Obsah (8)

§ 25§ 215§ 199§ 74§ 218§ 64§ 65§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsembril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-12404 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri L.

§ 25

lg 1, 2, 4 –

§ 215

lg 2 p 1, 2 ning

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere 1.

süüdistatav L.Z elukoht: XXXX (kannab karistust Tartu Vanglas); isikukood: XXX; Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2009. a otsusega

§-de 203, 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi liitkaristusega 3 aastat 2 kuud vangistust, millest kandmata karistus 1 aasta 4 kuud 13 päeva vangistust määrati kandmisele

§ 74alusel tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; Tartu Maakohtu 05.09.2011.

a määrusega pöörati kandmata karistuse osa 1 aasta 4 kuud 13 päeva vangistust täitmisele, lugedes karistuse kandmise algusajaks 20.08.2011; väärteokorras karistatud 21 korda, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja 2. süüdistatav vandeadvokaat Anu Pärtel S.J elukoht: XXX isikukood: XXX; Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 18 korda, sh 2 korda

§ 2181 järgi tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.09.2011.

a Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.Z

§ 25

lg 2, 4 –

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada L.Z

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista L.Z-ile liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendada L.Z-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.06.2009.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 5 (viis) päeva võrra ja mõista L.Z-ile lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 5 (viis) päeva vangistust. L.Z-i karistuse algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28. detsembrist 2011. a. Süüdi tunnistada S.J

§ 25

lg 2, 4 –

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.J

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista S.J-ile liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.J ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 1 sätestatule: 1.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. S.J-ile kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2 Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista L.Z-ilt ja S.J-ilt solidaarselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot 31 senti A.A. (a/a XXX Swedbank) kasuks. Kriminaalasja juures asuv asitõend – mobiiltelefon №kia 6610i – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule Liilia L.Z-ile. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti, sealhulgas käibemaks 6 (kuus) eurot 39 senti, advokaat Anu Pärteli poolt L.Z-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kasuks välja 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti, sealhulgas käibemaks 6 (kuus) eurot 39 senti, advokaat Rein Napa poolt S.J-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti. Kaitsjatasu 115 (ükssada viisteist) eurot 5 senti jätta KrMS 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti. Kaitsjatasu 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 41 senti jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et L.Z ja S.J on õigus menetluskulud summas 417,03 eurot tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
5. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 3 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu L.Z-i ja S.J süüdistatakse selles, et nemad isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikus 03.08.2009 kella 21.30-st kuni 04.08.2009 kella 04.00-ni, tegutsedes eelneval kokkuleppel grupis koos, püüdsid omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil ära võtta Tartu linnas Vaba ja Salme tänava ristmiku lähedusse pargitud A.A. kuuluvat sõiduautot Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX väärtusega 23 000 krooni (1469.97 eurot), mille käigus tungisid katuseluugi lõhkumise teel sõidukisse ning püüdsid sõidukit käivitada, kuid kuritegu jäi lõpule viimata sõiduki mittekäivitumise ning politseiauto möödumise tõttu. Seega panid L.Z ja S.J toime

§ 25

lg 1, 2, 4 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse, kui see on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Samuti süüdistatakse L.Z-i ja S.J selles, et nemad isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikus 03.08.2009 kella 21.30-st kuni 04.08.2009 kella 04.00-ni, olles eelnevalt koos tunginud omavolilise kasutamise eesmärgil Tartu linnas Vaba ja Salme tänava ristmiku lähedusse pargitud A.A. kuuluvasse sõiduautosse Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX, võtsid grupis koos sõidukist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.A. automaki Sony esipaneeli väärtusega 500 krooni (31.96 eurot), viie võtmega võtmekimbu koguväärtusega 300 krooni (19.17 eurot) ning kuue võtmega võtmekimbu koguväärtusega 330 krooni (21.09 eurot). Seega panid L.Z ja S.J toime

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kannatanu A.A. on esitanud tsiviilhagi summas 155,31 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199

lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavatele L.Z-ile ja S.J-ile karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 25

lg 1, 2, 4 - § 215 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavatele L.Z-ile ja S.J-ile karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista L.Z-ile ja S.J-ile liitkaristuseks 5 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendada L.Z-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 05.06.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 2 kuu ja 8 päeva pikkuse vangistuse võrra (25.10.2011 seisuga) ja liitkaristuseks L.Z-ile mõista 1 aasta 7 kuud ja 8 päeva vangistust (25.10.2011 seisuga).

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et S.J-ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.J ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas 4 Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et L.Z ja S.J on sõlminud kokkulepped oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.Z-i ja S.J-i süüdi tunnistada

§ 25

lg 2, 4 –

§ 215

lg 2 p 1, 2 ning

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

Otsuse tegemise ajaks on L.Z talle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 05.06.2009. a otsusega mõistetud kandmisele kuuluvast karistusest 1 aasta 4 kuud 13 päeva vangistust ajavahemikus 20.08.2011-27.12.2011 ära kandnud 4 kuud 8 päeva vangistust, kandmata on seega 1 aasta 5 päeva vangistust. Eeltoodud arvestades tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada L.Z-ile mõistetavat 5 kuu pikkust vangistust 1 aasta 5 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 5 kuud 5 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 28.12.2011. a. Kannatanu A.A. on esitanud L.Z-i ja S.J-i vastu tsiviilhagi. Süüdistatavad on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagid kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. L.Z-i ja S.J-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning nad on selle tekitamises ka süüdi. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatavate kaitsjad esitasid taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 38,36 eurot. Kohus leiab, et taotlused kuuluvad rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ 18 alusel. Lisaks riigi õigusabi kulule 38,35 eurot on L.Z-i menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 76,70 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Lisaks riigi õigusabi kulule 38,36 eurot on S.J-i menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 115,05 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega 5 kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. S.J õpib ja L.Z kannab vangistust. Mõlemal puuduvad sissetulekud. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine S.J-ile ja L.Z-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda. Kogu sundraha summa tasumine ühe korraga käib S.J-ile ja L.Z-ile nende sissetulekute vähesust arvestades samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda neile võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri L.Z Kohtunik 6