← Eesti

1-12-1150/3

Obsah (6)§ 240§ 176§ 190§ 175§ 180§ 189

Kriminaalasi nr . 1 – 12-1150 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Tõlk Jana Kaaver Nadežda Bõstrova Otsuse tege

§ 240

, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, maakohus o t s u s t a s: 1 RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada L.S KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui L.S 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata L.S katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Viru Maakohtu otsusega 28.07.2009 mõistetud rahaline karistus kuulub iseseisvale täitmisele. Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta L.S suhtes ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja L.S-ilt sundraha 435 eurot riigi tuludesse. Mõista välja L.S-ilt sundtoomise kulu 23.58 eurot riigi tuludesse. Määrata advokaat Andres Veski (Advokaadibüroo Sirje Must Õpetaja 9 Tartu) tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 19.20 eurot. Mõista välja L.S-ilt tasu 157.56 eurot riigi tuludesse kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel advokatuur Sundraha, sundtoomise kulu ja tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber

  1. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-1150 sundraha ( menetluskulu). Pikendada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega ja määrata menetluskulude tasumine ositi. Määrata, et L.S tuleb menetluskulud (kokku 616.14 eurot) tasuda ositi 12 kuu jooksul iga kuu vähemalt 51.35 eurot. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on kohtule menetlemiseks saabunud kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: karistuse valikul on arvestatud süü suurust, süüdistatava isikut. Eelmisekohtuotsusega mõistetud rahaline karistus on tasumata, kuid see on ilmselt kohtutäituril täitmisel ja jääb ka edaspidi iseseisvale täitmisele. Prokurör palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. L.S kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja kokkuleppest aru saanud. Aastavahetuse ööl oli joodud ja sõitis koos vendadega Kuna poole. Esmalt pidas politsei kinni, siis ta pööras sõiduki ringi ja sõitis tagasi ja politsei pidas uuesti kinni. Juhtimisõigust ei ole- kunagi varem ära võetud. Palub otsuse teha kokkuleppe alusel. Rahalise karistuse mõtleb ikka kunagi ära maksta. Süüdistatava kaitsja advokaat Andres Veski kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, see on läbi arutatud ja väljendab süüdistatava tahet. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks ja ajatada menetluskulude tasumine. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et L.S tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema 01.01.2012 kella 09.05 paiku juhtis Jõgevamaal Jõgeva vald Tartu-Aravete-Jõgeva maantee
  2. kilomeetril sõiduautot VW Passat reg nr 927 AZI, olles alkoholijoobe seisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0.87 mg/l kohta. Peale selle L.S 01.01.2012 kella 10.05 paiku juhtis Jõgevamaal Tabivere vald Tartu-Jõgeva-Aravete maantee
  3. kilomeetril sõiduautot VW Passat reg nr 927 AZI alkoholijoobe seisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0.92 mg/l kohta. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS §
  4. Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises: Karistusseadustiku § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 (aasta) 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui L.S 2 (kaks)-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata L.S Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab isikule. L.S on süüteo toime pannud kahes episoodis, teda on samaliigilise teo eest karistatud aastal 2010 rahatrahviga, mis ei ole vajalikku mõju avaldanud. Seetõttu vastab sellisele teole vangistuse näol mõistetav karistus. Samas ei pea kohus põhjendatuks mõista vangistust reaalselt kandmisele ja leiab, et kriminaalhooldaja järelvalve alla määramine või hoida ära uute süütegude toimepanemise. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse, tuginedes Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabiga kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord” temale kaitsetasu määramise kohta kohtulikus menetluses: 1.osavõtt kohtuistungist- 1 pooltund, 19.20 eurot koos käibemaksuga. Toimikus on olemas kokkuleppe sõlmimise päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl. 37-38), millega on hüvitatud tasu 59.42 eurot ja 10.01.2012 kohta (tl.28-29), millega on hüvitatud 59.74 eurot, siis kahtlustatav ei ilmunud.. Tasu õigusabi eest kohtuistungil 19.20 eurot tuleb määrata. Kokku taotletud tasu 157.56 eurot. L.S on kohale toodud sundtoomise korras, mille tasu (tl.36) on 23.58 eurot. See kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele

§ 176

lg.1 p.2 alusel.

§ 190

lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).

§ 175

lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu;

§ 180

lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult L.S-ilt. Kaitsja taotleb menetluskulude maksmise ajatamist, kuna süüdistataval sissetulek puudub. Kohus leiab, et süüdistatava puhul, kellel teadaolev kuusissetulek praegu puudub, tuleb rakendada menetluskulude ajatamist, kuna korraga ja kohese tasumise eeldust ei ole. Kohtunik Ü.Raag 4 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.