1-09-513 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-513 Kohtukoosseis Apelleeritud kohtuotsus Ee

§ 209lg 2 p 1,4 ja § 344 lg 1 järgi Harju Maakohtu 22.

septembri 2011. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.E Prokurör Ruta Rammo J.E xxx elukoht puudub, ei tööta, varem 6 korda karistatud, viimati 30.03.2006 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 ja

§ 209lg 2 p 1 järgi 1 aasta 1 kuu 11 päeva vangistusega.

Harju Maakohtu 23.11.2006 määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega 5 kuud 6 päeva katseajaga 1 aasta, kinni peetud 03.08.2011 asenduskaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 22. septembri 2011. a kohtuotsus J.E-le

§ 65lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks

1. detsembril
2. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. septembri
5. a otsusega lühimenetluses tunnistati J.E süüdi ja karistati

§ 209

lg 2 p 1,4 järgi 1 aasta 9 kuu vangistusega ja

§ 344

lg 1 järgi 2 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.

märtsi 2006. a otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 5 kuu 6 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 6 päeva vangistust.

§ 68lg 1 kohaselt arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 3.

augustist

1. a kuni loovutamiseni Hollandi Kuningriiki. Mõistetud karistust peab J.E asuma kandma vahetult pärast Hollandi Kuningriigis mõistetud karistuse ärakandmist ning karistuse kandmise algust lugeda alates karistuse kandmisele asumisest.
2. J.E tunnistati süüdi selles, et tema võltsis 27.02.2007 KR Kaubanduse AS töötajana saatelehte nr 210754, olles ise kauba saajaks, nimelt muutis ta arvutis ära eelnevalt müüja A. Kulli poolt sisestatud ja seejärel välja prinditud ning allkirjastatud saatelehe, asendades maksetingimuse „sularaha" 7-päevase krediidiga ja kirjutas seejärel välja prinditud saatelehele A. K allkirja, nimetatud saatelehel alusel lasi ta koostada arve nr 703032, millega omandas õiguse kaupluse laost kauba väljastamiseks kogumaksumusega 13706.50 krooni. Seega pani J.E toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, so

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, andes samaaegselt Tallinnas Männiku tee 93 asuva korteri nr 9 üürile mitmele isikule. Nimelt olles ise Tallinnas Männiku tee 93 korter 9 üürnik, sõlmis J.E nimetatud korteri suhtes eluruumi üürilepingu 23.03.2007 M. L ja sai 23.03-26.03.2007 kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 6000 krooni; 26.03.2007 V. M ja sai samal päeval kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 6000 krooni; 27.03.2007 K. P ja sai samal päeval kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 6000 krooni; 27.03.2007 U. Õunaga ja sai samal päeval kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 6000 krooni; saadud raha J.E omastas. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil avalikkuse poole pöördudes tegelikest asjaoludest teadvale ebaõige ettekujutuse, andes Tallinnas Männiku tee 93 asuva korteri nr 9 kinnisvaramaaklerite vahendusel samaaegselt üürile mitmele isikule. Nimelt olles ise Tallinnas Männiku tee 93 korter 9 üürnik, pakkus J.E nimetatud korterit üürile andmiseks FIE-na tegutsevale kinnisvaramaaklerile M. R, kelle vahendusel sõlmis J.E Tallinnas Männiku tee 93-9 korteri eluruumi üürilepingu 24.03.2007 T. V ja sai temalt samal päeval kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 9000 krooni ning 25.03.2007 N. K ja sai temalt samal päeval kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 9000.00 krooni, lisaks tasus N. K kinnisvaramaakler M. R 25.03.2007 sularahas korteri vahendustasu summas 3500.00 krooni. Samuti pakkus J.E nimetatud korterit üürile andmiseks Groosi Kinnisvara OÜ-le ja sõlmis Groosi Kinnisvara OÜ maakler E-L. E vahendusel 26.03.2007 Tallinnas Männiku tee 93-9 korteri eluruumi üürilepingu R. J ning sai samal päeval kahe kuu üüri ettemaksuna sularahas 7000.00 krooni, samuti jäi R. J kohustuseks tasuda Groosi Kinnisvara OÜ maakleritasu korteri vahenduse eest summas 3500.00 krooni. 2

§ 209lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J.E, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist mõistetud karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas. Taotleb karistusaja lühendamist seoses sellega, et ta on vahistatud Hollandi Kuningriigis alates
2. veebruarist
3. a ja Euroopa vahistamismäärusega Eesti poolt alates
4. aprillist
5. a. Tal on olemas kindel töökoht OÜ-s xxxxxxxxx, mistõttu soovib asuda võimalikult kiiresti tekitatud kahjusid hüvitama.
6. Süüdistatava kaitsja O. Ladwa esitas ringkonnakohtule kirjalikud seisukohad J.E apellatsiooni kohta ja ühtlasi teatas, et ringkonnakohtu istungist võtab osa asenduskaitsja L. Viil. Kaitsja leiab, et põhjendatud on süüdistava etteheited kohtuotsuses märgitud karistuse kandmise aja alguse ja mõistetud karistuse suhtes, sest kriminaaltoimikus puuduvad andmed selle kohta, millal J.E Eesti Vabariiki saabus või Eesti Vabariigi ametivõimudele üle anti. Apellatsiooni piiridest väljudes märgib kaitsja, et kohtuotsuse kohaselt tuleb J.E-le mõista vangistus sanktsiooni alammäära piirides, kuid samas ise seda teinud ei ole. Lisaks sellele märgib kaitsja apellatsiooni piiridest väljudes, et J.E-le eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse täitmisele pööramise tähtaeg on aegunud, sest kriminaaltoimikus puuduvad tõendid J.E Hollandi Kuningriigist mitteväljaandmise kohta. Küll on aga olemas tõendid selle kohta, et Eesti Vabariigi kohus ei soovinudki nimetatud ajaperioodil tema loovutamist.
7. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja taotles kohtuotsuse tühistamist mõistetud karistuse ning karistuse kandmise aja alguse osas. Asenduskaitsja jagas süüdistatava seisukohta, samuti J.E kaitsja poolt ringkonnakohtule saadetud kirjalikke seisukohti. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokurör leidis, et kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, siis puudus tal võimlus esitada täiendavaid tõendeid J. J.E ajutise loovutamise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et süüdistatava J.E apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks põhjust ei anna. KrMS § 331 lg 4 kohaselt apellandil ega teistel kohtumenetluse pooltel ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust väljuda apellatsiooni piiridest. Seetõttu jätab kohtukolleegium tähelepanuta süüdistatava kaitsja O. Ladva kirjalikud seisukohad J.E apellatsioonile, sest selles on käsitletud küsimusi, mida süüdistatava apellatsioonis tõstatatud ei ole. Kui kaitsja leidis, et maakohtu otsus on ebaseaduslik, siis oleks ta pidanud esitama ise selle peale apellatsiooni. Samal põhjusel jätab kohtukolleegium tähelepanuta asenduskaitsja poolt kohtuvaidluses esitatud seisukohad, milles ta toetas O. Ladva poolt esitatud kirjalikke seisukohti. 6.1 Esmalt peatub kohtukolleegium J.E-le mõistetud karistusel. Kohtukolleegium märgib siinjuures, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. 3

§-s 56 sätestatut, so arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kannatanutele olulise varalise kahju põhjustamist ja lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse põhjendatult, et J.E on varem kohtu poolt 6 korda karistatud, sealhulgas vangistusega, kui vaatamata sellele ei ole varasemad karistused tema käitumisele mõju avaldanud, mistõttu ta pani peagi pärast vanglast vabanemist toime uued kuriteod. Kannatanutele on tekitatud olulised varalised kahjud, kuid vaatamata sellele, et J.E on oma sõnade kohaselt kindel töökoht, ei ole ta seni asunud tekitatud kahjusid hüvitama. Samas võttis kohus arvesse seda, et J.E pani need kuriteod toime 4 aastat tagasi, mistõttu mõistis talle sanktsiooni alammäära lähedased vangistused. Lisaks sellele kohaldas kohus J.E-le

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel karistuste katmise põhimõtet.

Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, siis vähendati mõistetud karistust veel ühe kolmandiku võrra. Kuna kohus saab mõista süüdistatavale karistuse vaid konkreetse kriminaalasja raames toime pannud kuritegude eest, siis ei ole asjakohane süüdistatava apellatsiooni taotlus võtta karistuse mõistmisel arvesse seda, et ta on olnud pikka aega kinni peetud Hollandi Kuningriigis. Apellatsioonikohtu istungil ei ilmnenud asjaolusid, mis võimaldaksid J.E-le mõistetud seaduslikku karistust veelgi kergendada. 6.2 Teisena peatub kohtukolleegium J.E-le mõistetud karistuse kandmise aja algusel. Apelleeritud kohtuotsuses on märgitud, et J.E karistuse kandmise aja algus on

1. august
2. a. J.E apellatsioonis märgitakse, et see kuupäev ei ole õige, kuid samas ei esitata ta ka mõnda teist kuupäeva ega põhjendusi selle kohta. Apellatsioonikohtu istungil kohtu küsimustele vastates J.E kinnitas, et
3. augustil
4. a toodi ta lennukiga Hollandi Kuningriigist Tallinna lennujaama ja toimetati samal päeval Tallinna Vanglasse. Kriminaaltoimikus olev Tallinna Vangla arvestusosakonna õiend kinnitab J.E väiteid selle kohta, et süüdistatav on saabunud Tallinna Vanglasse
5. augustil
6. a. Apelleeritud kohtuotsuses viidatakse kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a kohtumääruses väljendatud seisukohale, et kui teise riigi kohtuotsuse tunnustamist ei ole taotletud ega seda otsust Eestis tunnustatud, siis ei saa seda Eestis menetletavas kriminaalasjas karistuse mõistmisel arvestada. Seetõttu jättis maakohus J.E-le karistuse mõistmisel Hollandi Kuningriigis eelvangistuses viibitud aja põhjendatult arvesse võtmata ja määras karistuse kandmise aja alguseks
9. august
10. a. 6.3 Järgnevalt peab kohtukolleegium vajalikuks reageerida prokuröri poolt ringkonnakohtu istungil esitatud väitele, et ta ei saanud maakohtus ega saa ringkonnakohtus J.E ajutise loovutamise kohta täiendavaid dokumente esitada, kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses. Kohtukolleegium selle väitega ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
11. veebruari
12. a otsuses nr 3-1-1-91-07 ja
13. novembri
14. a otsuses nr 3-1-1-79-10 tõepoolest märkinud, et lühimenetluses peaks apellatsioonikohtus olema välistatud selliste täiendavate tõendite esitamine, mis ei puuduta menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium
15. märtsi
16. a otsuses nr 3-1-1-2-10 leidnud, et igasugused määrused vms dokumendid, mis on mõeldud menetluslike asjaolude tuvastamiseks, on käsitatavad tõenditega KrMS § 63 lg 2 mõttes. Kohtumenetluse pooled on kohustatud need dokumendid kohtule esitama ja kohus on kohustatud need dokumendid seisukoha võtmiseks vastu võtma. Eeltoodust tuleneb, et kuna dokumendid J.E Eesti Vabariigile ajutise loovutamise kohta on vajalikud menetluslike asjaolude selgitamiseks, siis oleks pidanud prokurör need maakohtule või ringkonnakohtule esitama. Kuna prokurör ringkonnakohtule J.E ajutise loovutamise kohta 4

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse.

Kohtukolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et J.E vabastati tingimisi enne tähtaega

1. detsembril
2. a katseajaga 1 aasta. Seega pidi katseaeg lõppema
3. detsembril
4. a.

§ 82

lg 1 p 2 kohaselt on karistuse täitmise aegumistähtaeg teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse puhul 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ning vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 2 otsuse täitmine peatub

§ 73või 74 alusel määratud katseajaks.

Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et J.E suhtes tehtud kohtuotsuse täitmine oleks aegunud 5. detsembril 2010. a. Samas näeb

§ 82

lg 2 p 4 ette, et otsuse täitmise aegumine peatub ka ajaks, mil isik oli välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. J.E peeti Hollandi Kuningriigis kinni

1. veebruaril
2. a, so enne aegumistähtaja möödumist. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole otsuse täitmise tähtaeg möödunud, sest J.E viibis Hollandi Kuningriigis vahi all kuni
3. augustini
4. a, so ajani mil Hollandi Kuningriigi võimud nõustusid loovutama ta Eestile ajutiselt kohtumenetluse läbiviimiseks. Selline kohtu väide ei ole aga kooskõlas kriminaaltoimiku materjalidega, sest kriminaalasja arutanud kohtuniku ja justiitsministeeriumi vahelisest kirjavahetusest nähtub, et Hollandi Kuningriik on küsinud Eesti seisukohta J.E ajutise loovutamise kohta juba
5. a augustikuus, so rohkem kui aasta enne otsuse aegumistähtaja möödumist, kuid Eesti ei ole J.E kohest loovutamist soovinud (II kd tl 56). Seetõttu ongi Hollandi Kuningriik asunud J.E kriminaalasja edasi menetlema ja teatanud, et nõustub nüüd tema loovutamisega alles pärast kohtumenetlust. Seoses sellega toimetatigi J.E Eestisse tema üle kohtupidamiseks alles
6. augustil
7. a. Eeltoodust nähtub, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millega on raskendatud süüdistatava J.E olukorda. Kuna eelmise kohtuotsuse täitmine on J.E suhtes aegunud, siis kohaldas maakohus tema suhtes põhjendamatult

§ 65

sätteid ja suurendas mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuu 6 päeva võrra. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on

1. juuni
2. a otsuses nr 3-1-1-118-09 märkinud, et kui ei eelmise kohtuotsuse täitmisele pööramise tähtaeg möödunud, siis on

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse kohaldamine välistatud.

Seoses sellega tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse J.E-le mõistetud liitkaristuse osas. Seega kuulub J.E kandmisele

§ 64lg 1 alusel mõistetud ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendatud liitkaristus 1 aasta 2 kuud. 6.5 Tuginedes KrMS § 331 lg-le 3 peab kohtukolleegium vajalikuks märkida veel seda, et lisaks aegumisele on J.E suhtes

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine välistatud veel seetõttu, et Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a kohtumääruses ja Euroopa vahistamismääruses ei ole seda asjaolu ära märgitud. Määruses märgitakse hoopis vastupidist: tegemist on vaid kahe kuriteoga, täitmisele pööratavaid kohtuotsuseid ei ole, kandmata jäänud karistust ei ole, kuriteod aeguvad
3. jaanuaril
4. a. Riigikohtu senine praktika on olnud aga jätkuvalt seisukohal, et varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise võimalus kui vabaduse võtmisega seotud tagajärg peab sisalduma vahistamismääruses. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium
5. juuni
6. a otsuses nr 3-1-1-51-10 märkinud, et kui vahistamismääruses seda asjaolu ära näidatud ei ole ja teist riiki ei ole ka hiljem 5