S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat Kaebuse esitaja: J.Z, ik xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta J.Z-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 12.12.2011 otsusele nr 2317,11,012004 J.Z-i karistamises LS § 224 lg 2; § 242 lg 1; § 221 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 12.12.2011 otsus nr 2317,11,012004 J.Z-i karistamises LS § 224 lg 2; § 242 lg 1; § 221 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata. 1
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 21.11.2011 kell 10.55 Vilde tee 68 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit Nissan Qashqai registreerimismärgiga xxxjuhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg, samuti juhtis mootorsõidukit ning sõiduki liikumise ajal kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita ning juhtides mootorsõidukit, sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tule ajal, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 33 lg 11 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 35 lg 10 nõudeid ja pani toime LS § 221 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotleti otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kaebuse kohaselt oli kaebuse esitaja kaks kuud tagasi paigaldanud autosse telefoni kasutamiseks käsi vabaks jätva seadme ning telefoniga rääkides kasutas seda seadet. Sellel korral oli närvis naisega riidlemise pärast ning võttis telefoni kätte. Peale selle palutakse arvestada, et ülalpidamisel on naine ja kaks last ning töökoht asub xxx vallas ning ta töötab SL ASs. Töö iseloom eeldab kehtiva juhtimisõiguse olemasolu kuna töö on seotud autoga sõitmisega. Ilma autota ei saa täita nõuetekohaselt tööülesandeid ja võib kaotada töö. Otseselt ei seadnud reaalsesse ohtu ei enda ega kaasliiklejate elu ega tervist ning kahetseb oma tegu. On teinud järeldused, see on tema esimene väärtegu. Lisakaristuse määramine on kohtuvälise menetleja õigus, mitte seadusest tulenev kohustus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et kodus oli raske olukord ning närvid ei pidanud vastu. Tarvitas alkoholi koos sõbraga ja magama heitis kella kolme ajal. Ei arvanud, et peab tööle minema, sest sel päeval oli tööd vähe. Kell kuus helistati, et on vaja tööle minna. Kui kinni peeti, oli teel töölt koju. Tundis ennast hommikul normaalselt. Ülekäigurajal punast tuled ei märganud, sest rääkis telefoniga. Selline rikkumine oli esimene 16 aasta jooksul. Samas töökohas töötab kuus aastat, on heas kirjas. Tuleks arvestada, et see oli esimene kord, on trahviga nõus, võib teha trahvi suuremaks, kuid juhtimisõiguse osas palub otsuse tühistada. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Karistus on määratud õiglane ja proportsionaalne. 2 Kaebuse esitaja tarbis ohtralt alkoholi, magas paar tundi ja tundis end normaalselt. Saanuks kutsuda tuttava, kes teda sõidutaks või leida tööle asendaja. Kui isikul on vaja juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks, siis on isik kohustatud vastu võtma selliseid otsuseid, mis ei vii liiklusnõuete rikkumisele ja isiku soodne olukord säiliks. Arvestades süü suurust olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine ilmselgelt põhjendamatu. Otsuse tegemisel on lisakaristuse määra valikul lähtutud asjaolust, et isikul puuduvad kehtivad karistused. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud kaebuse lisa ja väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuse esitajale on määratud karistus LS § 224 lg 2, § 242 lg 1 ja § 221 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, kohaldades KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 sätteid. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vastavalt LS § 221 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 242 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS §des 201 kuni 203, 205 kuni 207, 209, 211, 212, 214 kuni 219, 221 kuni 224 või 226 kuni 241 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut temale inkrimineeritud väärtegude kogumis KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni kui raskeimat karistust ette nägeva sätte 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,68 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,63 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suur ning selle süü suurust suurendab ka asjaolu, et kaebuse esitaja pani toime üheaegselt kolm liiklusalast väärtegu. See aga omakorda tingib ka karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamist. Kohus leiab, et süü tunnistamine ei ole KarS § 57 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestatav. Esitatud kaebuses on kaebuse esitaja märkinud, et kahetseb väärtegude toimepanemist, kuid kohtuistungil asus kaebuse 3 esitaja kahetsusavalduse asemel selgitama, et ta küll tunnistab süüd, kuid igaüks teeb ju vigu ja selle eest ei tohiks nii karmilt karistada. Seega oli kaebuses esitatud kahetsusavaldus formaalne ning esitatud eeldusel, et seda arvestataks karistust kergendava asjaoluna. Kohtuistungil see kahetsus kinnitust ei leidnud ning seetõttu asub kohus seisukohale, et tegelikkuses karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samas ei saa kohus kõrvale jätta kohtuvälise menetleja poolt karistust kergendava asjaolu tuvastamist ja sellega karistuse määramisel arvestamist. Karistust raskendavaid asjaolusid samuti tuvastatud ei ole. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kolmel korral ning neist viimane määrati kolm aastat enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist ning karistused on kustunud. Sellest võiks järeldada, et eelmised karistused suutsid isikut sundida hoiduma uue liiklusalase väärteo toimepanemisest mitme aasta vältel. Samas ei takistanud need asjaolud teda toime panemast menetlusesemeks olevat raskeimat liiklusalast väärtegu, millega kaasnes veel kahe liiklusalase väärteo toimepanemine. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pärast mõnetunnist magamist pidas vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks sellises seisundis sõidukit juhtides kõigepealt tööle sõita, täita oma tööülesandeid ja seejärel koju sõita. Seega oli isiku alkoholisisaldus hommikul kella kaheksa ajal tööle sõites oluliselt suurem kui tagasiteel enne kella ühtteist. Selline käitumine näitab kaebuse esitanud isiku üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse. Seetõttu on oluliseks põhikaristuse määra ja lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse valiku puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra, mitme väärteo üheaegselt toimepanemist, kohtuvälise menetleja tuvastatud kergendava asjaolu olemasolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, seda, et varasemad ja kustunud karistused väärtegude toimepanemise eest ei sundinud isikut uue ja oluliselt raskema süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristuse kohaldamine ettenähtud sanktsiooni keskmises ulatuses täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus määratud põhikaristuse või lisakaristuse kergendamiseks. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et kaebuse esitajal on ülalpidamisel kaks alaealist last, samuti on talle juhtimisõigus vajalik seoses tööülesannete täitmisega. Kohtule esitatud tööandja iseloomustusest nähtus aga seda, et töökoht asub väljaspool regulaarse ühistranspordi ala, kuid juhtimisõiguse vajalikkusest seoses tööülesannete täitmisega ei ole 4 midagi märgitud. Ka kohtulikul arutamisel selgitas kaebuse esitaja oma tööülesannete sisu ja sellest ei ilmnenud juhtimisõiguse vajalikkust tööülesannete täitmiseks. Sellest saab järeldada, et juhtimisõigus on vajalik eelkõige mugavaks tööle jõudmiseks. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus ja töökoha asukoht, samuti alaealiste laste ülalpidamiskohustus ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Kohtule koos kaebusega esitatud iseloomustusest nähtuvalt töötab kaebuse esitaja sama tööandja juures kuuendat aastat. Seega oli töökoha asukoht ning vahemaa koduni kaebuse esitanud isikule teada ning juhtimisõiguse vajalikkus kohtule esitatud tööandja tõendist nähtuvalt teada juba aastaid. Samamoodi oli kaebuse esitanud isikule teada tema alaealiste laste ülalpidamiskohustus. Seega teadis kaebuse esitaja, et liigseid kulusid tuleb vältida. Samas on menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks ning see tagaks temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmise. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viis end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ootamata kainenemist asus mootorsõidukit juhtima. Samas arvestades isiku elukogemust ei tohiks kaebuse esitanud isikule alkoholi mõju olla võõras ja ootamatu. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt tundis ta aga ennast sellises seisundis normaalselt. Seejuures aga ilmneb kohtuistungil antud ütlustest, et kaebuse esitaja oli juba pikemat aega sellises seisundis liikluses osalenud, sõites linnast välja ja seejärel ka tagasi. Kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on põhjendatult lähtutud sellest, et menetlusalusel isikul puudusid inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et arvestades isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja tema isikuandmeid, on kohaldatud lisakaristuse määr põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.