← Eesti

1-08-8135/27

Obsah (9)§ 76§ 78§ 75§ 200§ 65§ 263§ 215§ 68§ 69

Kriminaalasi nr 1-08-8135 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26 oktoober 2010 a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-8135 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

§ 76

lg 4 alusel määrata K.R-ile katseajaks 1 (üks) aasta.

§ 78p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada K.R täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järelxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1

(4)vahetamiseks.

§ 75

lg 2 alusel määrata K.R-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest, töö mitteleidmisel registreerida ennast töötuna töötukassas; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. Määrus K.R suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talitusele. Vabastada süüdimõistetu K.R kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K.R on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 18.09.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 108-8135

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.06.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 kuud 17 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 17 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.08.2008.a ja lõpeb 22.10.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 30.10.2010.a. Tartu Vangla edastas 07.10.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 26.10.2010.a seisuga on K.R kandmata karistusaeg 11 kuud 27 päeva vangistust. K.R on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 03.12.2007.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 263

p 1, 4 järgi 2 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; 2) 03.06.2008.a Harju Maakohtu poolt

§ 215lg 2 p 2 järgi 3 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 2 ja

§ 68

lg 1 alusel 2 kuud 17 päeva vangistust, mis

§ 69lg 1 alusel asendatud 154 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab K.R tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et K.R vabastamiseks puuduvad nii formaalsed kui ka sisulised alused. Kohtuistung toimus 26.20.2010.a, K.R ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb alles 30.10.2010.a. - seega ei ole alust K.R vabastada. Lisaks märgib prokurör, et K.R-ile on varem korduvalt antud võimalusi määrates talle tingimuslik vanglakaristus ja seejärel veel ka üldkasulik töö, kuid ta jätkas kuritegude toimepanemist ja kuriteod läksid järjest raskemaks. Lisaks oli tal probleeme ka kontrollnõuete täitmisega ning ta oli tagaotsitav. 2

(4)Kaitsja leiab, et K.R vabastamiseks on alused olemas. K.R karistusajast 2/3 sai täis 04.10.2010.a, seega on ennetähtaegne vabastamine võimalik. K.R on teinud karistuse kandmise aja jooksul oma elust põhjalikud järeldused ja temale mõistetud vangistus on täitnud oma eesmärgi. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi K.R ei ole. Ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, piibli kirjalikul kursusel. K.R avaldas, et soovib ka vabaduses osaleda tugigrupi töös ja läbida psühholoogilist nõustamist. K.R on läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, mis aitab tulevikus käituda seaduskuulekalt ja vältida konfliktsituatsioone. Viru Vanglas K.R töötas, Tartu Vanglas ei ole ta tööd saanud, kuid omandab puidupingi töölise eriala. K.R väärtushinnangud on muutunud, ta on kahetsenud oma süütegu ja võtab endale kohustuseks edaspidi seaduskuulekalt käituda ja täita kriminaalhooldaja poolt märgitud lisakohustusi. K.R selgitab, et ta on vangistuses esmakordselt ja jõudnud selgusele, et kuritegeliku teega ta enam jätkata ei soovi. Vangistuse ajal on ta osa võtnud erinevatest sotsiaalprogrammidest, et end täiendada, et osata ei öelda, et raskustest üle saada. Ta tunnistab, et tal on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja vabaduses soovib minna tugigruppi, et toetust saada. Vabanedes asuks ta elama ema korterisse ja loodab ka tööle saada ning minna õppima ehituse eriala. Esialgu on valmis materiaalselt teda toetama ema. K.R avaldab, et ta kahetseb oma tegusid tõsiselt ja soovib edaspidi seaduskuulekalt elada. Vanade sõpradega on suhtlus katkenud.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. K.R on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. 13.10.2010.a on Tartu Maakohus arutanud K.R ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega ning ta on jäetud vabastamata, määrus jõustus 30.04.2010.a. Vangistusseaduse § 76 lg 2 alusel oleks tulnud materjalid kohtule edastada mitte varem kui kuue kuu möödumisel eelmärgitud määruse jõustumisest. Vangla on materjalid edastanud enne nimetatud tähtaja saabumist, milleks on 30.10.2010.a. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ja ka see, et kohtuistung toimus enne nimetatud tähtaja saabumist, ei ole takistuseks hindamaks, kas esinevad sisulised alused K.R vabastamiseks. Nimelt kohtumääruse jõustumise ajaks, mis arvestades kohtuistungi toimumise aega, on kindlasti peale 30.10.2010.a, on see tähtaeg saabunud. Seega käesoleva kohtumääruse jõustumise ajaks on olemas formaalne alus K.R vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.R on varem kriminaalkorras karistatud kahel korra ja ta on jätkanud määratud katseajal ning ka üldkasuliku töö tegemise perioodil uute kuritegude toimepanemist. Samuti oli tal probleeme varasema kriminaalhoolduse nõuete täitmisega ning ta hoidis kõrvale viimasest kohtust. Vaatamata sellele leiab kohus, et käesoleval ajal esinevad alused, mis võimaldavad K.R vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. K.R viibib vangistuses esmakordselt ja karistusest on ta suurema osa ära kandnud. Kinnipeetava isiklikust toimikust ja tema selgitustest kohtuistungil nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav osalenud erinevates programmides, võimalusel töötanud. K.R on teadvustanud endale probleemid, mis viisid ta kuritegeliku käitumiseni ning avaldas valmidust tegeleda nendega ka vabanemise järgselt osaledes programmides ja tugigruppide töös. Vabanemiseks on tal realistlikud plaanid edasise 3

(4)suhtes. Tal on olemas elukoht ema korteris ja ema on lubanud teda esialgu ka materiaalselt toetada. Varasemast ajast on kinnipeetaval olemas ka töötamise oskus ja ta loodab saada tööle mõne endise tööandja juures. Töö mitteleidmisel on ta valmis registreerima ennast töötuna ja soovib jätkata ka kutseõpinguid elukoha juures asuvas kutsekoolis. Kohtu veendumust, et nimetatud lubadused ei ole paljasõnalised, süvendab asjaolu, et kinnipeetav on vangistuse ajal olnud aktiivselt hõivatud erinevate programmide, õppimise ja tööga. K.R muutust kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Käesoleval ajal K.R ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine võiks anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb K.R-ile lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 76

lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb K.R

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist 2 nädala jooksul või töö mitteleidmisel võtma ennast arvele töötukassas töötuna. Arvestades varem toimepandud kuritegude laadi ja kinnipeetava mõjutatavust tuleb tal

§ 75

lg 2 p 7 alusel katseajal keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Edasiste riskide maandamiseks ja võimalike kohanemisraskuste ennetamiseks tuleb

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada K.R osalema ka peale vabanemist sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldaja seda vajalikuks peab. Kuna K.R järelejäänud karistusaeg on lühem kui aasta, tuleb

§ 76

lg 4 alusel määrata katseaja pikkuseks 1 aasta, mis hakkab kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.