← Eesti

1-11-3910/21

Obsah (10)§ 121§ 424§ 238§ 65§ 68§ 58§ 60§ 69§ 57§ 22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2011. a, Tallinn Kohtuasja number 1-11-3910 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovska

§ 121järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30.05.2011.a.

otsus Apellandid süüdistatav ja tema kaitsja Prokurör Natalia Duškina N.B, Süüdistatav Kaitsja ik xxx, emakeel: eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxxx xx-xx, ei tööta, varem kohtulikult karistatud 4 korral, viimati Harju Maakohtu 15.05.2010. a otsusega

§ 424

järgi vangistusega 8 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga, ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5-kuuks. Vahi all alates 25.11.2010 advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2011. a otsus osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas. Teha uus otsus, millega mõista N.B-le karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. Vähendada mõistetud karistust

§ 238

lg 2 alusel 1/3 võrra, mille järel jääb karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust. Suurendada mõistetud karistust

§ 65lg-le 2 ja § 69 lg-le 7 tuginedes Harju Maakohtu 15.05.2010.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 145 päeva ehk 4 kuu ja 25 päeva võrra. Liitkaristuseks mõista 2 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust. 1

(6)Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. Määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 57,53 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 30.05.2011. a otsusega mõisteti N.B süüdi

§ 121järgi ja teda karistati 3-aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas maakohus karistust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks jäi vangistus 2 (kaks) aastat.

§ 65

lg-le 2 ja § 69 lg-le 7 tuginedes suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.05.2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 145 päeva ehk 4 kuu ja 25 päeva võrra ning mõistis liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel luges kohus N.B eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks on kohtuotsuse kohaselt 25.11.2010.a. N.B mõisteti süüdi selles, et ta 23.11.2010 kella 17.00 paiku xxxxxx, xxxxxxx xx-xx korteris, alaealiste laste A V (sündinud 2005.

  1. a)ja O V (sündinud 2003.
  2. a)juuresolekul kasutas vägivalda J O vastu. Samuti tarvitas ta vägivalda alaealise A. V vastu. Nimelt pani N.B J. O noa kõrile. Seejärel surus N.B nende juurde tulnud A. Vl suu kinni ja surus ta vastu seina, A. V tundis seejuures valu. J. N.B püüdis A. Ot nuga ära võtta, selle käigus haavas N.B noaga J. O mõlemat käelaba. Seejärel võttis N.B, hoides paremas käes nuga, vasaku käega J Ol juustest kinni ja tõukas ta korteri esikusse, ning sulges seejärel korteri ukse. J. O istus kükakile maha, tema pea oli ette kallutatud, N.B tekitas noaga lõikehaava tema kaela tagaosale. Samal päeval kella 19.15 paiku Tallinnas püüdis ta Pae 68/78 asuvas baaris lüüa noaga seal töötanud N H pea piirkonda, kuid kannatanu kattis oma vasaku käega näo ja pea ning seepärast tabas noalöök tema vasakut kätt. Seejärel lõi N.B kannatanut uurimise käigus tuvastamata esemega vasakult poolt vastu pea kuklaosa, mille tagajärjel kukkus kannatanu paremale küljele ja kaotas teadvuse. Kui kannatanu teadvusele tuli, seisis N.B tema kõrval ja lõi teda mitu korda jalaga vastu selga. Seejärel haavas N.B noaga kannatanu vasakut külge ja mõlema jala põlvepiirkonda. Kohus leidis, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega sanktsiooni ülemmäära suuruses, arvestades süü suurust, toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Süü suurust iseloomustab süüdistatava poolt toimepandu: ta vigastas noaga kahte noort naist. Õnneks pääsesid abikaasa ja lapsed, põgenedes korterist, kuid laste pool läbielatu avaldab mõju kogu nende edaspidisele elule. J. N.B sai ravi pooleteise kuu vältel, kaelahaavast eemaldati niidid alles 12.01.2011.a. Raskendavaks asjaoluks on

§ 58

p.4 kohaselt kuriteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses. Kergendavad asjaolud puuduvad, süüdistatav ei ole puhtsüdamlikult kahetsenud ei sõnadega ega tegudega. Viimases sõnas ta küll soovis vabandada, kuid palus seejuures hoopis leebemat karistust. Kohus leidis, et ei saa pidada sellist väljendit puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Maakohus leidis, et vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest N.B näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt karistatud vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest. Seega on tegemist isikuga, kes on nii ühiskonnale kui ka oma lähedastele ohtlik. N.B poolt kannatanu J. O suhtes 2

(6)vägivalla kasutamist nägid pealt ka kannatanu alla 14-aastased lapsed, kes said nähtust psüühilisi kahjustusi. Seega süüdistatava poolt toimepandud kuritegu kahjustas ka lapsi. Käesolevas asjas on tõendatud N.B süstemaatiline vägivaldne käitumine, kusjuures tal on väljakujunenud harjumus kasutada nuga konfliktide lahendamisel või enda väljaelamisel. Seejuures oli N.B võtnud baari minnes noa kaasa. Sellel päeval ta vigastas kahte inimest: alguses ründas abikaasat, ähvardas lapsi pussitada, seejärel ründas baaris noaga baaridaami. Tegemist on N.B süstemaatilise kuritegeliku käitumisega, mille tagajärjeks on tervisekahjustuse põhjustamine mitmele inimesele. Käesolevas asjas ei saabunud selliseid raskeid tagajärgi, millised oleks võinud saabuda noa kasutamisel. Kohus ei tuvastanud N.B käitumises ühtegi kergendavat asjaolu, mistõttu mõistis karistuse sanktsiooni ülemmäära suuruses. 15.05.2010.a Harju Maakohtu otsusega oli N.B-le karistuseks mõistetud üldkasulik töö 474 tundi tähtajaga 16 kuud, mõistetud üldkasulikust tööst on tegemata 290 tundi. Uue kuriteo pani N.B toime üldkasuliku töö tegemise ajal, seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra.
  1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja. 2.1 N.B vaidlustab maakohtu otsust mõistetud karistuse osas, taotleb karistuse kergendamist ning kokku 1 aasta 8 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse mõistmist. Süüdistatav leiab, et maakohus ei ole võtnud arvesse kergendavaid asjaolusid – puhtsüdamlikku kahetsust, süü ülestunnistamisele ilmumist ja ütluste andmisega kuriteo lahendamisele aktiivset kaasaaitamist. Süüdistatav märgib, et ta ilmus
  2. novembril
  3. a kell 23.30 vabatahtlikult Ida-Tallinna politseijaoskonda ja palus end vahi alla võtta. Samuti väljendas ta kohtusaalis kahetsust, et saalis ei viibi kannatanuid, kelle ees vabandada. N.B väitel avaldas ta ise soovi, et teda karistataks maksimaalselt pika karistusega, kuid palus see asendada üldkasuliku tööga. Süüdistatav leiab, et kergendavate asjaolude esinemise tõttu tuleb lähtuda

§ 60

lg-st 2, mis näeb ette, et kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. 2.2 Kaitsja on esitanud apellatsiooni enne kohtuotsuse tervikteksti saamist ning hiljem on esitanud apellatsiooni täienduse. Kaitsja taotles samuti Harju Maakohtu 30.05.2011.a otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja süüdistatavale leebema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et kuigi N.B on korduvalt karistatud vangistusega, on võimalik karistada teda leebemalt. Arvestades süü suurust ja olematut tsiviilkahju suurust, on talle mõistetud karistus liiga karm. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et N.B pole võimalik mõjutada teisiti kui reaalse karistuse kohaldamisega. N.B on esimeses episoodis tunnistanud oma süüd nii eeluurimisel kui kohtus (lk 62-65) ning seda puhtsüdamlikult kahetsenud. Apellatsiooni täienduses märgi kaitsja, et teises episoodis on süüdistatav eeluurimisel väitnud (lk 136), et ta ei oska selle kohta midagi öelda, sest ta ei mäleta seda. Teised asjas kogutud tõendid tema süüd ei kinnita ning nende tõendite hindamisel on oluliselt rikutud menetlusnorme. Isiku äratundmiseks esitamine ei tohi toimuda enne isiku ülekuulamist. Sellisel seisukohal on Riigikohus lahendi 3-1-1-52-09 punktis 11.2 ja sellisele järeldusele oleks pidanud jõudma ka menetleja antud kriminaalasjas. Materjalidest nähtub, et äratundmiseks esitamine (lk 98) on toimunud 24.11.2010, kus kannatanu kell 10.45 tunneb fotol nr 1 ära mehe, kes 23.11.2010 kell 19.20 talle kallale tungis ja tekitas noaga lõikehaavad. Tema esmaseks ülekuulamiseks saab lugeda tõendit lk 85, millest nähtub, et kannatanu ülekuulamine toimus pärast äratundmiseks esitamist, s.o. kell 11.09. Kaebuse esitaja jõuab sellisele järeldusele põhjusel, et kannatanu esmane ülekuulamine toimus kuupäeval, milles võib kahelda (lk 69), kuna menetlustoimingu kuupäev ei ole loetav ning 3

(6)nimetatud tõend ei ole kohtukõlbulik. Samuti on menetleja esmalt, s.o. kell 16.00 (lk 129) esitanud tunnistaja J V äratundmiseks esitamisel N.B, kelle ta fotol nr 3 ära tunneb. Alles pärast seda kell 16.20 (lk 124) on toimunud tunnistaja ülekuulamine. Antud episoodis on kohtukõlbmatud tõendid ka lk 104-112 ja lk 119-122, kuna ei sündmuskoha ega asitõendite vaatlusprotokollist ei nähtu, et sellele lisanduksid fototabelid. Fototabelitel omakorda puuduvad viited antud kriminaalasjale, s.t. et ei nähtu, millise kriminaalasjaga antud fototabelid seonduvad. Seega tuleb ka need kahtlused tõlgendada kohtualuse kasuks. Kuna kohtualune ise ei mäleta sündmusest midagi ning muude tõendite kogumisel on rikutud menetlusnõudeid, siis kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada tema kasuks.
  1. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioonide juurde. Kaitsja täpsustas, et kuna ta vaidlustab teises episoodis süüdistatava süü tõendatust, taotleb ta selles episoodis süüdistatava õigeksmõistmist ja ka sel põhjusel karistuse kergendamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kuivõrd kaitsja vaidlustab ühes episoodis ka süüdistatava süü tõendatust, süüdistatav ag vaidlustab esitatud apellatsioonis üksnes karistust, võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha kaitsja apellatsioonis esitatud argumentide suhtes.
  3. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis ja selle täienduses esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 5.1 Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et teises episoodis (N. Hsuhtes toimepandud tegu) on maakohus tuginenud lubamatutele tõenditele ja süüd tõendavad lubatavad tõendid puuduvad sootuks Riigikohus on viidatud otsuses tõepoolest leidnud, et äratundmiseks esitamine peab toimuma pärast ülekuulamisel. Nähtuvalt kriminaaltoimikust ongi aga kannatanu puhul nii toimitud – kannatanu N. H on esmalt üle kuulatud (23.11.2010 kell 22:35; tl 69) ja seejärel on talle esitatud isikud (fotodel) äratundmiseks (24.11.
  4. a kell 10:45; tl 98). Viidatud ülekuulamisprotokollis on küll ülekuulamise kuupäeva käsitsi parandatud, kuid protokollist on aru saada, millal ülekuulamine toimus. Märkida tuleb, et maakohtu istungil ei olnud kaitsjal ühtegi vastuväidet tõenditele, kaitsja kinnitas, et kõik tõendid on tema hinnangul lubatavad (tl 162). Kui kaitsja jaoks oleks olnud ebaselge, millal on kannatanu esimest korda üle kuulati, oleks kaitsjal kahtlemata olnud võimalik kahtlust avaldada juba maakohtu istungil. Seevastu tunnistaja J. V puhul on tõepoolest toimunud äratundmiseks esitamine (03.02.2011 kell 16:00-16:05; tl 129-132) enne ülekuulamist (03.02.2011 kell 16:20-16:45; tl 124-128). Seetõttu tuleb nimetatud tõend tõepoolest lugeda lubamatuks tõendiks. Mis puutub aga fototabelitesse toimiku lehtedel 104-112, siis nende puhul on ilmne, et tegemist on vahetult nimetatud lehtedele eelnevate vaatlusprotokollide juurde kuuluvate fototabelitega Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 103) on koostatud 23.11.
  5. a, vaadeldav koht on protokolli kohaselt Tallinn Pae 68/78 baar ARAZ protokolli punktidest 3 ja 6 nähtub et vaatluse käigus pildistati Canon Ixus 70-ga. Fototabelile on märgitud kuupäevaks samuti 23.11.2010 ja kohaks Pae 68/78, käsitsi on lisatud tekst „Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde“. Nii vaatlusprotokollis kui fototabelil on teostajana märgitud A. J, kes on nii protokolli kui fototabeli allkirjastanud. Mis puutub fototabelisse lehtedel ja 119-122, siis see tuleb tõepoolest jätta tähelepanuta, kuna asitõendi vaatlusprotokollist (tl 118) ei nähtu, et asitõendit oleks fotografeeritud. Protokolli punktis 3 „Kasutatud tehnikavahendid“ on märgitud „ei kasutatud“. Ka punktis 6 „Vaadeldud objektide suhte rakendatud meetmed“ on märgitud üksnes: „lisatud kr.asja materjalidele“, selle kohta, et objekti oleks ühtlasi fotografeeritud, märgitud ei ole. Seega ei ole kriminaaltoimiku pinnalt jälgitav, millal ja 4
(6)millise toimingu raames on tehtud lehtedel 119-122 asuvad fotod. Asjaolu, et kõrvale tuleb jätta nimetatud fototabel, ei tähenda aga, et tugineda ei saaks asitõendi vaatluse protokollile, milles on fikseeritud kannatanul seljas olnud fliiskampsunis olnud augud (vasaku varruka küünarnuki piirkonnas 3 auku ja kampsuni vasakul poolel, tagapool üks auk). S.o augud kampsunis klapivad kannatanu ütlustega selle kohta, kuhu teda löödi ning kiirabikaardi koopia ja isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeliga. Et kannatanu tundis äratundmiseks esitamisel N.B ära teda rünnanud isiku ja kirjeldas ka detailselt, milliste tunnuste alusel ta just N.B teda rünnanud isikuks peab, on N.B süü ka nimetatud episoodis tõendatud hoolimata asjaolust, et tõendite kogumist tuli välja jätta tunnistajale äratundmiseks esitamise protokoll (tl 129-133) ja fototabel lehtedel 119-122. 5.2 Kaitsja leidis veel, et maakohtu otsusest jääb ebaselgeks, miks pidas maakohus vajalikuks kohaldada nii karmi karistust ning just reaalset vangistust. Kaitsja leidis, et kuigi N.B on varem karistatud, ei ole põhjendatud niivõrd karm karistus. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on otsuses üsnagi põhjalikult selgitanud, miks ta kohaldab just sellist karistust. Seejuures ei ole maakohus rõhutanud niivõrd N.Bvarasemat karistust, vaid konkreetsete tegude tehiolusid ja sellest tulenevat suurt süüd: N.B pani ühe päeva jooksul toime kaks kuriteoepisoodi, mõlemal korral kasutas ta nuga naisterahva suhtes, ta kasutas alla 14-aastaste laste nähes vägivalda nende ema suhtes. Lisaks leidis kohus, et esineb üks raskendav asjaolu – kuriteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses. Kaitsja viide olematule tsiviilkahjule ei ole kohtukolleegiumi hinnangul asjakohane. Varaline kahju ei ole

§ 121

koosseisuline asjaolu, mistõttu selle väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse käigus puudus vajadus. Kannatanutel omakorda on KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt õigus, mitte kohustus esitada tsiviilhagi ja varalise või mittevaralise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi esitamine või esitamat jätmine ei ole asjaolu, mis peaks või võiks mõjutada mõistetavat karistust. Kuna mõistetud liitkaristus ületas 2 aastat vangistust, oli

§ 69lg 1 kohaselt välistatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga.

Ka oli

§ 69

lg-st 7 tulenevalt välistatud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.02.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-10). 5.3 Ka N.Btaotles mõistetud karistuse kergendamist, märkides, et kohus on jätnud arvestamata esinenud kergendavad asjaolud, milleks oli süü ülestunnistamisele ilmumine ja selle puhtsüdamlik kahetsemine. Kuna

§ 57

lg 1 p 3 kohaselt on kergendavaks asjaoluks mitte lihtsalt kahetsuse avaldamine, vaid puhtsüdamlik kahetsus, peab kohus hindama seda, kas avaldatud kahetsus on siiras Maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et N.B ei kahetse tegu puhtsüdamlikult. Asjaoluks, miks kohus leiab, et kahetsus ei ole puhtsüdamlik, võib olla ka ringkonnakohtu arvates see, kui kohus leiab, et süüdistatava poolt öeldu peamine eesmärk on kergema karistuse saamine Maakohtu istungil on süüdistatav kahel korral öelnud, et kahetseb puhtsüdamlikult ja kohe seejärel et palub leebemat karistust. Protokollist ei nähtu, et süüdistatav oleks tegu kahetsedes palunud endale maksimaalset karistust nagu ta apellatsioonis väidab. Lisada tuleb, et ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahetsus siiras, kuivõrd ringkonnakohtu istungil esitas süüdistatav uue varasematest veelgi enam konfliktis süüd teisele poolele paneva versiooni toimunust. Küll tuleb tõdeda, et maakohus on jätnud tähelepanuta samuti

§ 57lg 1 punktis 3 kergendava asjaoluna nimetatud süü ülestunnistamisele ilmumise.

Nimelt kinnitab N.Bkinnipidamise protokoll, tema väidet, et ta läks ise vabatahtlikult politseijaoskonda. Protokolli (tl 53-57) kohaselt peeti N.B 25.11.2010 kel l 23:50 kinni aadressil Vikerlase 14, Tallinn. Sel aadressil asub Põhja prefektuuri Ida politseijaoskond. Seega on alust uskuda süüdistatava väidet, et ta ise läks politseijaoskonda. Ka andis ta 26.11.2010. a toimunud ülekuulamisel ütlusi, milles tunnistas oma süüd. Kergendava asjaolu arvestamine ei tähenda aga, et karistuse raamid sätestab

§ 60

.

§ 605

(6)kohaldatakse juhul, kui karistusseadustiku konkreetne säte sõnaselgelt näeb ette, et kohus võib võ peab karistuse mõistmisel lähtuma

§-st 60. Sellisteks juhtudeks on nt

§ 22

lg 5, § 24 lg 2, § 25 lg 5 ja § 26 lg 2.

§ 57aga §- le 60 ei viita.

Arvestades siiski, et käesolevas asjas esineb kergendav asjaolu, leiab ringkonnakohus, et mõistetav karistus ei või olla sanktsiooni ülemmääras Samas tuleb arvestada, et N.Btunnistas oma süüd vaid ühes episoodis; episoodis, milles ta oma süüd tunnistas, oli samas tegemist osalt sundkäiguga, kuna oli selge, et kannatanu viitab talle kui teo toimepanijale. Ka tuleb arvestada, et esines ka raskendav asjaolu. Sellest tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks karistuse vähendamist väheses määras, s.o kahe kuu võrra, mõistes karistuseks 2 aasta 10 kuud vangistust. Nimetatud karistust tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mille järel jääb karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust. Nimetatud karistust tuleb suurendada

§ 65lg-le 2 ja § 69 lg-le 7 tuginedes Harju Maakohtu 15.05.2010.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 145 päeva ehk 4 kuu ja 25 päeva võrra. Liitkaristuseks on seega 2 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust. 6. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4 tuleb maakohtu otsus tühistada mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus, punktis 5.3 kirjeldatud otsus. N.B määratud korras kaitsnud advokaat M.Allikmäe taotles kahes taotluses vastavalt 38,35 ja 19,18 euro suuruse tasu väljamõistmist. Ringkonnakohus rahuldas nimetatud taotlused. Kuna ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 punktis 4 nimetatud otsuse, jäävad menetluskulud riigi kanda. Sten Lind Julia Katškovskaja Urmas Reinola 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.