lg 1 järgi vangistusega 2 k,
otsusega
2 järgi vangistusega 2 kuud,
otsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõista 2 k vangistust,
alusel katseajaga 1 aasta 6 kuud (katseaja algus alates 14.10.2009.a.) Elukoht XXX Töökoht AS T I.H, isikukood XXX, Kriminaalkorras karistatud viis korda, viimati 29.10.2010.a. Harju Maakohtu otsusega
7,9, § 213 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 1 kuu 28 päeva,
alusel tingimisi katseajaga 3 aastat, Elukoht XXX Ei tööta, invaliidsuspensionär Süüdistus I.H -
7,8,9,
1,
lg 1 U.M –
4,7,8 Menetluse liik Kriminaalasja nr. lühimenetlus 11230104743 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista U.M
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks mõista vangistus 4 kuud.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 27.09.2010.a., s.o. 1 päev. Kandmata karistus 3 kuud 29 päeva vangistust.
otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra (2 kuud) ja mõista liitkaristus 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
otsusega mõistetud vangistus (2 kuud) ja mõista liitkaristuseks 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada U.M-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. 179-le vangistuse päevale vastab 358 tundi üldkasulikku tööd
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta.
lg 4 alusel kohustada U.M järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all: Vangla 1) elada oma alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tõkend –elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi mõista I.H enne Harju Maakohtu 29.10.2010.a. otsust toimepandud kuritegudes
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
otsusega mõistetud karistusega (2 a 1 k 28 p vangistust) ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. 2 Süüdi mõista I.H peale Harju Maakohtu 29.10.2010.a. otsust toimepandud kuritegudes:
8,9 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.
1 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. I.H
lg 1 järgi õigeks mõista.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks mõista vangistus 9 kuud ja 10 päeva.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust (9 kuud 10 päeva vangistust)
lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse võrra (2 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust) ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 8 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.09.2010.a.,18.19.04.2011.a. ja 11.-12.10.2011.a.( sundtoomine kohtuistungile), kokku 5 päeva. Kandmisele kuulub 2 aastat 11 kuud 3 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Tsiviilhagid Välja mõista I.H-lt ja U.M-ilt solidaarselt: 1)PA kasuks 255,65 eurot (arve nr. 1106765439), 2)OÜ M kasuks 479,34 eurot (arve nr. XXXXXXXXXXXXXX Swedbank) Välja mõista I.H-lt: 1)TS kasuks 410,96 eurot; 2) T OÜ kasuks 1380,- eurot Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista I.H-lt riigituludesse: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 417,03 eurot 2) määratud kaitsjale makstud tasu 172,57 eurot Välja mõista U.M-ilt riigituludesse: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 417,03 eurot 2) määratud kaitsjale makstud tasu 172,57 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber
I.H süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, olles 06.04.2011 saanud TS enda valdusesse akutrelli Makita väärtusega 65 eurot tööülesannete täitmiseks, läks seejärel akutrelliga koju ning müüs mõni päev hiljem akutrelli temale tundmatule isikule, pöörates akutrelli sellisel viisil ebaseaduslikult enda kasuks. 4 Seega pani I.H oma tahtliku tegevusega toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise ning seda isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o
I.H süüdistatakse selles, et tema 07.04.2011 ajavahemikul 15.15-18.49 varalise kasu saamiseks sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sellega, et hakkas kasutama TS varastatud mobiiltelefoni, milles sim kaart numbriga XXX, helistades tavalistele ning eritariifsetele numbritele, saates sõnumeid eritariifsetele numbritele, tekitades TS varalist kahju 226 eurot ja 48 senti. Seega pani I.H oma tahtliku tegevusega toime varalise kasu saamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, so
U.M süüdistatakse selles, et tema grupis I.H-ga tungis 15.09.2010 kella 15.00 kuni 17.00 vahelisel ajal Tallinna linnas XXX asuvasse korterisse, kust ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära PA kuuluva DVD mängija väärtusega 900 krooni (57,52 eurot) ja sülearvuti Ordi väärtusega 4000 krooni (255,65 eurot). U.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis I.H-ga tungis 27.09.2010 kella 01.00 paiku Tallinna linnas XXX asuvale M OÜle kuuluvale territooriumile ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis võtta ära M OÜ-le kuuluvaid kaableid 2000 krooni (127,82 euro) väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kohale saabunud turvatöötajad pidasid ta kinni. Seega pani U.M oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt js sissetungimisega, s.o
Kohtu seisukoht Süüdistatav U.M tunnistas end süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, öeldes, et jääb nende ütluste juurde, millised andis kohtueelses menetluses. Süüdistatav I.H peale prokuröri avakõnet kohtu küsimusele, kas ta tunnistab end süüdi talle esitatud süüdistustes, vastas, et ei tunnista end süüdi 06.04.2011.a. TS rahakoti varguses ja akutrelli omastamises, teistes süüdistustes oma süüd tunnistas. Hiljem prokuröri küsimusele, miks ta kohtueelses menetluses end ka nendes kuritegudes süüdi tunnistas, ei osanud ta vastata, ei suutnud vastuolu kõrvaldada ja väitis, et tegelikult pani ka need kuriteod toime. 15.09.2010.a. PA korterist DVD ja sülearvuti vargus Kannatanu PA ütlustest nähtub, et 15.09.2010.a. oli ta kodus, kui kell 14.18 helistas talle mobiilile vend I.H ja tahtis temaga kokku saada Mustamäe teel asuva Maxima juures. Maxima juurde I.H aga ei tulnud ja ta läks koju tagasi. Oma tuppa sisenedes märkas, et DVD mängija on kadunud, kuigi enne väljaminekut oli alles. DVD mängija väärtus on 900 krooni (57,52 eurot). Ta avastas, et ka sülearvuti on kadunud, mille väärtuseks on 4000 krooni (255,65 eurot). Ta arvab, et I.H egi ta korterivõtmed järgi, kuna suvel elas I.H nende juures. I.H teadis ka sülearvuti asukohta. Ta ei ole lubanud I.H tema korterisse sisse tungida ja ta asju võtta. 18.09.2010.a. päeval kohtas ta I.H juhuslikult Kristiine keskuse ees ja küsis, et kus on sülearvuti ja DVD mängija, I.H vastas, et pole võtnud ja et Marko käis tema korteris sees ja võttis asjad. I.H oli andnud Markole korterivõtmed. 19.09.2010.a. helistas talle Marko ja ütles, et oli kuulnud, et teda süüdistatakse DVD mängija ja sülearvuti varguses. Marko ütles, et 5 oli juures, kui I.H ta asju võttis. DVD mängija on ta kätte saanud. Talle tekitatud varaline kahju moodustab 4000 krooni (255,65 eurot), mis on varastatud sülearvuti maksumus. Tunnistaja ÜR ütlustest nähtub, et 2010.a. oktoobri keskpaigas pakkus talle poeg U.M üht DVD mängijat koos puldiga. Marko oli üksinda kui DVD talle tõi. Seda ta ei küsinud, kust see DVD mängija pärit on, samuti ei öelnud midagi antud DVD mängija päritolust Marko. Umbes nädal hiljem tuli Marko DVD mängijale järgi ning palus tal see tagastada. Kellele see DVD mängija kuulus, ta ei teadnud. Antud DVD mängija vargusest ta sel momendil, kui seda enda juures hoidis, ta midagi ei teadnud. I.H ja U.M-i süü varguse toimepanemises on tõendatud I.H ütlustega. Ta kinnitas õe PAsõnu, et 15.09.2010.a. helistas õele ja kutsus ta kohtumisele Maxima juurde. Kohtumine oli tehtud selleks, et õde korterist välja kutsuda. Kui ta Piretiga telefoni teel rääkis, siis U.M viibis juures ja kuulis, millest nad rääkisid. U.M oli teadlik, milleks ta P.I.H korterist välja kutsus. U.M oli teadlik, et koos minnakse P. I.H korterisse pärast P.I.H lahkumist, ja hakatakse varastama. Tal oli nii maja trepikoja võti kui ka korterivõti olemas. Ta teadis, et kavatseb võtta DVD mängija ja sülearvuti. Ta võttis sülearvuti kapist ja DVD mängija teleka pealt ja pani need seljakotti. U.M seisis kõrval. Siis nad lahkusid korterist ja läksid koos Balti jaama, kus ta müüs sülearvuti tundmatule meesterahvale. DVD mängija läks U.M-i isale. 2010.a. septembris elas ta osaliselt (õe loal) samal aadressil, XXX, Tallinn ning ta on ka sinna sisse kirjutatud. 2010.a. septembris ei lubanud omavoliliselt ta õde P. I.H tal viibida elukohas aadressil XXX, Tallinn. Septembris andis ta oma korterivõtme õe kätte, teisi korterivõtmed tal ei olnud. Mõned päevad enne seda, kui antud korteris varguse toime pani, viibis ta järjekordselt õe juures (õe loal) aadressil XXX, Tallinn ja nägi esikus kapi peal korterivõtit ning võttis selle endale õelt luba küsimata. Hiljem selle võtmega avas ta korteriukse ja pani toime varguse. I.H ja U.M-i süü on tõendatud U.M-i ütlustega, millest nähtub, et 15.09.2010.a. päevasel ajal tema tuttav I.H helistas ta juuresolekul oma õele ja ütles, et on vaja kohtuda Maxima juures. Tegelikult ei olnud I.H plaanis kuhugi kohtumisele minna, vaid I.H võttis õe korteri varuvõtme ja koos mindi XXX maja juurde. I.H oli kaasas nii maja trepikoja võti kui ka korterivõti. Korteris jäi tema seisma suures toas, I.H aga võttis DVD mängija riiulilt ja siis kapist sülearvuti. I.H pani asjad seljakotti ja nad väljusid korterist. Pärast seda läksid nad Balti jaama, kus I.H müüs sülearvuti mingile suvalisele meesterahvale. DVD mängija viis ta oma isale, kes andis talle selle eest 100 krooni. Seega on süüdistatavate I.H ja U.M-i ütlustega tõendatud, et mõlemad käisid PAkorteris eesmärgiga ära võtta PADVD mängija ja sülearvuti. Asjaolu, et reaalselt pani korteris DVD mängija ja sülearvuti seljakotti ainult I.H , ei välista U.M-i tegevuse kvalifitseerimist kaastäideviijana.
lg 2 esimene lause, mis sätestab kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse, kujutab endast omistamisnormi, mille alusel vastutab isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Mõlemad süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. U.M kuulis, kuidas I.H meelitas telefoni teel õe korterist välja ja teadis ka, et seda tehti korterist varguse toimepanemise eesmärgil. Ta läks I.H-ga koos korterisse, mis tõendab ka tema tahtlust PAvara äravõtmiseks ja selle vara omastamise eesmärki. Peale korterist lahkumist müüdi varastatud sülearvuti koos tundmatule meesterahvale, aga varastatud DVD mängija müüs U.M oma isale 100 krooni eest. Eeltoodust ja teovalitsemise teooriast tulenevalt valitsesid mõlemad süüdistatavad tegu ja mõlemad on vargus täideviijad ning kuritegu pandi toime isikute grupis. 27.09.2010.a. M OÜ territooriumilt kaabli varguse katse 6 Kannatanu esindaja RVütlustega on tõendatud, et 27.09.2010.a. kella 01.00 ajal, Tallinnas, XXXasuval M OÜ-le kuuluval territooriumil on toimunud kaablite varguse katse ja kaablite lõhkumisega on M OÜ-le tekitatud varalist kahju kokku 7500 krooni (479,34 eurot). Taastamist vajab sidekaabel väärtusega 3000 krooni (191,73 eurot), valvekaamera toitekaabel ja videokaablid väärtusega 1500 krooni (95,87 eurot), fassaadivalgustuse toitekaabel väärtusega 1500 krooni (95,87 eurot) ja parklavalgustuse kaabel väärtusega 1500 krooni (95,87 eurot). Lõigatud kaablite osad väärtusega 2000 krooni (127,82 eurot) on tagasi saadud, selles osas pretensioone ei oma. Kaablite varguse katse toimepanemine on tõendatud tunnistaja SV ütlustega, mille kohaselt oli ta tööl 27.09.2010.a. turvatöötajana autopatrullis firmas G4S, kui kell 00:23 tuli väljakutse Paldiski mnt 25A, Tallinn asuvasse M OÜ territooriumile. Kohale jõudes ta nägi, et eelnimetatud firma territooriumi juures oli üks isik ja teine isik oli veidi kaugemal, varjas end põõsas. Sellel isikul oli käes nuga ja tema juures maas lõigatud kaabli osad. Mõlemad isikud olid turvatöötajate poolt kinni peetud. I.H ja U.M-i süü kuriteo toimepanemises on tõendatud süüdistatavate endi ütlustega. I.H tunnistas, et mõte kaablit varastada tekkis temal, tahtis saada vaske. Jõudes kella 01.00 ajal Paldiski mnt. juures oleva territooriumi juurde, mis oli aiaga piiratud, ronis ta üle aia ja läks ühe posti juurde, mille küljes olid kaablid. Ta lõikas noaga posti küljes olevad kaablid lahti. Kaableid jõudis ta lõigata umbes 30 minutit, kui äkki ilmusid turvamehed, kes neile politsei kutsusid. Kaablit tahtis ta varastada maha müümise eesmärgil. U.M-i ütlused kinnitavad, et mõte varastada kaablit tekkis I.H ja ta oli sellega nõus. Lepiti kokku, et I.H ronib üle aia ja hakkab kinnisel territooriumil oleva posti küljest kaablit lahti lõikama ning tema keerab kaablid rulli ja paneb kotti. I.H roniski üle aia ja hakkas noaga kaablit ühe posti küljest lõikama, viskas lahtivõetud kaabli osad üle aia talle ja tema keeras need rulli. Umbes 30 minuti möödudes tulid turvamehed ja neile kutsuti politsei. Kaablid taheti viia kokkuostupunkti ja saadud raha pooleks teha. Seega on süüdistatavate ütlustega tõendatud, et M OÜ territooriumilt püüdsid kaablit varastada I.H ja U.M . Et tegemist oli kinnise territooriumiga, seda tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll. Vaatlusprotokolli kohaselt piirab territooriumi Paldiski mnt. poolt traataed, raudtee poolt metallaed (II kd. lk.15-19). Kuritegu jäi katse staadiumisse, sest süüdistatavad peeti sündmuskohal turvatöötajate poolt kinni ja neil ei õnnestunud kaablit ära viia ega maha müüa. 06.04.2011.a. Tallinnas XXXmajast rahakoti vargus Kannatanu TS ütluste kohaselt käis Marguse-nimeline noormees 06.04.2011.a. tema juures aadressil Tallinn XXXja tegi kella 13-ni maja juures tööd. Kella 15.00 ajal avastas kannatanu, et tema rahakott on varastatud. Tal oli korteri ukse taga trepikojas jope, mille taskus oli rahakott. Rahakott oli viimati jope taskus veel olemas kella 10.00 ajal, kui ta andis Margusele 10 eurot töötasu ette ära. Kõigepealt andis ta Margusele akudrelli ja siis raha. Kui ta Margusele raha andis, siis Margus oli korteris. Kuna Margus nägi, et ta tuleb koridorist rahaga, siis pidi Margus aimama, et ta raha ja rahakott on koridoris. Rahakotis oli tal ID-kaart, mille ta sulges 07.04.2011.a., Swedbanki deebetkaart, mille lasi sulgeda, lapse Swedbanki noortekaart, mille lasi sulgeda, ehituse ABC kliendikaart, Bauhausi kliendikaart, Rimi kliendikaart ja sularaha oli 80 eurot. Rahakoti sai kannatanu arvates varastada ainult Margus. Rahakoti, kaartide ja sularaha vargusega tekitati talle kahju 112,26 eurot. I.H tunnistas oma süüd rahakoti varguses ja andis ütlused, mille kohaselt 2011.a. aprilli alguses varastas ta XXXmaja koridorist Taneli rahakoti. Ta läks Taneli juurde Heina 21, et Taneli juures jälle tööd teha, kuid antud päeval tööd ta ei teinud. Kui ta Taneli juurest hakkas lahkuma, siis nägi ta Taneli korteri ukse taga koridoris Taneli jopet, mille ühest taskust paistis välja rahakott. Ta võttis jope taskust rahakoti, kuna mõtles, et seal on raha. Kui ta oli rahakoti jope taskust võtnud, siis väljus ta XXXmajast ja kõndis mööda Heina tänavat edasi. Seejärel tegi 7 ta rahakoti lahti ja võttis sealt välja sularaha. Kui ta oli rahakotist raha välja võtnud, siis viskas ta rahakoti prügikasti. Mis veel peale raha rahakotis oli, seda ta ei oska öelda, kuna ei vaadanud rahakoti sisse. 07.04.2011.a. Tallinnas XXX korterist varguse toimepanemine. Kannatanu TSütlustest nähtub, et tema elukaaslasele kuulub aadressil XXX Tallinn korter. 07.04.2011.a. kella 12.10 paiku lahkus ta nimetatud korterist oma elukohta. Enne korterist lahkumist tegi ta tema kasutuses oleva mobiiltelefoniga №kia kõne oma elukaaslasele. Umbes kella 18.00 avastas elukaaslane, et mobiiltelefon №kia ei ole T. S elukohas. Selle avastas ta kannatanu mobiiltelefoni numbrile helistades. Umbes kella 18.45 ajal jõudis T. S XXX , Tallinn asuvasse korterisse. Korterist avastas ta tööriistade varguse ja ka mobiiltelefoni varguse. Tööriistadeks olid löökdrell Dewalt maksumusega 1200 krooni (76,69 eurot) ja akudrell Dewalt maksumusega 600 krooni (38,35 eurot). Lisaks oli varastatud 10 meetrit elektrikaablit maksumusega 70 krooni (4,47 eurot). Antud teoga põhjustati talle tööriistade vargusega varalist kahju summas 119,51 eurot. Mobiiltelefoni №kia maksumus oli 1000 krooni (63,91 eurot). Tema kasutuses olnud mobiiltelefoniga teostati erinevatele telefoninumbritele kõnesid, millega põhjustati varalist kahju 226,48 eurot. 21.04.2011.a. sai ta politseist tagasi tööriistakohvri Dewalt koos Dewalt akudrelli ja tööriistakohvri Dewalt koos Dewalt elektri löökdrelli, otsikute ja tuubiga ning mobiiltelefoni №kia
4,7,8 järgi. I.H pani toime viis vargust, ta on ka varem varguste eest karistatud, mistõttu tema suhtes võib öelda, et varguste toimepanemine oli muutunud süstemaatiliseks ja kuriteod on kvalifitseeritavad
7,8,9 järgi. 9 Vargused pandi toime subjektiivsetelt tunnustelt kavatsetult, mida näitab juba võõra vara omastamise eesmärk. 06.04.2011.a. TS akudrelli enda kasuks pööramine (süüdistus
1 järgi) Kannatanu TS ütlustest nähtuvalt töötas 06.04.2011.a. tema juures ühe päeva Marguse nimeline meesterahvas. Tööd tegi Margus tema juures aadressil XXX. 06.04.2011.a. kella 09.00 ajal tuli Margus aadressile XXXja küsis akudrelli. Ta andis Margusele akudrelli Makita, kaks akut ja laadija. Akudrelli andis ta Margusele, kuna Margus soovis mujal ka tööd teha. Margus lubas akudrelli talle peale töö lõpetamist tagasi tuua. Peale seda, kui ta andis Margusele akudrelli, kaks akut ja laadija, käis Margus korraks ära, öeldes, et annab akudrelli sõbra kätte. Margus oli ära 20 minutit ja seejärel tuli tagasi aadressile XXXja tagasi tulles akudrelli kaasas ei olnud. Margus tegi kella 13.00 tööd ja seejärel lahkus. Makita akudrelli andis ta Margusele, kuna usaldas Margust ja teadis, kus Margus elab. Akudrelli Makitat, kahte akut ja laadijat Marguse-nimeline isik ei tagastanud Akudrelli vargusega tekitati talle kahju 65 eurot. I.H süü on tõendatud tema enda ütlustega, millest nähtub, et sellel päeval kui ta T juures tööd tegi ühe päeva, mis oli aprillikuu alguses, siis ta küsis Taneli käest laenuks akudrelli. Akudrelliga läks ta koju. Paar päeva hiljem oli tal aga raha vaja ja ta läks T saadud akudrelliga Balti Jaama turule, et akudrell seal maha müüa. Akudrelli müüs ta maha ühele meesterahvale, kes oli tema jaoks tundmatu. Kui Tanel talle akudrelli andis, siis tagastamise aega kokku ei lepitud, kuid T andis talle akudrelli ajutiseks kasutamiseks ja ta sai aru sellest, et ta pidi akudrelli T tagastama. Kannatanu ja süüdistatava I.H ütlustega on seega tõendatud, et kannatanu andis akudrelli I.H valdusse, kes lubas selle tagastada. I.H drelli ei tagastanud, vaid pööras selle enda kasuks, nimelt müüs raha saamise eesmärgil võõra drelli maha. Kuna I.H on varem toime pannud vargusi, on kuriteo kvalifikatsioon
1 järgi õige. Subjektiivsetelt tunnustelt pani süüdistatav kuriteo toime kavatsetult. Teades, et akudrell kuulub TSile, müüs ta tema jaoks võõra asja maha. Süüdistus
lg 1 järgi I.H-le on esitatud süüdistus
lg 1 järgi varalise kasu saamises andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Süüdistuse kohaselt moodustas andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise TSilt varastatud mobiiltelefoni kasutamine, täpsemalt sellega helistamine ja sõnumite saatmine tavalistele ja eritariifsetele numbritele, millega tekitati TSile varalist kahju.
lg 1 terviktekst on varalise kasu saamine arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. I.H-le esitatud süüdistusest ei nähtu, milles seisneb telefoniga helistamise ja sõnumite saatmise ebaseaduslikkus ja ei ole arusaadav, millist varalist kasu varastatud mobiiltelefoniga helistamine I.H-le tõi. Seega on tegemist puuduliku süüdistusega, mille alusel ei ole võimalik tuvastada arvutikelmuse objektiivset koosseisu. Süüdistuse sõnastus tähendab pigem varastamise teel I.H valdusse saadud mobiiltelefoni kasutamist, milline tegevus on hõlmatud varguse koosseisuga. I.H süüdistatakse muuhulgas ka TS mobiiltelefoni varguses 07.04.2011.a.
sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu moodustab võõra vallasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ebaseaduslik omastamine aga tähendab äravõetud vara enda kasuks pööramist, mis seisneb omaniku ilmajätmises asjast ning hõivaja poolt asja lühi- või pikemaajalises kasutamises. Mobiiltelefoni kasutamine tähendabki sellega helistamist või sõnumite saatmist 10 Eeltoodu alusel, tulenevalt
lg 1 järgi I.H-le esitatud süüdistuse puudulikkusest, mis ei võimalda kohtul tuvastada
§-s 213 sätestatud kuriteo objektiivset koosseisu, tuleb I.H
Tsiviilhagid Tsiviilhagid esitasid PA varastatud sülearvuti maksumuse hüvitamiseks summas 4000 krooni ehk 255,65 eurot, OÜ M varguse käigus kaablite lõhkumisega seoses summas 7500 krooni ehk 479,34 eurot. TS poolt esitatud tsiviilhagi koosneb varastatud rahakoti, kaartide, sularaha, sim-kaardi ja elektrikaabli väärtusest 119,48 eurot, I.H poolt omastatud akudrelli maksumusest 65 eurot ja varastatud mobiiltelefoni sees oleva sim-kaardi kasutamisega (tehtud kõned ja saadetud sõnumid) tekitatud kahjust 226,48 eurot. Kokku on TS tekitatud kahju 410,96 eurot. OÜ T on esitanud tsiviilhagi summas 1380 eurot, millise summa moodustavad varastatud esemete väärtused ja lõhutud kompressori väärtus. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtulikul tõendite uurimisel on I.H ja U.M-i süü PA ja OÜ-le M kuritegude läbi kahju tekitamises tõendatud ja kahjud kuuluvad neilt solidaarselt väljamõistmisele. Tõendatud on ka I.H süü TSile vargusega ja akudrelli omastamisega kahju tekitamises ning kahju tekitamises OÜ-le T . Seega kuuluvad nendele kannatanutele tekitatud kahjud väljamõistmisele I.H-lt üksinda. Karistamine Karistamise aluseks on süü suurus, millele lisaks arvestatakse ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 2 ja
lg 2 sanktsioonid sätestavad karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. Kohtu arvates ei ole põhjendatud kummalegi süüdistatavale karistuseks mõista rahalist karistust, sest nad on varem kriminaalkorras karistatud, järeldusi varasematest karistustest ei ole teinud, on jätkanud kuritegude toimepanemist, pannes kuriteod toime katseajal. Hüvitada tuleb neil küllaltki suured tsiviilhagid ning ka kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu on mõistlik ja vajalik neid karistada vangistusega. U.M pani toime kaks kuritegu, millest üks jäi katse staadiumisse. Tema süü suurust vähendab kuritegude initsiaatoriks mitteolemine. Mõlema kuriteo puhul tuli initsiatiiv I.H-lt . U.M-i kaasabil sai PAtagasi oma DVD mängija. Seda arvestab kohus kui kahju vabatahtlikku hüvitamist
2 mõttes karistust kergendava asjaoluna. Karistust kergendavaks asjaoluks on ka puhtsüdamlik kahetsus. Vähest süüd ja kahte kergendavat asjaolu arvestades mõistab kohus U.M-ile karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmist – 6 kuud vangistust, mida ühe kolmandiku võrra vähendades jääb karistuseks 4 kuud vangistust. Kuna U.M pani mõlemad kuriteod toime katseajal, tuleb suurendada mõistetud karistust eelmise otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Nii prokurör kui kaitsja leidsid, et U.M ei ole otstarbekas saata vanglasse karistust kandma, vaid tegid kohtule ettepaneku asendada vangistus üldkasuliku tööga. Süüdistatav ise palus samuti vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leidis, et kuna U.M-i süü oli väike ja tal on olemas töökoht, mille ta vanglasse minnes kindlasti kaotaks, nõustub kohus andma talle veel kord võimaluse jääda vabadusse, asendades vangistuse üldkasuliku tööga. I.H pani toime kokku viis vargust, millest üks jäi katse staadiumisse. Kuna ta pani kaks kuritegu toime enne ja kolm kuritegu peale Harju Maakohtu 29.10.2010.a. otsust, tuleb nende eest ka eraldi karistada. Enne nimetatud otsust pani ta toime kuriteod koos U.M-iga . 11 Kui U.M-ile mõistis kohus nende eest 6 kuud vangistust, siis I.H karistus peab olema suurem, arvestades seda, et ta oli kuritegude initsiaatoriks ja oli tunduvalt aktiivsem täideviija võrreldes U.M-iga . I.H süüd suurendab ka asjaolu, et ta varastas oma lähedase sugulase – õe vara, meelitades ta pettusega kodunt välja. Kohus karistab I.H nende kahe episoodi eest 9 kuulise vangistusega, millest peale ühe kolmandiku vähendamist, jääb järele kuus kuud. Selle karistuse loeb kohus kaetuks Harju Maakohtu 29.10.2010.a. otsusega mõistetud raskema karistusega. Peale Harju Maakohtu 29.10.2010.a. otsust pani I.H toime kolm vargust ja ühe omastamise. Karistuse pikkuse mõistmisel arvestab kohus varguste arvu ja tekitatud küllaltki suuri kahjusid ning mõistab varguste eest üheaastase vangistuse. TSakudrelli omastamise eest mõistab kohus miinimumilähedase vangistuse, kuna varem ei ole ta sellise kuriteo eest karistatud ning tegemist oli vaid ühe eseme omastamisega. Liitkaristuse moodustamisel kohaldab kohust üksikkaristustest raskema suurendamise printsiipi. Kuna I.H pani kuriteod toime katseajal, tuleb moodustada liitkaristus eelmise otsusega mõistetud karistusega. Süüdistatava kaitsja taotles ka I.H-le mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Tulenevalt
lõikest 1 ei ole see aga võimalik, kuna üldkasuliku tööga on võimalik asendada üksnes kuni kaheaastast vangistust. I.H liitkaristus on aga tunduvalt üle kahe aasta. Eeltoodust tulenevalt tuleb I.H vangistus reaalselt ära kanda. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.