži värvi. Kohapeal selgus, et auto kannab registreerimismärki XXX XXX ja oli politsei infobaasis tagaotsitav auto (III kd tl 15). 06.08.2003.a. määrusega on sõiduauto VAZ 2101, registreerimismärki XXX XXX tunnistatud asitõendiks (III kd tl 10). Asitõendi vaatlusprotokolli 06.08.2003.a. ja fotode andmetel on sõiduauto VAZ 2101 oranži värvi sedaankerega. Auto katus on sinist värvi, millel on kuldsed tähe- ja kuukujulised joonistused (III kd tl 11-13). J.L. on allkirjaga kinnitanud tema kasutuses olnud sõiduauto kättesaamist (III kd tl 14). Eelkirjeldatud tõenditega: süüdistatavate, kannatanu ja tunnistaja ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et A.B. kallutas Elar Tuulet, B.V ja F.L-i võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ta tegi viimastele ettepaneku varastada sõiduauto VAZ 2101, mille registreerimismärk oli XXX XXX , lubades selle eest maksta 1000-2000 krooni. Ajavahemikus 11.06.2003.a. kuni 13.06.2003.a. Elar Tuule, F.L ja B.V lükkasid ära Tartus Uus 63A maja hoovist J.L. kasutuses oleva eelnimetatud sõiduauto, mille väärtus oli 1500.- krooni, Pikk t. 51 B.V hoovi. Peale sõiduauto vargust lükkasid Elar Tuule, F.L ja B.V varastatud sõiduauto A.B. hoovi, kust politsei selle leidis. Auto võtmiseks ei olnud kellelgi neist seadusest tulenevat õigust. Auto lükkamise kohta huvi tundnud politseile esitas B.V valeandmeid auto kuuluvusest lähedastele sugulastele ja tegevusest nende teadmisel. Sellest järeldub tema otsene tahtlus pöörata võõrast vara enda kasuks. Sama eesmärgiga tegutses ka Elar Tuule ja F.L. Teo motiiviks oli raha saamine, mida lubas neile auto kättenäidanud isik. Kohtul ei ole alust kahelda Elar Tuule ütlustes F.L-i osalemises varguse toimepanemises, sest ta on enda ütlustele jäänud kindlaks ka vastastamisel. F.L-i ütluste järgi sai ta auto ebaseaduslikust päritolust teada ja seejärel oli abiks auto Antsu elukohta toimetamisel viimase juhendamise järgi. Kohus hindab F.L-i kahtlustatavana antud ütlusi antuks eesmärgiga vähendada enda süüd ja seega vastutust toimepandu eest. Z.L-i osas on kriminaalmenetlus J.L. kasutuses oleva sõiduauto VAZ 2101 varguse episoodis lõpetatud (III kd tl 56,57) põhjendatult. Z.L-i ütluste järgi sai ta VAZ 2101 varguse asjaoludest teada süüdistatavatelt pärast teo toimepanemist. A.B. temale seda ei kinnitanud. Z.L-i sõiduauto juures toimetamine toimus pärast selle ebaseaduslikku võõrandamist ja seetõttu ei ole alust viimast süüdistada teiste poolt toimepandud varguses. A.B. tegude osas on kriminaalasjast materjalid eraldatud eraldi menetluseks kriminaalasjas nr. 05260101854 (III kd tl 158-159). Elar Tuule, F.L ja B.V tegutsesid koos grupis sõiduauto kui võõra vallasasja ebaseaduslikul äravõtmisel algul enda valdusse ja seejärel andsid selle üle A.B. valdusse tema elukohas, kust auto ära võeti. Kriminaalmenetluses on see Egert ja B.V ainus süüdistus. Grupis tegutsemine on nende teos koosseisuline vastutust raskendav asjaolu. Kohus ei tuvastanud kummagi teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Elar Tuule süüdistuse asjaolusid analüüsib kohus edaspidi tema teiste kuriteoepisoodides ja teeb neist järeldused koos. 16 Seega B.V on süüdi
võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt. Seega F.L on süüdi
võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt. V.K on kahtlustatavana andnud ütlusi (I kd tl 153-155) selle kohta, et ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Elar Tuule tuli keskööl tema elukohta akna taha ja ütles, et maja taga on autohaagisel kaks karti. Ta küsis, kas Janno on neid juba näinud ja tegi ettepaneku need varastada. Janno vastas küsimusele ja ettepanekule jaatavalt. Nad leppisid kokku, et kumbki saab ühe kardi. Janno kauples endale appi Mareki-nimelist poissi, kuid Elar ei olnud sellega nõus ja ütles, et saavad kahekesi hakkama. Janno ja Elar võtsid kartide pealt presendi maha, tõstsid ühe kardi maha ja vedasid selle koos Janno elukohta XXX, tema tuppa. Koos võtsid nad ka teise kardi maha ja viisid samasse tuppa, kus tõstsid esimese kardi peale. Umbes veerand tunni pärast otsustas Elar, et viib oma kardi minema. Nad kahekesi viisid teise kardi hoovi aia äärde, kuhu Elar jäi sellega tegelema kui Janno kauplusse läks. Tagasi tulles Elarit enam maja juures ei olnud. Ka kart oli kadunud. Janno sai musta värvi Yamaha kardi, Elar sai endale Kardi Honda
võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt. Elar Tuule on kahtlustatavana andnud ütlusi (II kd tl 24) selle kohta, et 06.06.2004.a. kella 11 ajal tuli tema elukohta J.R. ja ütles, et telekas on saada. Nad sõitsid autoga XXX valda Kammerisse, teed juhatas Janno. Kui kohale jõudsid sai Elar Tuule aru, et olid jõudnud Tea juurde, keda tunneb viimase poja kaudu. Janno võttis auto tagaistme alt kirve, millega murdis elamu ukse luku kohalt lahti. Peale seda sisenesid mõlemad koos elamusse, võtsid suurest toast teleri Philips, köögist võtsid makk-raadio Samsung, suure toa tagant magamistoast öökapist võtsid 6 paki sigarette ning eelpoolnimetatud esemete dokumendid. Võetud asjad panid nad auto tagaistmele ja sõitsid XXX külla Janno elukohta. Seal tõstsid teleri maha ja viisid elutuppa. Edasi sõitsid nad Elar Tuule elukohta, kus panid autost maha makk-raadio ja 3 pakki sigarette. Paari päeva pärast tuli J.R. uuesti tema poole ja palus abi teleri pandimajja viimisel. Nad viisid teleri Tartusse, ühte Tähe tänava pandimajja. Teleri üleandmine vormistati J.R. nimel. Janno sai teleri eest 1900 krooni, millest 500 andis Elar Tuulele. Makk-raadio jäi Elari kätte ja ta kasutas seda. Kuriteo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud kannatanu T.K. ütlustega (II kd tl 18, 19-20) ja sündmuskoha vaatluse protokolliga (II kd tl 5). Võetuse määruste (II kd tl 7, 9) ja võetuse protokollidega (II kd tl 8, 10) on tõendatud esemete asukoht pärast nende omaniku valdusest väljumist. Televiisor võeti ära Karlova pandimajast ja makk-raadio Elari Tuule elukohast. Esemed on tunnistatud asitõenditeks asitõendiks tunnistamise määrusega ( II kd tl 11) ja neid on vaadeldud ning kirjeldatud asitõendite vaatlusprotokollis, mille juures on fototabel (II kd tl 12-16). Televiisori ja raadioga koos on dokumendid. Süüdistatava Elar Tuule kahtlustatavana antud ütlused on kooskõlas tõenditega. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis 12.11.2004 ( II kd tl 50-54) antud eksperdi arvamuse järgi esinesid J.R. temale inkrimineeritavate tegude ajal luulumõtted. Ta ei olnud võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. J.R. osas on kriminaalasjast materjal eraldatud seoses psühhiaatria ekspertiisi järeldustega sundravi kohaldamise otsustamiseks (II kd tl 87). Kahtlustatavana andis Elar Tuule ütlusi selle kohta, et (I kd tl 212, 259) Tartus, XXX maja ette pargitud autost ZAZ 968A varastas ta aku ja käsiõhkpumba. Ta sai autosse sisse juhipoolse ukse väikse kolmnurkklaasi lõhkumisega. Ta üritas auto käima panna, aga see ei käivitunud. Kui auto oleks käima läinud, oleks ta sellega ringi sõitnud, auto endale jätnud ja seda kodus putitanud. Kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis on tõendatud kannatanu A.T. i ütlustega (I kd tl 91-92). Kannatanu ütluste järgi on tema autost samal ajal varastatud ka 2 pudelit 1 liitrist pidurivedelikku, 1 pudel 1 liitrilist aknapesuvedelikku. Sõidukil on lõhutud esitule relee, piduripumba õlipaak ja roolialusel paneelil juhtmed lahti kistud. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ütlustes varastatud esemete ja koguse osas. Kannatanu kirjeldatud vigastused võivad olla süüdlase tekitatud auto käivitamisel. Roolialusel paneelil lahtikistud juhtmed viitavad otseselt auto käivitamise tegevusele. Kahtlustatavana ülekuulamisel on Elar Tuule andnud ütlusi selle kohta, et Volvo varguse pani tema palvel toime F.L, kes viis auto raadi krossiraja juurde ja andis selle seal Elarile üle (I kd tl 192,193). Hiljem kahtlustatavana ülekuulamisel on Elar Tuule andnud ütlusi selle kohta, et (I kd tl 212) et ta varastas Tartus, Pikk 84 maja esisest parklast sõiduauto Volvo koos F.L-iga. Tema tahtis autot ja Egert varastas selle talle. Auto varguse eest maksis ta Egertile 600 krooni. Elar tahtis auto endale jätta, sest auto disain meeldis talle ja ta tegi seda kodus ka palju ümber. Ta sõitis autoga ringi kuni politsei selle tema kodunt ära viis. Viimaseid ütlusi kinnitab Elar Tuule kahtlustatavana 19 ülekuulamisel teistkordselt (I kd tl 259). F.L-i kahtlustatavana antud ütluste järgi (I kd tl 40-41, 44-46) ei ole ta Volvot varastanud ja arvab, et seda tegi Elar Tuule. Ta sai Elmo-nimeliselt mehelt teada, et Elari elukohas XXX on Volvo, mida läks koos teistega vaatama. Nad nägid Volvot maja taga põllul. F.L-i ja Elar Tuule vastastamise protokolli andmetel jäävad mõlemad enda varem antud ütluste juurde (I kd tl 49-52). Kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis on tõendatud kannatanu O.K. ütlustega (I kd tl 17-20, 22-23) ja sõiduki vaatlusprotokolliga (I kd tl 25-27). Tunnistajate M.S. , R.R., E.R. ja K.T. ütluste järgi tuvastati kannatanule kuulunud sõiduki asukoht pärast sõiduki väljumist tema valdusest (I kd tl 28-29, 30-32, 33-35, 36-37). O.K. on allkirjaga kinnitanud auto ja varastatud asjade osalist kättesaamist (I kd tl 21; 24). F.L-i osas on kriminaalmenetlus O.K. sõiduauto varguse episoodis lõpetatud (I kd tl 11-12). F.L-i osalemine sõiduauto Volvo varguses ei ole tõendeid. Seetõttu on Elar Tuule ütlused paljasõnalised F.L-i kaasosalusest Volvo varguses. Kahtlustatavana on Elar Tuule andnud ütlusi selle kohta, et ta kõndis tänaval ja nägi, kui ühe suure auto omanik läks kauplusesse ja jättis uksed lukustamata. Ta mõtles, et vaatab autosse sisse, äkki on midagi varastada. Kui ta tegi juhipoolse ukse lahti, nägi armatuurlaual tumedat rahakotti ja autoistmel telefoni №kia
võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistatava suhtes
Karistust kergendavaks asjaoluks
1 p. 3 järgi on Elar Tuulel, B.V ja F.L süü puhtsüdamlik kahetsus. V.K taandus kohtus kahtlustatavana väljendatud puhtsüdamlikust kahetsusest. B.V ja F.L on varem kriminaalkorras karistamata. Neil mõlemal on üks karistus väärteomenetluses. V.K on varem kriminaalkorras karistatud varguse katse eest. Väärteomenetluses on teda karistatud kahel korral. Z.L on varem kriminaalkorras karistatud varguste eest viiel korral. Väärteomenetluses on teda karistatud kahel korral. Elar Tuule on varem kriminaalkorras karistatud varguste eest kolmel korral, ühel korral on karistatud röövimise eest ja ühel korral omavolilise sissetungimise eest. Väärteomenetluses on teda karistatud neljal korral. Kõigi süüdistatavate süü neile esitatud süüdistuses on tõendatud ja see on karistamise aluseks nendel kõigil. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kõigil süüdistatavatel koosseisuväliste karistust raskendavate asjaolude puudumist ning Elar Tuulel, B.V ja F.L karistust kergendavate asjaolude olemasolu. Varasem kriminaalkorras karistatus on isikutel erinev. V.K on karistatud ühel korral varavastase kuriteo eest. Z.L on karistatud kõigil viiel korral varavastaste kuritegude eest. Elar Tuule varasemad karistused on nii varavastaste kui ka avaliku korra vastase kuriteo eest. Kõik kolm varem kriminaalkorras karistatud isikut on jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Elar Tuule ja Z.L-i kuritegude raskusaste on suurenenud. Vargused on teise astme kuriteod. Asja omavoliline kasutamine on esimese astme kuritegu. Elar Tuule on alaealine. Teised süüdistatavad on täisealised, kuid ealt noored inimesed. Neid kõiki on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste tegude toimepanemisest vangistusega miinimummääras või selle lähedal. Varem kriminaalkorras karistamata B.V ja F.L-i , samuti ühel korral kriminaalkorras karistatud V.K on võimalik karistusest tingimisi vabastada nende käitumiskontrollile allutamisega. V.K kuriteojärgse tegevuse tulemusena saadi kätte osa kannatanu varast. Arvestades varasemat karistatust ja karistust kergendava asjaolu äralangemist, tuleb katseaeg määrata V.K-le
3 sätestatud maksimaalses määras. B.V-le ja F.L-ile saab katseaja määrata minimaalses määras. 22 Varem korduvalt karistatud Elar Tuulel ja Z.L tuleb karistus kanda reaalselt. Z.L, keda varem karistusest tingimuslikult vabastati, ei täitnud katseajal täitmiseks määratud kontrollnõudeid, mille tõttu tühistati tingimuslik karistusest vabastamine ja pöörati karistus täitmisele. Elar Tuule ja Z.L-i puhul on tegemist kuritegude reaalkogumiga ja seetõttu tuleb neile mõista liitkaristus
1 alusel. Liitkaristust on võimalik mõista kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugedes. Kõigi süüdistatavate nõusolekul arutas kohus kriminaalasja lühimenetluses. Lühimenetluses asja arutamisel vähendab kohus mõistetavat karistust KrMS § 238 lg. 2 alusel 1/3 võrra. Elar Tuule ja Z.L on kuriteod toime pannud katseajal, mistõttu tuleb neile mõista liitkaristus
2 alusel.
1 alusel tuleb kõigi süüdistatavate eelvangistuse aeg arvestada karistusaja hulka.
otsusega mõistetud karistuse 6 (kuue) kuu võrra ning sel teel mõista liitkaristus. Tartu Maakohtu 22.09.2004.a. otsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 01.03.2006.a. määrusega ja Z.L asus 6-kuulist vangistust kandma 30.mail 2005.a. Z.L-i karistuse kandmise aega tuleb arvestada alates Tartu Maakohtu 22.09.2004.a. otsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusest, s.o. 30.05.2005.a. Elar Tuule karistuse kandmise aega tuleb arvestada tema vahistamiseeelsest kinnipidamisest 28.09.2005.a. Z.L-i ja Elar Tuule tõkendid – vahistamine tuleb jätta muutmata. Teiste süüdistatavate tõkendid – elukohast lahkumise keeld – kaotavad kehtivuse kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid ja nende lahendamine. Kannatanud on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagid järgmiselt: P.L. 300.- krooni nõudes (I kd tl 5860); S.N. 700.- krooni nõudes (I kd tl 69-70); A.R. 9000.- krooni nõudes (I kd tl 93-94); M.P. 35 000.- krooni nõudes (I kd tl 137-138); J.L. 1000.- krooni nõudes (III kd tl 7-8); A.R. 1890.- krooni nõudes (III kd tl 164-165); O.K. 8570.- krooni nõudes (I kd tl 22-23); AS Puiduäri 20 000.- krooni nõudes (I kd tl 106-107); A.J. 875.- krooni nõudes (I kd tl 100); AS Giga 1241.- krooni nõudes (I kd tl 99); A.T. 1329.- krooni nõudes (I kd tl 91-92); T.B. 6000.- krooni nõudes (I kd tl 112-113); P.B. 3580.- krooni nõudes (I kd tl 122-123; M.M. 1190.- krooni nõudes (I kd tl 180-181); T.K. 40.krooni nõudes (II kd tl 19-20); A.K. 20 900.- krooni nõudes (I kd tl 115-116). Tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kuriteoga tekitatud kahju tuleb hüvitada süüdlastel. P.L. , S.N. ja A.R. tekitasid kahju Elar Tuule ja Z.L grupis koos toimepandud kuriteoga. M.P. ale tekitasid varalist kahju Elar Tuule ja V.K grupis koos toimepandud kuriteoga. J.L. tekitasid varalist kahju Elar Tuule, F.L ja B.V grupis koos toimepandud kuriteoga. A.R. ile, O.K. ile, AS-le Puiduäri, A.J. ile, AS-le Giga, A.T. ile, T.B. ile, P.B. ile, M.M. ile, T.K. ile ja A.K. ule tekitas kuriteoga varalist kahju Elar Tuule. Kaastäideviimisega toimepandud kuriteoga tekitatud kahju eest on vastutus jagamatu. Seetõttu tuleb kuriteo kaastäideviimisega tekitatud kahju hüvitada süüdlastel solidaarselt. Alaealise süüdlase Elar Tuule suhtes on KrMS § 39 lg. 1 alusel kriminaalmenetlusse kaasatud tsiviilkostjatena tema vanemad E.T. ja R.T., kes seaduse järgi kannavad vastutust vahetult kuriteoga 23 tekitatud kahju eest. Alaealisel Elar Tuulel vahendite puudumisel tuleb tsiviilnõuded sisse nõuda tema vanematelt. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud. Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud esemed, mille suhtes on kohaldatud abinõud järgmiselt: 1) sõiduauto VAZ 2101 registreerimismärgiga XXX XXX on antud J.L. vastutavale hoiule; 2) televiisor Philips koos juhtpuldi ja dokumentidega ning makk-raadio koos dokumentidega on tagastatud omanikule T.K.; 3) punast värvi kartauto Honda 200 on tagastatud omanikule M.P.; 4) sõiduauto Volvo 340 registreerimismärgiga XXX XXX , jalgpump, survemõõtja (manomeeter), veljevõti, 2 meislit on tagastatud kannatanule O.K.; 5) M.M. kasutuses olnud sõiduauto Opel Ascona registreerimismärgiga XXX XXX tagastatud M.M.; 6) nõukogude päritolu naistejalgratas tagastatud E.O.. Omanikele tagastatud esemete kuuluvust neile ei ole vaidlustatud. Samuti ei ole vaidlustatud M.M. i kasutuses olnud sõiduauto Opel Ascona seaduslikku valdust. Omanikele ja seaduslikule valdajale tagastatud esemete suhtes on põhjendatult kohaldatud KrMS § 126 lg. 3 p. 2 sätestatud abinõusid. Tagastatud esemed tuleb jätta omanike valdusse ja vabastada need asitõendi staatusest. Omanikule J.L. tagastatud sõiduautoon antud tema vastutavale hoiule. Seetõttu tuleb omanik vabastada VAZ 2101 registreerimismärgiga XXX XXX vastutava hoidmise kohustusest. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi 4500 krooni V.K, F.L ja B.V ning KrMS § 179 lg. 1 p. 1 järgi 7500 krooni Elar Tuulel ja Z.L. KrMS § 175 lg l p 3 alusel on Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroole ekspertiisitasu makstud kokku 10 140 krooni, s.h. Elar Tuule ja Z.L DNA ekspertiisid: 2800.- krooni (I kd tl 77,82), Elar Tuule DNA ekspertiis 5840.- krooni (I kd tl 134), Elar Tuule kohtupsühhiaatria ekspertiis 1500.- krooni (III kd tl 187). KrMS § 175 lg l p 4 alusel määratud korras kaitsjatele makstud advokaaditasu nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses on Elar Tuule suhtes 16 532,14 krooni; Z.L-i suhtes 10 150,36 krooni; V.K suhtes 3079,80 krooni; F.L-i suhtes 3929,40 krooni ja B.V suhtes 5416,20 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud: kokku 642 lehte a’ 0.80 krooni, on 513 krooni igal süüdistataval. KrMS § 175 lg. 1 p. 10 alusel kohtus kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on kokku 495,60 krooni. 24 Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Sundraha suurus sõltub kuriteo raskusastmest. Ekspertiisikulud on seotud kahe süüdistatava, Elar Tuule ja Z.L-i süüdistuse tõenditega ning jagunevad Z.L-i suhtes 1400 krooni ning Elar Tuule suhtes 8740 krooni. Posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on tehtud kohtumenetluses ning jagunevad kõigi süüdistatavate vahel võrdselt, igaühel 99,12 krooni. Samuti on võrdsed kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud, sest süüdistusakti koostamise järel määrati igale süüdistatavale kaitsja. Kohtumenetluses asus kaitseülesandeid täitma üks kaitsja kahe süüdistatava suhtes. Seega on menetluskulude summa ümardamise järgselt Elar Tuulel 33 384,85 krooni, Z.L 19 663,10 krooni, V.K 8192,50 krooni, F.L 9042,10 krooni ja B.V 10 528,90 krooni. Kui alaealisel süüdistataval Elar Tuulel puuduvad vahendid menetluskulude hüvitamiseks, on KrMS § 188 alusel tema menetluskulud kohustatud hüvitama tema vanem. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik Asta Havakats rahvakohtunik 25 Raissa Guško rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.