lg 2 p 7, 8, § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 7, 8, § 213 lg 1 järgi; S.V süüdistuses
lg 2 p 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi; J.V süüdistuses
lg 2 p 7 – 25 lg 1, 4 järgi; A.M-i (A.M) süüdistuses
lg 2 p 7, 8 – 22 lg 3, § 213 lg 1, § 263 p 1 järgi lühimenetluses U.B, isikukood xxx, elukoht xxxx, ei õpi ega tööta; varem kohtulikult karistatud 15.06.2009 Viru MK
121 järgi 3 k v/k tingimisi 1 a 6 k katseajaga; väärteoasjas korduvalt karistatud. Tõkend – vahistamine – kohaldatud alates 17.11.2009 S.V, isikukood xxx, elukoht xxxx, ei õpi ega tööta, varem kohtulikult karistatud: 1) 27.07.2006 Viru MK
lg 2 p 4 järgi 2 k v/k tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 2) 01.11.2006 Viru MK
lg 2 p 4, 7, 8 järgi eelneva liitmisega 3 k v/k, 3) 25.01.2008 Viru MK
lg 1, 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 6 k v/k, 4) 23.05.2008 Tartu MK
p 4 järgi 5 k 17 päeva v/k tingimisi 2 a katseajaga, 5) 08.08.2008 Viru MK
lg 2 p 4, 7, 8, 266 lg 2 p 1, 3 järgi eelneva liitmisega 1 a, 1 k ja 17 päeva v/k; väärteoasjas korduvalt karistatud. Tõkend – vahistamine – kohaldatud 21.08.
lg 2 p 7, 8 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 3 aastat ja 6 kuud vangistust. U.B süüdistuses
U.B süüdistuses
U.B süüdistuses
lg 1 järgi järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, võrra, mõistes U.B-le karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest, liites mõistetud karistusele Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsusega mõistetud ning kandmata 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõista seega U.B-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 17.11.2009, lugedes
Tõkend – vahistamine jätta muutmata. 2 S.V süüdistuses
S.V süüdistuses
lg 2 p 1, 3 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, võrra, mõistes S.V-le karistuseks 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 21.08.2009, lugedes
Tõkend – vahistamine jätta muutmata. J.V süüdistuses
lg 2 p 7 – 25 lg 1, 4 järgi järgi süüdi tunnistada ja kohaldades
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, võrra, mõistes J.V-le karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 18.-19.11.2009, so 2 päeva karistusaja hulka, millest tulenevalt kuulub J.V ärakandmisele 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.05.2010. A.M süüdistuses
lg 2 p 7, 8 – 22 lg 3 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 1 kuu vangistust. A.M süüdistuses
A.M süüdistuses
p 1 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, võrra, mõistes A.M-ile karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, so 28.04-18.05.2010, so 21 päeva karistusaja hulka, millest tulenevalt kuulub A.M ärakandmisele 1 kuu ja 29 päeva vangistust.
alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täielikult täitmisele, kui A.M 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Käitumiskontrolli ajal on A.M kohustatud täitma
elama kohtu määratud alalises elukohas- xxxx;
lg 2 p 2, 8 alusel kohustada A.M-i katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja alguseks lugeda 25.05.
lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ning A.M, osutades tahtlikult teiste isikute tahtlikule õigusvastasele teole vaimset ja füüsilist kaasabi, pani toime
Veel süüdistati U.B ja A.M-i selles, et nemad 17.06.2009 saatsid V Llt varastatud mobiiltelefoni kasutades kannatanule kuuluvalt SIM-kaardilt nr xxxx 63 korda SMS-sõnumeid Rate.ee tasulisele numbrile 15154 (lühisõnumiteenus Inpoc) SOL-ide ostmiseks, millega tekitasid kannatanule varalist kahju 3149.79 krooni. Seega U.B ja A.M , saades varalist kasu andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi, panid toime
A.M-i süüdistati ka selles, et ta 05.10.2009 kella 19.00 paiku xxxx kortermaja ees kõrvaliste isikute juuresolekul tiris M V juustest ja lõi käega näkku, mille tagajärjel M V kukkus; seejärel tiris M V juustest, lõi ta pead mitu korda vastu metallist ust ning peksis käte ja jalgadega näkku ja selga, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: pea põrutuse ja verevalumi vasakul pool kehal. Seega A.M, rikkudes vägivallaga raskelt avalikku korda, pani toime
U.B ja S.V süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et nad, S.V
lg 2 p1 tähendatud isikuna, koos lapseealise J.V-ga 09.08.2009 ajavahemikus 00.00 kuni 03.00 ronisid üle aia Rakveres Kastani 8a asuva Tika Auto OÜ territooriumile, kus tungisid ukse avamise teel sõiduautosse Xxxx ning aknaklaasi eest võtmise teel Tika Auto OÜ kontorisse. Seega U.B ja S.V, tungides isikute grupis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrale piirdega alale, hoonesse ja sõidukisse, panid toime kuriteo, mis U.B suhtes on kvalifitseeritud
lg 2 p 3 ja S.V kui
lg 2p 1 tähendatud isiku suhtes
U.B ja S.V süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et nad 20.08.2009 kella 22.00 paiku Rakveres Lembitu tänaval röövisid noaga ähvardades S-S M (sündinud xxxx) mobiiltelefoni LG KG 288 väärtusega 799 krooni. U.B ja J.V süüdistati selles, et 16.11.2009 kella 18.30 paiku Rakveres Kastani 12 asuva spordihoone juures olevas parklas jooksis J.V järele H Vule ning püüdis ära tõmmata tema käekotti ning kui see ei õnnestunud, kutsus appi U.B , kes peksis peksis kannatanut jalaga näkku ning püüdis samuti tema käekotti koos selles olnud esemetega (isiklikud dokumendid, mobiiltelefon Samsung väärtusega 1500 krooni ja sularaha 400 krooni) ära tõmmata, mis aga ei õnnestunud kannatanu vastupanu tõttu. 6 U.B ja S.V tegevus on kvalifitseeritud
lg 2 p 7, 8 järgi ning J.V tegevus
2. KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED. U.B tunnistas end temale
lg 2 p 7, 8, § 266 lg 2 p 3, §199 lg 2 p 7, 8, § 213 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi, eitades vaid kannatanu H Vu peksmist. Nõustus lühimenetlusega ning kinnitas, et jääb oma kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtus enda ristküsitlemist ei taotlenud. S.V tunnistas end temale
lg 2 p 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi esitatud süüdistuses süüdi, eitades vaid kannatanu S-S Mu noaga ähvardamist. Nõustus lühimenetlusega ning kinnitas, et jääb oma kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtus enda ristküsitlemist ei taotlenud. J.V tunnistas end temale
Nõustus lühimenetlusega ning kinnitas, et jääb oma kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtus enda ristküsitlemist ei taotlenud. A.M tunnistas end temale
lg 2 p 7, 8 – § 22 lg 3, § 213 lg 1, § 263 p 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi täies mahus. Nõustus lühimenetlusega ning kinnitas, et jääb oma kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtus enda ristküsitlemist ei taotlenud. 2.1. U.B-le ja A.M-ile kannatanu V Llt mobiiletelefoni varguse episoodis 17.06.2009 esitatud süüdistus on U.B suhtes kvalifitseeritud
lg 2 p 7, 8 järgi ning A.M-i suhtes
lg 2 p 7, 8 – 22 lg 3 järgi.
lg 3 p 7, 8 sätestab vastutuse varguse, so võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt; sissetungimisega.
lg 3 – sätete kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. 2.2. U.B-le ja A.M-ile esitatud süüdistus 17.06.2009 kannatanu V Llt eelnevalt varastatud mobiiltelefoni kasutades varalise kasu saamises andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi on mõlema süüdistatava suhtes kvalifitseeritud
lg 1 järgi
lg 1 sätestab vastutuse arvutikelmuse eest, st varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel U.B ja A.M-i süü nimetatud kuriteo episoodides on tõendatud: - Kannatanu V L ütlustega selle kohta, et 17.06.2009 tulid tema elukohta A.M ja K P, kes ta majast välja meelitasid ning kui tagasi tuppa läks, avastas hiljem, et kadunud oli mobiiltelefon, mille kasutamise eest EMT hiljem esitas arve summas 3347 krooni, mille tasus ning millises ulatuses soovib esitada hagi /I kd, tl. 3-4, 7-8/; - EMT teatistega võlgnevuse kohta ning arvega summas 3347 krooni /I kd tl. 5-6, 10/; - Rate Solutions OÜ vastusega päringule /I kd, tl. 13-16/; - tunnistaja K Pi ja L E kattuvate ütlustega selle kohta, et suvel 2009 otsustasid koos U.B ja A.M-iga xxxx vargile minna. Lepiti kokku, et 7 - - tüdrukud meelitavad vana mehe majast välja ja siis poisid saavad märkamatult majja sisse minna, et varastada. U.B varastas majast telefoni, millega A.M hiljem SOL-e tegi /I kd, tl. 17-18, 36-38, 26-27/; U.B ütlustega selle kohta, et plaanis koos L Ega xxxxs vanema mehe juurde vargile minna ning A.M ja K P aitasid neid sellega, et meelitasid mehe majast välja, mille järel tema sisenes majja ning kuna raha ei leidnud, siis varastas mobiiltelefoni, mille abil A.M-iga hiljem Rates SOL-e tegid /I kd, tl. 21-22, 24-25/; A.M-i ütlustega selle kohta, et U.B ja L E plaanisid koos tema ja K Piga xxxx vargile minna. Tema ja K P meelitasid vanema mehe rattakummi pumpamise abistamise ettekäändel majast välja ning seejärel sai U.B vabalt majja siseneda ning varastada sealt mobiiltelefon, mille abil pärast Rates SOL-e saatsid /I kd, tl. 32-33/. Lapseealiste K Pi ja L E suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 201 lg 1 alusel lõpetatud. /I kd, tl 43-45, 49-50/. 2.3. A.M-i 05.10.2009 toimepandud süütegu kannatanu M V suhtes on kvalifitseeritud
A.M tunnistas end nimetatud kuriteoepisoodis süüdi täies mahus. Tema süü M Vle füüsilise valu ja tervisekahjustuse, so peapõrutuse ja ninaluu juures verevalumi põhjustamises on tõendatud: - Kannatanu M V ütlustega, et A.M ründas teda, lüües teda näkku ja kehasse, tiris juustest ning lõi tema pead korduvalt vastu metallist ust /I kd, tl 52-55/; - SA Tallinna Lastehaigla teatisega 06.10.2009, millega on M Vl fikseeritud kehavigastused /I kd, tl 56/; - Kannatanu P V avalduse ja ütlustega /I kd, tl 57,58-59/; - Tunnistajate R S L, K P, E K, T P, K V, ütlustega kogumis /I kd, tl 60-61, 62-64, 65-67, 68-70, 71-73, /; - A.M-i enda ütlustega, milles tunnistab kannatanu ründamist ning tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist /I kd, tl 76-78/; 2.4. U.B ja S.V poolt 09.08.2009 Rakveres Kastani 8a asuva Tika Auto OÜ territooriumile, ukse avamise teel sõiduautosse Xxxx ning aknaklaasi eest võtmise teel Tika Auto OÜ kontorisse tungimine on U.B suhtes on kvalifitseeritud
lg 2 p 3 ja S.V kui
lg 2 p 1 tähendatud isiku suhtes
lg 2 p 1, 3 järgi kui valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimine, kui see on toime pandud isikute grupi poolt ning S.Vpuhul vähemalt teist korda. U.B ja S.V tunnistasid end nimetatud kuriteoepisoodis süüdi täies mahus ning nende süü nimetatud kuriteoepisoodi toimepanemisel on tõendatud: - Sündmuskoha vaatlusprotokolliga /II kd, tl 40-41/; - Sõiduauto Xxxx, reg nr xxxx vaatlusprotokolliga /II kd, tl 49-51/; - Kannatanu esindaja K P avalduse ja ütlustega selle kohta, et ööl vastu 09.08.2009 on sisse tungitud Rakveres Kastani 8a asuva Tika Auto OÜ territooriumile, ukse avamise teel sõiduautosse Xxxx ning aknaklaasi eest 8 - - võtmise teel Tika Auto OÜ kontorisse. Sissetungimisega on põhjustatud varaline kahju summas 1380 krooni, millises ulatuses soovib esitada tsiviilhagi /II kd, tl 42-44, 45-46/; Tunnistajate K P ja Ü K ütlustega selle kohta et nemad nägid Tika Auto OÜ territooriumil J.V koos kahe nende jaoks tundmatu noormehega ning teatasid sellest K Ple, kes poisid hiljem kätte sai ning politseisse toimetas /II kd, tl 47-48, 54-55/; U.B ja S.V ning tunnistaja J.V ütlustega, milles kinnitavad võõrale territooriumile tungimist ning seal lõhkumisega varalise kahju põhjustamist. /II kd, tl 52-53, 57-58, 60-62/; Nimetatud kuriteo toimepanemise ajal lapseealise J.V suhtes on selles kuriteoepisoodis kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 201 lg 1 alusel /II kd, tl 64-65/; 2.5. U.B ja S.V poolt 20.08.2009 kannatanu S-S Mult noaga ähvardades mobiiltelefoni röövimine on mõlema süüdistatava suhtes kvalifitseeritud
U.B tunnistas end S-S Mult mobiiltelefoni röövimise toimepanemises süüdi täies mahus. S.V eitas kannatanu noaga ähvardamist Mõlema süüdistatava süü kuriteoepisoodis on tõendatud: - Kannatanu S-S Mu ütlustega selle kohta, et S.V pidades teda oma võlglaseks, nõudis 20.08.09 juhuslikult kokku saades võla klaarimist. U.B väänas tal käed selja taha ning teise käega hoidis nuga kõril ning seejärel lükkas ta S.V juurde. S.V oli kaks nuga ning ta küsis, et kumma noaga ta tahab, et näpud maha lõigatakse. U.B hoidis teisest käest ning siis nad mõlemad, hoides kõvasti kinni, imiteerisid sõrmede maha lõikamist. S.V oli väiksema noa vist tasku pannud ja hoidis käes suuremat nuga. Seejärel naeris S.V, et ärgu kartku, ta tegi ainult nalja. Seejärel hakkas S.V taas võlajuttu klaarima ning käskis telefoni näidata ning seda nähes, tegi ettepaneku telefon tema vana katkise vastu ära vahetada. Ta ei olnud ei telefoni ära andmise ega vahetamisega nõus, aga kuna kartis nii S.V kui U.B, kuna tema arust ei olnud nad mitte nalja teinud, vaid reaalselt füüsilise vägivallaga ähvardanud, siis ei jäänud tal muud üle kui nõustuda telefoni vahetamisega. /II kd, tl 5-7, 2224/; - Kannatanu esindajate T Mu ja V A ütlustega, et vahetult peale röövimist avaldas poeg neile, et Georg ja üks teine noormees ähvardasid teda noaga ja võtsid ära mobiiltelefoni /II kd, tl 3-4, 31-32/; - Asitõendi vaatlusprotokolliga /II kd, tl 20/; - Tunnistajate O M ja H-L K ütlustega, mis kinnitavad, et U.B ja S.V hirmutasid ja ähvrdasid kannatanut noaga ning seejärel võtsid temalt mobiiltelefoni, mida S.V nimetas küll telefonide vahetamiseks, kuid nende hinnangul oli Sven-Sander hirmul ning seepärast nõustus nn vahetusega. Enne telefoni võtmist hoidis U.B nuga S-S Mu kõri juures ning S.V ähvardas temal noaga sõrmi maha lõigata /II kd, tl 17-19, /; - U.B ütlustega, milles tunnistab süüteo toimepanemist, kuid selgitab, et tema teada oli M S.V-le võlgu ning nugadega vehkides ning ähvardades tegid nad vaid nalja, tehes liigutusi, et hakkavad sõrmi maha lõikama. Telefoni andis M S.V-le vabatahtlikult ja sai vastu viimase vana telefoni /II kd, tl 339 - 35/; S.V ütlustega, mis haakusid nii kannatanu kui tunnistajate ja U.B poolt antud ütlustega sündmuste käigu kohta. Samas kinnitab, et soovis klaarida M vaid vanas kriminaalasjas tekkinud nn võlga, kuna kogu hagi jäi tookord süüvõimeliste süüdistatavate kanda. Eitas Mu ähvardamist, väites, et vaid mängis nugadega, tehes nalja. Peale seda pakkus M ise välja variandi, et nad võiksid telefonid ära vahetada, mida nad ka tegid. /II kd, tl 10-12, 25-27/; 2.6. U.B ja J.V poolt 16.11.2009 kannatanu H Vult käekoti röövimise katse on U.B suhtes kvalifitseeritud
lg 2 p 7, 8 järgi ning J.V suhtes
lg 2 p 7 – 25 lg 1 ja 4 järgi võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt. J.V tunnistas end H Vult käekoti röövimise katse toimepanemises süüdi täies mahus. U.B eitas kannatanu peksmist. Mõlema süüdistatava süü on tõendatud: - Kannatanu H Vu ütlustega selle kohta, et 16.11.2009 õhtul kauplusest koju minnes tundis, et keegi tirib teda kotist. Algul arvas, et see on keegi tuttav, kuid ümber pöörates nägi väikest kasvu noormeest. Teine noormees oli veidi eemal. Hakkas karjuma ning kuna väiksemal noormehel ei õnnestunud kotti tema käest kätte saada, siis ta jooksis eemale. Oskamata edasist ohtu karta, läks edasi, kuni teda ründas suurem noormees, kes samuti haaras kinni ta kotist. Kuna kotti lahti ei lasknud, tõmbas noormees tugevamini, mille tõttu kukkus kõhuli, kotist lahti laskmata. Suurem noormees rebis ikka kotti ning hakkas teda jalaga peksma, lüües 4-5 korral lõua ja kaela piirkonda. Vigastuste eest kaitses teda paks sall. Kuna koti rebimise ja peksmise ajal karjus kõvasti, siis jooksis ka suurem poiss minema, kotti kätte saamata ning seega varalist kahju ei põhjustatud /I kd, tl 82-84, 85-86/; - U.B ütlustega, et 16.11.2009 kohtus M G ja J.V-ga. Viimane tegi ettepaneku teha kotijooksu. G keeldus osalemast ning seejärel läksid U.B-ga spordihoone juurde, kuna J.V arvates võis seal olla inimesi. Eelnevat kokkulepet konkreetse tegevusplaani osas ei olnud, kuid siis nägid Pika tänava poole suunduvat naist ning J.V jooksis talle järele ning tõmbas teda käekotist, mida kätte ei saanud. Naine karjus, lubades kutsuda politsei ja J.V jooksis tema ja G juurde tagasi. Seejärel tegi tema ettepaneku, et jooksevad koos, mida nad ka tegid ning seekord tõmbas tema naise kotist, kuid naine lahti ei lasknud, vaid kukkus. J.V oli paar meetrit eemal. Kannatanu otsest löömist eitab, kuid möönab, et kotti tirides võis talle jalgadega vastu minna. Kuna kotti naiselt kätte ei saanud ja J.V kahtlustas, et keegi oli neid aknast näinud, siis jooksid minema. Hiljem kohtusuid juhuslikult uuesti Gga /I kd, tl 89-91/; - J.V ütlustega selle kohta, et kohtus sel õhtul U.Bja M Gga ja nähes eemalt ühte naisterahvast, tuli mõte kotijooksu teha. Konkreetset kokkulepet ei olnud, kuid algul jooksis ta naisele järele üksinda. Tõmbas kotist ning kui seda kätte ei saanud, jooksis poiste juurde tagasi. Naine hakkas karjuma. Seejärel ütles U.B, et läheb nüüd ise ja et tema tulgu kaasa. Jooksid U.B-ga naisele uuesti järele ning U.B haaras kotist. Tiris, kuid kätte ei saanud ning naine kukkus kõhuli. Seejärel lõi U.B naist mingi 5-6 korda jalaga ja käega vastu nägu, kutsudes ka teda appi, kuid kuna nägi, et ühe akna kardin liikus, siis arvas, et keegi on neid näinud ning liikus eemale. U.B lasi kotist lahti ning nad lahkusid /I kd, tl 99-100/; 10 - - Tunnistaja M G ütlustega, et kohtus 16.11.2009 U.B ja J.V-ga . Õhtul tekkis mõte teha kotijooksu, millest tema keeldus osa võtmast. Algul jooksis ühele naisele järele J.V, kuid kui temal koti tõmbamine ebaõnnestus, siis läksid J.V ja U.B koos. Mida nad tegid, seda ta ei näinud, kuid hiljem uuesti juhuslikult kohtudes, rääkis U.B, et oli seda naist jalaga peksnud ja mööda maad lohistanud, kuid kotti kätte ei saanud. Hiljem samal õhtul, kohtudes tuttavate poistega, hakkas U.B nende ees kelkima kuidas ta oli kotijooksu teinud, kirjeldades sündmusi samuti nagu eelnevalt temalegi /I kd, tl 108-110/; Tunnistajate A N ja A E ütlustega selle kohta, et kohtusid 16.11.2009 kella 19.00-20.00 vahel U.B ja veel kahe poisiga. U.B kiitles, et oli rusikate ja jalgadega peksnud naisterahvast näkku, kuid kotti kätte ei saanud /I kd, tl 95-96, 104-105/;
lg 2 p 7, 8 sätestab vastutuse röövimise, so võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, kui see on toime pandud grupi poolt relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades;
Kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestatust tulenevalt moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud, et isiku suhtes kasutati vägivalda ning et vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust.
lg 1 ja 4 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse alguse määratlemisel ei saa arvesse võtta iga kaastäideviija käitumist eraldi, vaid kaastäideviijate tegusid tuleb hinnata tervikteo osadena. Kaastäideviimisena kvalifitseeritakse ka selline tegevus, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Süüteokatsele kaastäideviimine on võimalik nii tegevuse kui ka tegevusetusena. Seega on tegu õigesti kvalifitseeritud ning õigesti süüdistatavatele inkrimineeritud. Hinnates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et U.B ja S.V süü kannatanu Mu röövimise episoodis on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 7, 8 järgi röövimisena, so võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Mõlemad süüdistatavad tegutsesid kannatanu noaga ähvardamisel kooskõlastatult ja ühiselt, vastutades seega kaastäideviijatena. Kannatanu hinnangul oli oht reaalne, noaga ähvardamise ning hirmu tõttu soostus oma telefoni ära andma, seda tegelikult soovimata. Mingil viisil ei tõlgendanud tema U.B ja S.V tegevust naljatlemisena, vaid sai aru, et noaga ähvardamie oli suunatud temalt varalise kasu saamisele seoses väidetava võlaga. Nii kannatanu Mu kui tunnistajate M ja K ütlustest nähtub, et U.B ja S.V hirmutasid ja ähvardasid 11 kannatanut noaga ning seejärel võtsid temalt mobiiltelefoni, mida S.V nimetas küll telefonide vahetamiseks, kuid nende hinnangul oli S-S hirmul ning seepärast nõustus nn vahetusega. U.B ja J.V süü kannatanu V vara röövimise katses on samuti tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud U.B suhtes
lg 2 p 7, 8 järgi ning J.V suhtes
lg 2 p 7 – 25 lg 1 ja 4 järgi võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, kasutades vägivalda eesmärgiga hõivata kannatanu vara. Kuritegu jäi katse staadiumisse süüdistatavate tahtest sõltumatutel asjaoludel, so kannatanu aktiivse vastupanu ja ohu tõttu vahele jääda. U.B poolt füüsilise vägivalla kasutamine on tõendatud nii J.V , kannatanu V kui tunnistajate G, N ja E ütlustega.
Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmine on õiguse kohaldamine, mis ei tohi olla meelevaldne ega juhuslik ning pealiskaudne tegevus. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ja rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele, kuid üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures, vangistust on põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 12 Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, st et karistuse üldpreventiivne eesmärk, so õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isiku mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.
alusel, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavate karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. Samuti ei esine süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kõigile süüdistatavatele inkrimineeritud süüteod on toime pandud kavatsetult ja otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et varasemad karistused ning muud alaealiste suhtes kohaldatud mõjutusvahendid ei ole süüdistatavatele vähimatki mõju avaldanud.
lg 3 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kaasaaitajale,
lg 3 p 7, 8 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetakse karistus
lg 4 kohaselt seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija.
lg 2 p 7, 8 ja
lg 2 p 7, 8 - § 25 lg 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kolme- kuni viieteistaastase vangistus.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. U.B , J.V ja A.M olid süütegude toimepanemise ajal kõik alaealised, süüvõimelised ja nende süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad said aru oma teguviisist. Kohus ei ole ühegi süüdistatava puhul tuvastanud nende karistust raskendavaid asjaolusid
Karistust kergendava asjaoluna
U.Bon varem kohtulikult karistatud. Temale käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud teod on toime pandud katseajal, mistõttu varasem tingimuslikult mõistetud karistus kuulub liitmisele käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistusega. Ta on varem korduvalt karistatud ka väärteo korras. Käesolevas kriminaalasjas temale inkrimineeritud esimese süüteo varguse pani tema toime kaks päeva peale temale Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsusega. kolmekuulise tingimusliku vangistuse mõistmist. Alaealise süüdistatava suhtes Viru vangla kriminaalhooldusosakonna 29.05.2009 koostatud kohtueelse ettekande kohaselt on U.B tulenevalt sõltuvusainete 13 tarvitamisest, sõpruskonna valikust, riskivast ja hoolimatust, teisi ärakasutavast eluviisist, agressiivsest käitumisest ning enesevalitsuse kaotamisest risk uue kuriteo toimepanemisele. Ametniku ettepaneku kohaselt on tema suhtes põhjendatud šokivangistuse kohaldamine /I kd, tl 113-117/. Iseloomustus T E on rahuldav /I kd, tl 124/. Kriminaalhooldusametniku seisukohta võimaliku šokivangistuse mõistmiseks ei saa käesoleval ajal enam pidada põhjendatuks, kuna kõik U.B-le käesolevas kohtuasjas inkrimineeritud kuriteod on toime pandud peale ametniku seisukoha saamist. S.V on varem viiel korral kohtulikult karistatud. Temale tingimuslikult mõistetud karistused on kasteaja kestel täitmisele pööratud. On varem korduvalt karistatud ka väärteo korras. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et varasemad karistused ei ole süüdistatavatele vähimatki mõju avaldanud. Käesolevas kriminaalasjas temale inkrimineeritud esimese süüteo pani tema toime vaid vähem kui ühe kuu möödumisel peale vanglast vabanemist, mis väljendab üheselt tema hoolimatut suhtumist õiguskuulekasse käitumisse. Kohus on seisukohal, et U.B ja S.V on põhjendatud karistada reaalse vangistusega, kuna varasemad karistused ei ole motiveerinud neid õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et kummagi süüdistatava puhul ei saa kõne alla tulla karistuse mõistmine tingimisi. Mõlemad süüdistatavad on alus süüdi mõista I astme kuriteos, mis oma olemuselt välistab karistuse tingimusliku mõistmise. Kohus peab eeltoodut arvesse võttes põhjendatuks karistada U.B ja S.V reaalse vangistusega selle alammäärale lähedases määras. J.V on varem kohtulikult karistamata. Alaealise süüdistatava suhtes Viru vangla kriminaalhooldusosakonna 10.12.2009 koostatud kohtueelse ettekande kohaselt on J.Vtulenevalt hariduse mitte väärtustamisest, suhtlemisest peamiselt mitte seaduskuulekate noortega, sõltuvusaine, so alkoholi tarvitamisest, impulsiivsest ja mõtlematust käitumisest, risk uue kuriteo toimepanemisele. Ametniku ettepaneku kohaselt on tema suhtes põhjendatud allutamine käitumiskontrollile /I kd, tl 118120/. Kohtueelsest ettekandest nähtuvalt on temale xxxx antud iseloomustus negatiivne. xxxx iseloomustatakse teda rahuldavalt. Käesoleva kriminaalasja kohtumenetluse käigus on siiski selgunud, et kriminaalhooldusametniku seisukohta ei saa pidada põhjendatuks, kuna J.V, olles teadlik menetlusest tema suhtes käesoleva kriminaalasja raames, jätkas süütegude toimepanemist. Varasemalt on tema suhtes lapseealisuse tõttu kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 201 lg 1 tunnustel. Kriminaalasjas nr 10230101892 on temale esitatud kahtlustus mitmete süütegude hilisemas toimepanemises Tallinnas ning 10.02.2010 kohaldas Harju Maakohus tema suhtes tõkendina vahistamist, tõkestamaks kuritegude toimepanemise jätkamist tema poolt. Käesolevas kohtuasjas karistuse mõistmisel J.V-le kohus ei käsitle kriminaalasja nr 10230101892 raames temale inkrimineeritud süütegusid ega võta neid arvesse karistuse mõistmisel, kuid hindab nimetatud asjaolu tema hoolimatu suhtumisena õiguskuuleka käitumise vajadusse. J.V on vaatamata oma noorusele toime pannud I astme kuriteo, mis nagu juba eelpool mainitud, oma olemuselt välistab karistuse tingimusliku mõistmise. Kuriteo toimepanemise initsiaatoriks oli tema, tehes ettepaneku rünnata kannatanu H Vut ning hõivata tema vara. Seega peab kohus põhjendatuks karistada teda vangistusega, kuna on seisukohal, et karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega ning seda saab pidada piisavaks abinõuks, et tagada alaealise edasine resotsialiseerumine.
J.V alaealisust ning võttes arvesse, et tema 14 ei ole varem kohtulikult karistatud, peab kohus võimalikuks mõista talle karistusena vangistus alla seaduses sätestatud alammäära. A.M on varem kohtulikult karistamata, kuid on korduvalt karistatud väärteo korras. Alaealise süüdistatava suhtes Viru vangla kriminaalhooldusosakonna 10.12.2009 koostatud kohtueelse ettekande kohaselt on temal tulenevalt lähedaste suhete puudumisest perekonnaga, hariduse mitte väärtustamisest, sõltuvusainete tarvitamisest, impulsiivsest ja mõtlematust käitumisest risk uue kuriteo toimepanemisele. Ametniku ettepaneku kohaselt on tema suhtes põhjendatud allutamine käitumiskontrollile, millele lisaks oleks põhjendatud kohustada teda osalema sotsiaalabiprogrammis /I kd, tl 121-123/. Temale koolist antud iseloomustused on negatiivsed /I kd, tl 125, 126/. Kohus arvestab, et A.M viibis kohtumenetluse ajal 21 päeva eelvangistuses. Ülejäänud karistuse osas peab kohus siiski põhjendatuks karistada A.M-i tingimusliku vangistusega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Kuna alaealisel on tuvastatud sõltuvusainete kasutamisest ning toetava sotsiaalse tugivõrgustiku puudumisest tulenevad probleemid, siis on põhjendatud määrata temale katseajal täiendavate kohustustena alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld ning osalemine kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis Nimetatud meetmeid saab käesoleval ajal pidada piisavateks, et vältida süütegude edaspidine toimepanemine A.M-i poolt. ASITÕENDID Kriminaalasja juures olevad asitõendid, so nuga ja mobiiltelefon №kia kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist hävitamisele. MENETLUSKULUD KrMS § 180 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 1, 2 alusel mõistab kohus käesolevas kriminaalasjas süüdimõistetutelt menetluskuluna välja sundraha riigituludesse, Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 alusel süüdimõistetutelt välja mõista tasu toimiku koopia tegemise eest ja kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatav U.B ja tema kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa ning süüdistatav J.Vja tema kaitsja vandeadvokaat Kristel Vedro apellatsioonid Viru Maakohtu 25. mai 2010 otsusele läbi vaatamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni, sealhulgas käibemaks 160 (ükssada kuuskümmend) krooni, vandeadvokaat Kristel Vedro`le tema poolt J.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 15 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.V-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 800 krooni, millele lisandub käibemaks 160 krooni, kokku 960 krooni riigituludesse. J.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „J.V 1-0917035 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus 27. oktoobril 2010. a. Riigikohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.